Avaldan siinkohal enda tähelepaneku. Inimesi õpetatakse juba noorest peale järgima seadusi, kuuletuma koolis õpetajale. Meil on alateadvuses teadmine, et peame millelegi või kellelegi kuuletuma. Olen tähele pannud paljusid vanemaid kurtmas kui nende lapsed kooliealiseks on saanud, et kool võtab nende lastelt kujutusvõime ja loomingulisuse. Ja, neil on õigus teatud mõttes. Kuid oluline on lastele (kuid mitte ainult lastele) õpetada kuidas saada võitu omaenese laiskusest ja argusest. Just need kaks omadust toob välja Kant kui eluaegse alaealisuse põhjused. Vabadus on eelduseks rahva valgustumisele. Meie vabadust piiratakse meie igapäeva elus. Nagu toob Kant näite finantsnõunikust, kes ütleb: ,,Ärge arutlege, vaid makske!" või vaimulik, kes lausub : ,,Ärge arutlege, vaid uskuge!". Mõistuse kasutuse jaotab Kant kaheks avalik tarvitus ja eratarvitus. Valgustuse jaoks on oluline, et avalik tarvitus oleks igal ajal vaba
imelikult, leidub ikka neid kes irvitavad ja halvasti ütlevad. Ka üleüldiselt on ju ühiskonnas nii, mitte vaid koolis. Näiteks lilliputte saadab alati tunnel, kus on nii halvustavaid, irvitavaid kui ka haletsevaid pilke. Sellise tähelepanuga toime tulekuks peab olema tugeva iseloomuga inimene. Igal inimesel peaks olema mõistus peas ja saama aru, et selliseid inimesi peaks austama ja kindlasti mitte nende üle irvitama või neile halvasti üttlema. Pigem võiks eestlased on argusest üle saama ja abivajajatele ise abi pakkuma! Geid Kuigi Eestis on nüüd samasooliste abielud lubatud, ei muutu siiski kõigi inimeste arvamus asjast. Eestlased kardavad seda, mis on võõras, kõik ebatavaline tehakse kohe maha. Heterod peavad homosid häbiplekkideks, imestades, kuidas maapind selliseid kanda võib. Ja siis inimesed imestavad, et nii jääb eestlasi veelgi vähemaks. Mõned inimesed arvavad, et geid peaks minema ravile,
idevas suhtluses ka kaastöötajatega, kes võivad muuhulgas ka taga rääkida, see aga ei tähenda seda, et sekretär/juhiabi peaks seda edasi levitama, tema ülesanne on jääda diskreetseks ning mitte kaasa minna kuulujuttudega, mis võivad kaastöötajatega suhteid halvendada. Sest tema ülesandeks on hoiduda liigsest lobisemisest. Klient soovib suhelda terve, optimistliku ja korrektse välimusega abilisega. Sekretär/juhiabi hoidub alati ebamäärasusest, kõhklemisest ja argusest. Minu arvates on need kaks punkti koodeksis väga tähtsad, sest, nagu juba eespool öeldud, abiline peab olema esinduslik ning korrektne, et ta ei jätaks klientidele halba esmamuljet ja et temaga tahetaks suhelda. Sinna juurde käib ka julge pealehakkamine, et kliendil ei jääks muljet nagu ta suhtleks abilisega, kes ei julge suhelda ega otsustada. Leian, et oma võimupiires peab olema abiline julge otsustama
kelle nimi oli Pasquino. Simona igatses teda väga, kuid ei julgenud minna kaugemale. Iga värtnakeeru ajal tuletas ta meelde noormeest, kes villa kedrata tõi. Pasquino tahtis kindel olla, et tema peremehe villa hästi kedrataks, pöördudes just Simona poole, nagu tuleks kõik kangad kududa ainuüksi tema kedratud lõngast. Noormees muutus julgemaks paludes ja neiu tundis lõbu, et teda palutakse ning kaotas palju omatavalisest argusest ja häbelikkusest, kuni nad lõpuks ühiselt rõõmusid hakkasid maitsma. See meeldis mõlemaile väga, et nad isegi ei oodanud teise kutset, vaid olid valmis ise esimesena teist kutsuma. Nende rõõm jätkus päevast päeva ja leek nende südames aina kasvas. Pasquino tahtis Simona viia aeda, kus neil oleks mugavam ja julgem koos viibida. Simona rääkis isale, et läheb pattusid andeks paluma San Gallosse, kuid kutsus sõbranna Lagina ja läks aeda, kus oli Pasquino oma
Tal on meeldivalt äraolev ja unistav iseloom. Tal pole aimugi majandusteooriast, kuid ta riietub nii, nagu teaks kõiki moe peensusi. Kaladest naine on sama tujukas kui märtsituul. Ta on kohutavalt sentimentaalne, ja kui teda solvata, võib ta valada terve ämbritäie pisaraid. Mõnikord tekib tal mõte, et ta on eluvõitlusteks halvasti ette valmistatud ja tal tärkab soov paremini elada. Kõige raskem on tal üle saada oma argusest ja kahtlustest. Kaladest naised mõistavad kõige paremini maailmas väikeste poiste häbelikkust ja puberteedieas tüdrukute kasvuraskusi. Kaladest ema heietab tuhandeid tulevikumõtteid iga oma lapse kohta. Ta ohverdab lastele kõik selle, millest ise lapsepõlves ilma jäi. Ta ei oska 6 lastelt distsipliini nõuda, ning ta peaks aru saama, et kindla käe puudumine on sageli samasugune pahe kui laste omapead jätmine (L. Goodman, 1968). 1.4. Kalade moehoroskoop
kliendi puhul uuesti; · ei luba endale iial tagarääkimist ja hoiab kuuldud saladused vaid enda teada; · olemasolevatest teadmistest ja oskustest ei piisa, neile tuleb pidevalt lisa hankida; · klient soovib suhelda terve, optimistliku ja korrektse välimusega abilisega; · tema hoiak, käitumiskultuur ja professionaalsed teadmised on organisatsiooni ja tema enda arengu garantiiks. Hoidub alati: · ebamäärasusest, kõhklemisest ja argusest; · kahjustamast oma organisatsiooni mainet; · liigsetest emotsioonidest, lobisemisest ja upsakusest; · eraasjade ajamisest tööajal, familiaarsest suhtlemisest ja väldib rangelt igasugust kahemõttelisust nii sõnades kui ka tegudes.
Iga koosviibimine vajab narrust. Ühtki silmapaistvat tegu ei toimu ilma narruse õhutuseta ja ükski hea kunst pole avastatud ilma narruse algatuseta. Mustab filosoofe, et nood mõttetud tegelased. Targad on kuivad ja igavad. Tavapärastes asjades on filosoof võhik. Kõige narrim on see, kui alandliku riigimehekandidaadina rahva poolehoidu lunida. Inimlik elu pole muud kui narrimäng. Tark õpib raamatutest, narr aga päriselu situatsioonidest-see on tõeline arukus. Narrus vabastab inimesed argusest ja kartlikkusest midagi teha. On kasulikum mitte kunagi karta ja häbeneda. Kohatu tarkus pole ka hea. Kõik kired kuuluvad narruse juurde. Inimesed põgenevad selliste eest, kes ei näita välja mitte ühtegi tunnet, kes milleski ei eksi. Täiuslik tark ongi selline. Ka vanainimesed proovivad vahest veel narrina käituda- värvivad juukseid jne. Narrus teebki inimesest inimese. Samamoodi võib õnnetuks pidada hobust, kes ei oska lugeda
muutuda rikkumise, tavaharjumuse ja osa ka loomuomase rikutuse tõttu. → Need on loomalikult toored seadumused. Mõnedel tekivad need haiguste ja hullumeelsuse tõttu, nagu mehel, kes tõi ema ohvriks ja sõi ära, või orjal, kes sõi kaaslase maksa. Teised on haiglased seadumused, mis tulenevad tavaharjumusest, näiteks juuste katkumine, küünte, söe või isegi mulla närimine, lisaks sellele meestevahelised seksuaalsuhted. ● Igasugune liialdamine, kas arulagedusest, argusest, taltsutamatusest või kurjusest tähendab kas loomalikku toorust või haiglaslikku käitumist. Vihaga seostuv ohjeldamatus pole nii inetu kui himudega seostuv. Himude puhul on ohjeldamatus inetum kui viha puhul. Ohjeldamatus pole pahe või on siis seda teatud kujul: ohjeldamatus on vastuolus valikuga, pahe aga lähtub sellest. Kui ohjeldamatu inimene on selline, et järgib liigseid kehalisi naudinguid ilma veendumuseta ja vastuolus õiguspõhimõttega, siis taltsutamatu inimene teeb
seadumus kui selline, loomutäius üldiselt. 2. Me uurime aga õiglust, mis on loomutäiuse osa, sest seda me väidame teda olevat. Sama käib ka ebaõigluse kohta selles, mille osa ta on. Sellest annab tunnistust asjaolu, et kui inimene tegutseb muul moel rikutud loomusest lähtuvalt, on ta küll ebaõiglane, kuid mitte ahnitseja, nagu näiteks see, kes argusest kilbi maha viskab, pahas tujus olles sõimab või ei anna ihnsameelsuse tõttu abistamiseks raha. Ahnitseja puhul aga sageli midagi sellist ei esine, vähemalt mitte kõike seda, kuid teatud alatus (mida me ju laidame) ja ebaõiglus on olemas. Seega on ka teistsugust ebaõiglust -- kui osa tervikust, ja miski on siis seadust rikkuva täieliku ebaõigluse suhtes osaliselt ebaõiglane.
ja lodevat, midagi vihatekitavat ja jahmatamapanevat, igas eluhetkes avalduv meeleheite tipp see on sõna, iga sõna, või täpsemalt öeldes kasutatud sõna. Ma ütlen puu, maja, võimas, tobe; mida ma ka ei ütleks, iga kord unistan ma seejuures mõrtsukast, kes võiks tappa kõik nimi- ja omadussõnad, kõik need auväärsed röhatused.Puhuti näib mulle, et nad ongi juba surnud, ent keegi ei vaevu neid maha matma. Argusest peame me neid ikka veel elavaikd ja talume nina kinni pigistamata nende laibalehka. Ja ometi ei ela nad enam ega väljenda kõige vähematki. Kui mõtleme kõigile suudele, kust nad on läbi käinud, kogu hingeõhule, mis on neid määrinud, kõigile puhkudele, mil neid on pruugitud, kas võime siis ühtki neist tarvitada, ilma et see meid saastaks? *Pahameel ärakulunud keele üle. *rääkimine mitte suhtlemine, vaid kellegi allutamine.
• ei luba endale iial tagarääkimist ja hoiab kuuldud saladused vaid enda teada • olemasolevatest teadmistest ja oskustest ei piisa, neile tuleb pidevalt lisa hankida • klient soovib suhelda terve, optimistliku ja korrektse välimusega abilisega • tema hoiak, käitumiskultuur ja professionaalsed teadmised on ettevõtte ja tema enda arengu garantiiks Hoidub alati • ebamäärasusest, kõhklemisest ja argusest • kahjustamast oma organisatsiooni mainet • liigsetest emotsioonidest, lobisemisest ja upsakusest • eraasjade ajamisest tööajal, familiaarsest suhtlemisest ja väldib rangelt igasugust kahemõttelisust nii sõnades kui ka tegudes • Eesti Juhi Abi Ühingu eetikakoodeks nimetati ümber Sekretäritöö eetikakoodeksiks 06.09.2012 (üldkoosoleku protokoll nr 23) • Koodeks ilmus kogumikus "Eetikakoodeksite käsiraamat", Tartu Ülikooli eetikakeskus, 2007
ringi käia. Lykurgos märkas ka, et need, kes pärast sööki tegelevad kehaliste harjutustega, on õitsva välimusega, terved ja tugevad; aga need, kes kehalisi harjutusi ei tee, näevad välja lõdvad, inetud ja nõrgad. [- - -] Ja mulle tundub, et ka siin ta ei eksinud. Sest pole kerge leida kedagi, kes oleks spartalastest parem – tervem või kehaliselt tugevam – sest nad harjutavad ühtaegu nii jalgu, käsi kui ka kaela. Vaprusest ja argusest Kõrgelt hinnatav on Lykurgose juures ka selleni jõudmine, et tema riigis eelistatakse väärikat surma häbiväärsele elule. Sest lähemalt vaadates selgub, et palju vähem saavad surma need, kes on vaprad, kui need, kes hirmunult põgenevad. On selge, et vaprusele järgneb ka suur kuulsus, sest kõik tahavad vapralt koos võidelda. Teistes riikides juhtub araga ainult see, et teda räägitaks pärast taga; muidu käib aga arg samuti nagu
Ühelt poolt olid need kurvad mehelemineku luuletused ja teiselt poolt kirglik armastusluule. Sappho ei kirjelda midagi, vaid väljendab oma intensiivseid tundeid nende tüdrukute vastu. Sõjavägi 7. saj peale kujunes välja tüüpiline kreeka võitlusrivistus, faalanks. Jalaväelane hopliit, nad olid tõhusalt relvastatud. Kaitserelvastus: kindel relv oli kilp, mis kindlasti ei puudunud. Kilbi minemaviskamine oli märk argusest ja häbiväärt. Kilbile lisaks oli veel korintose kiiver põse ja ninakaitsetega, olid ka rinnakaitse ehk turvis ja säärekaitsmed, viimased ei olnud kohustuslikud. Põhiline ründerelv oli oda, mis oli pigem torkeriist. Varajases faasis võis olla ka eraldi viskeoda. Faalanks rivistus mitu viirgu üksteise taha. Rivi taga liikusid vilepillimängijad. Vastane oli samamoodi rivistatud otse ette. Linnriigid olid huvitatud, et faalanksis oleks võimalikult palju mehi. On põhjust arvata,
73 kasutada poliitilist võimu majanduslikeks saavutusteks ja vastupidi, majanduslikud võidud otsekohe muuta poliitiliseks võimuks. Seejuures palun tähele panna: milline rumalus on eeldada, et inglased isiklikult on liiga "arad", et loovutada oma verd maa majanduspoliitika kaitseks! Selline asjaolu, et Inglismaa ei omanud pika aja jooksul "rahvaarmeed", ei anna mitte mingil juhul tunnistust inglaste "argusest". Sõjaliste jõudude organisatsiooniline vorm ei oma mingit otsustavat tähtsust. Otsustavad tahe ja valmisolek kuni lõpuni ära kasutada seda sõjalise organisatsiooni vormi, mida rahvus antud momendil omab. Kuid Inglismaa omas alati sellist relvastust, mis antud momendil oli talle vajalik. Inglismaa lasi alati käiku need võitlusvahendid, mis tõotasid edu. Inglismaa sõdis palgaarmee abil, kuni sellega oli võimalik toime tulla. Kuid Inglismaa, kui oli
annaabi.ee 
