Blokile • 1917 - "Valge parv" • 1921 - "Teeleht" • 1922 - "Anno Domini MCMXXI" • 1940 - "Kuuest raamatust" • 1958, 1961 - "Luuletused" • 1965 - "Aja jooks" • 1967 - "Reekviem" – Stalini vastu • 1976 - "Luuletused ja proosa" • 1976) - "Luuletused ja poeemid" • Ahmatova luuletusi võrreldakse Marie Underi omadega • Sügavatundeline, külm, vaoshoitud luulekeel, luules esineb autobiograafiat, psühholoogilist pinget, detaile, dialooge, argikeelt • 1922–1940 - luuletusi enam ei trükitud – kommunistlike võimukandjate jaoks ühiskondlikult liiga privaatsed, mürgitab noorsugu – Religioossed, müstilised – erootilised • Range naise kuju, noor Ahmatova oli hoopis midagi muud: äga siirameelne, tundeline, lüüriline ja ehedalt naiselik • 1960 – Nobeli preemia kandidaat • Oxfordi audoktor • Itaalia rahvusvaheline kirjanduspreemia • Suri Moskva lähedal 5. märtsil 1966. aastal Domodedovos
1.__________________________________________________________________________ ______. 2.__________________________________________________________________________ ______. 3.__________________________________________________________________________ ______. 4.__________________________________________________________________________ ______. 5.__________________________________________________________________________ ______. 6.Tõmba joon alla olukordadele, kus ei sobi kasutada argikeelt. (3p) Sõpradega vestlemine, ajalootunnis vastamine, intervjuu tegemine kooliajalehte, SMS-i kirjutamine sõbrale, seletuskirja kirjutamine kooli direktorile, Hiiumaal elavate sugulastega kõnelemine. 7.Tee parandusi, et tekst oleks korrektses kirjakeeles (10p) Eesti rahvusliku liikumise kõige vingemaks juhtmõtteks sai hariduse väärtustamine. Juba 1860. Aastate algul õhutas Holstre Pulleritsu külakooli õps Jaan Adamson rahvast toetama kõrgema emakeelse kooli rajamist
7) Mulgi murre - e esinemine a asemel (nt kirjuteme `kirjutame`); 8) Võru murre - he-tunnuseline sisseütlev kääne (nt huunõhe `hoonesse`); h esinemine seesütlevas käändes (nt mõtsah `metsas`). Eesti keele areng tänapäeval Eesti keel sarnaselt islandi keelega, on üks väiksematest keeltest, mis toimib ametliku keelena. Kasutatakse meedias, kirjanduses, teatris, koolis jne. Eesti keele kõnelejaid on vähe, aga seda reostab släng, argikeel taab me emakeele. Argikeelt ei tohi kasutada koolis, vastuvõtudel ja kõnepuldis. Kasutatud allikad http://www.e-ope.khk.ee/ek/2013/eesti_sonavara/sonavara_rikastamise_viisid/eest i_murded.html https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_keel https://prezi.com/exnpt08ucr__/eesti-keel-teiste-keelte-seas/ https://prezi.com/zy8gfbu5drxm/eesti-keel-teiste-keelte-seas-kokkuvote/ Aitäh!
REGILAULUD KUI VÄELAULUD on enese kinnitamiseks ja maailmaga ühenduse tugevdamiseks. Oluline on pigem kõla ja vibratsioon, mitte sõnad. Just kõla ja vibratsioon parandavad maailma ja hoiavad maailma koos. Regilaule võidi laulda nii töö rütmi säilitamiseks, mingite rituaalide läbiviimiseks või ka hoopis enese või rühma sisetunde tasakaalustamiseks. Paljudel rahvastel on olnud laul ka vaimudega suhtlemise vahend. Regivärsis kõneldes me ei räägi argikeelt, vaid pühakeelt. Regilaul on keel, mis on võimeline kõnetama nii ümbritsevat, kuid mis veelgi olulisem -- meid ennast. Selles keeles saavad kokku hingamist korrastav rütm; elundeid ja aju mõjutavad häälevibratsioonid; kujundiloomet toitvad sümbolid; emotsioonide, mälestuste, unistustega mänglevad värsiread. See on Looja keel. Selles keeles saavad meist endist Loojad. Tagasivaatena peetakse regilaulu meie rahvaluule kõige algupärasemaks ja imetlusväärsemaks osaks.
Politsei ei saa ega oska neid aidata, õpetaja ei näe probleemi ja Karli vanemad on veendunud, et Karl ei valeta ja on aus. Teos oli kurb ja tõsine. Teoses on palju põnevust ja sündmused keerlevad üksteise ümber. Vahel on raske aru saada, kust tegevus või jutustus jätkub, sest osad stseenid jäetakse poole peal katki ja jätkatakse hiljem. Jutustaja on kolmandas isikus ja kasutab korralikku kirjakeelt ja autor ei väljenda oma suhtumist kuidagi. Tegelased kasutavad argikeelt. Mulle üldiselt meeldis see teos, kuid tundus, et jutustus jäi poolikuks ja oleksin tahtnud teada, mis juhtus edasi. Vahel oli raske jälgida sündmuste järjekorda ja alles mõne lõigu teistkordsel lugemisel on aru saada, mis sel hetkel tegelikult toimus. Teost tuleb lugeda tähelepanelikult. Soovitan seda teost kindlasti lugeda Arvan, et teos on mõeldud just noortele, nagu Niklas ja Karl, et näidata julmust, mis maailmas valitseb ja hoiatada neid selle eest
autoriteksti. Aitab lugu dramatiseerida, iseloomustab tegelasi, toob neid lugejale lähemale ja tõstab loo ustavust. 3. Kasutada üksikasjalust, konkreetseid detaile. Peab märkama suurusi, kaalu, asjade arvu, värvi, lõhnu jne. Sõna ja lause 1. Kasutada konkreetseid sõnu ja vältida üldise tähendusega sõnu 2. Vältida tuleks kordusi. 3. Igal juhul vältida klišeesid. 4. Autoritekst tuleb kirjutada kirjakeelses sõnavaras ja vältida argikeelt-slängi. 5. Lausetele annavad elavuse verbid, mis panevad lause liikuma. Verbe tuleks kasutada öeldisena. 6. Palju tuleks kasutada isikulist tegumoodi. 7. Elavust tõstab see, kui tekst liigub kiirelt ja elavalt – nõuab lühikesi lauseid ja lühikesi lõike. 8. Elavust ei saa saavutada omadussõnade kuhjamise abil. Vältida sõnu nagu dramaatiline, kohutav, põnev jne.
Tsitaadi vormistamine Tsitaat peab olema täpne. See tagab usalduse lehe vastu. Täpsuse tagamiseks tuleb tegelda mitme probleemiga. Esiteks, tsitaat võib pärineda kirjalikust või suulisest tekstist. Kirjaliku tekstiga probleeme ei ole, aga suulise teksti puhul tuleb aga teha suuline tekst kirjalikuks. Probleemiks on ka võõrkeelsed tsitaadid. Ja allikas ei pruugi kõnelda soravalt ja võib ise eksida. Tsitaat ja kirjakeel Probleem on see, et enamus tsitaadid on suulised ja sisaldavad argikeelt, slängi, murret ehk mitte kirjakeelt. Mittekirjakeelne sõnavara. Ajakirjandus kasutab tavaliselt kirjakeelt ja kõvades uudistes ainult kirjakeelt. Ehk tsitaadis ei saa kasutada kirjakeelest kõrvale minevaid väljendusi. • Ära tuleb jätta tsitaadid, mis on vulgaarsed, roppustega jne. Võib esitada siis, kui selleks on suur vajadus. Kui ei saa ära jätta neid, siis asendada ropud sõnud väljajätumärkidega.
kooskõlas uurimistulemustega, töö ülesehituses, sisus, mõistetes, järeldustes ja sõnastuses valitseb selgus; uurimistöö autor on nii teiste autorite kui ka enda seisukohtade suhtes kriitiline: kogutud materjali hulgast selekteeritakse uuritava teema käsitlemiseks kõige olulisem; uurimistöö on terminoloogiliselt täpne ja selle kirjutamisel kasutatakse kirja- ja teaduskeelt (mitte argikeelt ega slängi); uurimistöö pikkus on 15–25 lehekülge, mis hõlmab sissejuhatust, töö põhiosa, kokkuvõtet. 1.2. Praktiline töö Praktiline töö on õppija loominguline töö: etenduse lavastamine, kontserdikava ettevalmistamine ja esitamine, kirjandus- või kunstiteose, filmi, heliplaadi vm loomine; õppija korraldatud üritus: konverentsi, konkursi, kontserdi, näituse, õppekäigu vm korraldamine;
Sotsioloogia peab olema suhteliselt iseseisev ja sõltumatu oma uurimisobjektist e. ühiskonnast. 7. Sotsioloogia on ennast uuriv teadus ja diskussioon ühiskonnaga. Zygmunt Bauman Sotsioloogilisest mõtteviisist 1. Sotsioloogia on mõtteviis kuidas me mõtestame sotsiaalset maailma 2. Tihe seos argieluga, argimõtlemisega 3. Näitab individuaalse kogemuse seotust ühiskonna ajaloolise kogemusega 4. Sotsioloogia kasutab argikeelt, kuid annab sõnadele mõistete tähenduse sotsioloogilise teooria kontekstis. 5. Sotsioloogiline uurimus peab: a) olema vastutustundlik keelekasutuses b) arvestama interpreteeritava materjali ulatusega 2 c) mõtestama sotsiaalset tegelikkust d) defamiliseerima familiaarse
neil esemelist tegevust ja rollimängu, piltlikud väljendid valmistavad raskusi (nt kärbseid pähe ajama). Tunnevad kella, kuid neil on raskused ajaplaneerimisega. 4. Mõõdukas vaimupuue: Mõõduka vaimupuudega isikutele on intellektuaalses plaanis jõukohane nn toimetulekukooli õppekava. Mõõduka vaimupuudega isiku arukus vastab 5-8 aastasele lapsele. Tavaliselt ei hakka nad ladusalt rääkima, kuid saavad aru lihtsamast jutust. Kasutavad lihtsat kõnet, mõistavad argikeelt, mõistavad illustratsioone (nt fotosid), ei suuda endale mõttes tegevusi ette kujutada, peavad katsetama eksimuse hinnaga, ajataju mõneti arenenud. Ei õpi arvutama, üksikuid sõnu õpivad lugema täissõna-meetodil, võivad õppida kasutama lihtsustatud viipeid, piktogramme ja muid märke. 5. Raske ja sügav vaimupuue: Raske vaimupuude korral vastab arukus 2-4 aastase lapse arengule.
kiirusega. Üheks põhjuseks on peetud seda, et sensatsiooni, kergema meelelahutuse, vaba aja ja harrastuste osatähtsus ajakirjanduse temaatikas kasvab ja see omakorda avaldab mõju keelekasutusele. Kirjutajad ei oska alati eristada tõsisemate teemade käsitlemiseks sobivat stiili kergema meelelahutuse stiilist, neile on see kõik üks ajakirjanduskeel. Nad panevad tähele, et Õhtuleht või Eesti Ekspress kasutab oma reportaazides üsna vabalt argikeelt, madalstiilseid väljendeid ning vandesõnu, ja nad järeldavad: ahaa - tänapäeva ajalehekeel ongi selline. Ning kirjutavad oma arvamused, artiklid või uudised päevalehte samas stiilis. Stiilitaju ja oskus eristada eri kanalid ja väljaanded üksteisest ka keeleliselt on see, mis puudu jääb (OK 2004 nr 2: 11-12). Võib järeldada, et ajakirjanduskeel kahjustab noori inimesi, kes alles õpivad. Piirid on nii
Janek Kraavi tuuakse marginaalsus, mis 80ndatel, 90ndatel ei kuulu eesti luule peajoonde, nähtavale. See, mida pole seni tähelepanuväärseks peetud, saab nüüd tähenduslikuks. Sellele kõrvalekaldele osutab ka pealkirjas sõna haigus. Murrangulised momendid selles poeetikas: 1. Keelekasutus luulekeel ei pruugi olla enam üksnes kõrgstiilne kaunite metafooride keel,vaid võib sisaldada argikeelt, slängi, elemente ja fragmnte muudest tekstidest jne. Ilus ja inetu keelekasutus segatakse ja otsitakse erinevate ühiskonnas olevate algkeelte sünteesi. 2. Tekstide vaheline suhe ehk intertekstuaalsus luule laenab motiive, kujundeid, sümboleid teistest nii eesti luule tekstidest kui väliseeskujudest. Nt Kalju Kruusa Sel aastal kevad tuleb samamoodi, ta tuleb teisiti. Siin selge side Visnapuu luulega.
Vaadeldes makrotasandi kolme p~ohiomadust teineteisest s~oltumatult v~oikski t~odeda, et see pole v~oimalik. Kuna on siiski teada, et m¨argis¨ usteem tegelikkuses on aastatuhandeid toiminud, siis on ilmne, et toodud kolm komponenti muutuvad s¨ailitades siiski teatud s¨ unkroonsuse ning m¨argi t¨ahendustel eksisteerib teatud ajaline invariantsus, s.t. p~ohim~otteliselt peaks olema v~oimalik m~oista ka aastatuhandete tagust m¨argikeelt. Peale m¨arkidest s~oltumatult toimiva v¨alise s¨ unkroniseeriva mehhanismi (s.t. normeerimine nt. keelereformide ja s~onaraamatutega) eksisteerib kanjil ka oma sisemine s¨ unkroniseeriv mehhanism, mille k¨asitluse juurde j¨argnevas tuleksingi. 1.2 M¨arkide mikrostruktuur, kuus klassi Mikrostruktuuri all m~oistan m¨argi sisemist ehitust, m¨argi deduktiivset struktuuri
annaabi.ee 
