ennekõike lapsele, ebasoodsa olukorra algataja. Vaatamata sellele, et antud artikkel ei too konkreetselt välja, mille alusel on tekkinud väide, et emad soovivad peale lahutust oma meestele kätte maksta, eeldasin lugejana, et psühholoog on teinud üldistuse tuginedes oma erialase praktikale. Seega eeldan, et tegemist on oma ala spetsialisti väidetega. Artiklis esitatud teesi argumenteerimisel on tegemist otsese argumentatsiooniga. Argumentide seos teesiga on pigem kogemuslik. Artikkel ei käsitle ühtki konkreetset uuringut, millest selguks, millisel põhjusel on lapsed isata jäänud. Olen arvamusel, et teesi kohta käivad argumendid ei anna piisavalt kinnitust argumente on vähe ja need rõhuvad peamiselt psühholoogilisele eesmärgile. Argumentatsioon on osaliselt vigane. Vastavalt C. Sagani ,,tüüpvigade loendile" on analüüsitavas
ei pruugi olla võimalik kontrollida argumentide paikapidavust; argumentide hulk võib olla vastuoluline (keeruline kontrollida); tõestuses kasutavate reeglite korrektsuse kontroll nõuab omakorda nende kõigi tõestamist. 9 3.11.2009 Argumentatsioon vs tõestus argumentatsioon võib osutuda ekslikuks, ebakorrektseks, tõestus mitte; argumentatsiooniga, mis ei ole tõestus, võib mitte nõustuda, jäädes ikkagi ratsionaalseks; tõestusega mittenõustumine asetab inimese aga väljapoole ratsionaalsust; rangelt võttes ei ole võimalik ühegi väite tõestamine, mis asub väljaspool matemaatikat või matemaatilist loogikat. Argumendid Asjakohased argumendid (ad rem) Teesi kohta käivad argumendid Aitavad kaasa tunnetusliku eesmärgi saavutamisele Argumentide tõesus on kontrollitav
kes ainsa ametiisikuna oli reageerinud sedavõrd tõsisele intsidendile. Niisiis võib poliitilise korrektsuse vastu eksimist kartmata väita, et juudid ei ole üks tavaline rahvas. Isegi vaba ajakirjandus ei tohi olenemata kontekstist rääkida neist samuti nagu soomlastest vodkaturistidest; poolakatest maanteeröövlitest ja piraatkaupmeestest; jänkidest ülerasvunud tarbimistsempionidest või venelastest viinaninadest. Illustreerimaks seda väidet päevakohase argumentatsiooniga refereerin USA wwwhuumoriväljaande National Lampoon2 korraldatud küsitlust. Küsimus kõlas: "Miks on Teie arvates juudid disproportsionaalsest rohkem edukad võrreldes ülejäänud maailmaga?" ning vastused jagunesid 742 vastaja vahel alljärgnevalt: · Nad on Jumala äravalitud rahvas 9% · Kõik juhmid juudid on välja roogitud 17% · Kui kõikide tarbekaupade eest tuleb maksta ainult "kulud + 10%" siis kes ei oleks? 6%
Info väheste liigendustega (psühholoogiliselt on vastuvõetavam lihtne tekst, must-valged lahendused tekitavad vähem pinget, mis kaasneb keerulise teksti töötlemisega) · Assotsiatsiooniefekt stiimulite vahelise seose tekkimine (nt x tähendus muutub positiivsemaks, kui x esineb koos millegi meeldivaga) · Kaastundele rõhumine · Meie-tundele rõhumine · Sõnavalik hoiakute kujundamiseks · Mõjustatava aktiivsus · Vastandusefekt argumentatsiooniga tutvumine · Välisoht · Emotsioonide tekitamine · Aususe mulje · ,,Uksega näkku" · ,,Iga sent aitab" Marwell ja Schmitt'i tüpoloogia (compliance-gaining typology) (Perloff, 1993) Lubadused kui teed X, siis võidad Y Ähvardus karistusele viitamine (kui ei tee X, siis ei saa Y) Eksperdiks olemine (pos) - nt loomulikule asjade käigule viitamine (kui teed X, siis järgneb tasu, nt. saad parema töökoha)
ruumis. aprioorsed tingimused peavad olema üldised. Kuidas on võimalik õigustada millegi subjektiivse pretensiooni üldisusele? Kanti järgi on sellel puhul otsustavaks asjaolu, et heameele põhjuseks poleks mingi privaatne tingimus ja et seetõttu võiks eeldada "igaühel sarnast heameelt". Otsustused meeldiva üle on privaatsed: mis ühele pakub meeldivaid aistinguid, ei pruugi seda teha teise puhul. Seda asjaolu ei saa ka argumentatsiooniga muuta, reeglina ei ole mingit otsustavat argumenti, mis muudaks ebameeldiva asja meeldivaks. Filosoofia saab Kanti järgi olla üksnes transtsendentaalfilosoofia, st tegeleda tunnetusvõime kirjeldamisega mõistuse positsioonilt ning pürgimata transtsendentsete objektide kirjeldamisele. Kant uskus, et teadus on meile andnud võtme kogemusmaailma mõistmiseks. Iga materiaalse objekti sisemine ülesehitus ja kõik selle liikumised aegruumis näisid vastavat reeglitele, mida
Rakvere linna-koolis (1886-88) ning mitmes Tallinna ja Peterburi gümnaasiumis. Küpsuseeksami sooritamisele 1896 (eksternina) järgnes kolm aastat tööd ametnikuna Riigipanga Tallinna kontoris ning üliõpilaspõli Tartus ja Peterburis. Lõpetanud 1903 Peterburi ülikooli õigusteaduste alal, tuli Strandman taas Eestisse. Tallinnas sai advokaat Strandman kiiresti tuntuks oma põhjalikkusega, süvenemisoskuse, järjekindluse ja loogilise argumentatsiooniga. Nime tegi ta endale protsessides, kus kaitses lihtrahva huve mõisnike või riigiametnike omavoli vastu. Ta lõi kaasa ka eesti seltsielus ja oli üks neist rahvuslasi, kes valiti 1904 Tallinna volikokku. Esimese Vene revolutsiooni päevil koondas Strandman enda ümber radikaalseid noori haritlasi ja rahvuslikult meelestatud sotsiaaldemokraate, kelle jaoks näis liialt tagasihoidlikena nii Jaan Tõnissoni eduerakondlased kui ka Konstantin Pätsi ,,Teataja" ringkonnad
rääkida, sest kohus ei mõista minult seda tasu välja. Loomulikult ei ole sellel lool otsest filosoofilist tähendust. Kuid siin on meil Protagorasega seostatult antud näide sotsiaalsest situatsioonist, kus on tegemist kahe vastandliku väitega – üheltpoolt, et tuleb maksta, ja teiselt poolt, et ei tule maksta – ja kumbki väide on argumenteeritud, antud juhul koguni veel täpselt sama argumentatsiooniga. Niisiis sellised situatsioonid, millest kõneleb Protagorase teine tees, olid võimalikud, ja tekitasid küsimuse, mille alusel valida erinevate vastandlike väidete vahel niisugustes olukordades. Selleks valiku kriteeriumiks ei saa olla ei tõde ega ka argumentatsioon, mis tõe väljaselgitamise poole püüdleb – seda paistavad Protagorase teesid ütlevat. Kuidas kellelegi paistab, nii see temale tõene ongi, ja argumenteerida saab alati võrdvaliidselt nii poolt kui ka vastu. On ka üsna
orienteerumisvahendid meie käitumislike valikute jaoks. Hea mõiste pärinevat naudingu- kogemusest, halva mõiste valu-kogemusest, ja seetõttu peab võimalikult hea elu olema võimalikult nauditav elu. Niisiis tulenevad naudingust ja kannatusest epikuurlaste hinnangul inimeste vahetud väärtustamised, mida kõik sooritavad ja keegi ei saa vältida. Oma vahendituses ei ole sellised väärtustamised mitte mingi mõistusliku argumentatsiooniga kõrvaldatavad. See on epikuurlaste peamine erimeelsus stoikutega. Stoikute hinnang inimlikule elusituatsioonile oli selline, mille kohaselt igasugusele väärtustamisele eelneb mõistuslik “nõustumine”, mis on täielikult vaba, s.t. indiviidi poolt täielikult kontrollitav. Just niisugust vabadust inimesel epikuurlaste hinnangul ei ole. Mõistus saab küll tuletada ühest väärtusest teisi, kuid ta ei ole võimeline teostama algseid väärtustamisi
Korduvalt on väidetud, et kuna karistusjärgse kinnipidamise eesmärgiks on reageerida kurjategijast lähtuvale ohule, ei saa seda meedet pidada karistuseks, vaid selle sisu on mittekaristuslik. Sellise lähenemise pooldajad väidavad, et kriminaalkorras karistamine baseerub süüdimõistmisel kuriteo eest. Karistusjärgne kinni- pidamine baseerub tulevaste kuritegude prognoosil, mistõttu pole tegemist kriminaalkaristusega.*8 Just niisuguse argumentatsiooniga on püütud vastata kriitikale karistusjärgse kinnipidamise kui sanktsiooni pihta, et seeläbi tõrjuda rohkeid ja kaalukaid argumente selle vastu. Ka Eesti seadusetäienduste eesmärgina on seletuskirjas toodud korduvate kuritegude toimepanemise vähendamine ja sel viisil ühiskonna turvalisuse suurendamine*9 , mis on kahtlemata olulised kriminaalpoliitilised eesmärgid. Kas aga turvalisuse
pole. Füüsikas ja keemias nimetatakse sellist protsessi reaktsiooniks. Samas annab lineaarloogika võimaluse käsitleda järeldust soovi korral klassikaliselt: lineaarloogika annab vahendid järelduse tähendust soovi kohaselt määrata. Informaalne loogika (ik informal logic). Formaalne loogika vajab lisaks veel kontseptuaalset analüüsi, kuivõrd me saame seda rakendada. Selline loogika on informaalne loogika. Informaalne loogika on tugevasti seotud argumentatsiooniga. Nt dialoogi käsitlus informaalses loogikas: DIALOOGI KÄIK: Algseis > konfrontatsiooni staadium > argumentatsiooni staadium > lõppseis. Veenmine võib olla sümmeetriline või ebasümmeetriline. Dialoogis on nelja tüüpi reegleid: 1) kõneviisi reeglid (veenmise korral küsimused, kinnitused, väited) 2) kahekõne reeglid (kelle, on kuidas lubatud juhtida kõneviisi) 3) kohustuse reeglid (kellel ja kuidas lasuvad kohustused ja õigused)
Norm pole valmis ja rakendatav, tema mõte leitakse konkretiseerimise teel. Seaduses sisalduva normi tähendus – otsuse tegija peab sellega arvestama, s.t viide peab tulema objektiivsest õigusest. Probleem viitab tüübi mõtlemisele. Õigusmõtlemine ei tohi olla suletud ega kapseldunud ühte normi. K. Engisch on leidnud, et õigusele vastavas otsustuses kujundab otsus ise võimalikud konkretiseerimise viisid. Alles juriidilise argumentatsiooniga saab normi tekst oma tähenduse. Moodustuv õigusnorm, mille alusel otsustatakse, koosneb kahest osast: 1) faktid, mida norm seob (tegeliku elu asjaolud) ja mida me subsumeerimismudelit kasutades peame kohale seadma; 2) normi programm – faktide korrastamisega saavutatav õiguslik määr. Õigusega püütakse korraldada tähtsamaid inimkäitumise liike, teisalt aga tüüpilist. Õigusmõtlemine sisaldab opereerimist nö tüüpilisega
· lubatud, et p ... tähistatakse Pp ( p) (permitted); · keelatud, et p ... tähistatakse Fp (¬ p) (forbidden); · normatiivselt neutraalne, et p tähistatakse Ip (indifferent). Operaatorite definitsioonist on näha, et deontiline operaator kohustuslik on aleetilise operaatori paratamatu analoog ning operaator lubatud on operaatori võimalik analoog deontilises loogikas. Deontilist loogikat saab siduda õigusnormidega, moraalinormidega, tavadega jm-ga. Õigusliku argumentatsiooniga seotud deontiline loogika püüab käsitleda õigusnorme. Õigusnormide eesmärk on keelata ühiskondlikult ohtlik toiming (seda saab siduda operaatoriga keelatud) ja seada kohustuslikuks ühiskonnale vajalik toiming (seda saab siduda operaatoriga kohustuslik). Erinevates ühiskondades on erinevalt käsitletud operaatorite lubatud ja normatiivselt neutraalne suhet. Õigusnormide kirjeldamiseks kasutatavad operaatorid võivad erinevates deontilistes
annaabi.ee 
