Tartu Ülikool Semiootika osakond Ares referaat Koostaja : Lona Päll Tartu , 2007 Sisukord Sissejuhatus : Ares – julm ja verejanuline jumal ....................................3 Sümbolid..................................................................................................4 Ares ja Aphrodite ....................................................................................5 Aresega seotud müüdid...........................................................................5 Arese järeltulijad......................................................................................6 Arese kujutamine kunstis.........................................................................7 Mars .......................................................................................................8 Kokkuvõtteks .........................................................................
Hephaistosel oli mitu naist. Esimene abikaasa oli Aphrodite. Aphrodite aga pettis teda mitme jumala ja surelikuga. Tal oli palju lapsi. Kaks neist olid Palikoi (kaksikvennad) Temaga seotud kohad olid sepakoda ja Lemnose saar. Hephaistos oli seotud eesliga, kelle seljas ta ratsutas. Temaga seotud sümbolid olid haamer, alasi ning tuli. Zeus andis Aphrodite Hephaistosele naiseks. Aphrodite pettis teda mitme jumala ja surelikuga, sealhulgas Hephaistose venna Aresega. Kõikenägev päikesejumal Helios rääkis sellest Hephaistosele ning ta valmistas lõksu: kui Ares ja Aphrodite voodis olid, vangistas Hephaistos nad metallvõrku ning lohistas nad Olümpose mäele, et neid teiste ees häbistada. Jumalad naersid ning Poseidon veenis Hephaistost vangistatuid vabastama, kui Ares abielurikkumise eest trahvi maksab. Kasutatud allikad: http://greekmythology.wikia.com/wiki/Hephaistos https://et.wikipedia.org/wiki/Hephaistos#Legend http://www.miksike
võrgutaja; naeru armastav jumalanna, kes naeris magusalt või pilkavalt kõiki, kes ta võludele alla andsid. Ta oli vastupandamatu jumalanna, kes röövis aru isegi tarkade peas. Ta oli Zeusi ja Dione tütar, kuid hilisemates poeemides kirjtatakse, et ta sündis merevahust Küprose saare lähedal ja oli väga ilus. Aphrodite oli abielus sepp-jumala Hephaistosega, kuid ta ei olnud truu abikaasa ja sai lapsi mitmete teiste jumalatega, näiteks Dionysose ja Aresega. Aphroditet peetakse ka üheks Trooja sõja põhjustajaks. Tagamaks seda, et Trooja kuningas Priamose poeg Paris nimetaks tema kõige kauneimaks jumalannaks, lubas Aphrodite talle maailma kõige ilusama naise armastuse. Tema sümboliteks olid tuvi ja mürt (mõnikord ka varblane ja luik) ning tema puuks oli mirt. Ühes "Homerose hümnidest" nimetatakse teda "Ilusaks kuldseks jumalannaks" ja öeldakse tema kohta: "Nii läänetuule kiireil tiivul kanti ta kord üle võimsalt kohiseva vetevoo
jumalanna,abielu kaitsja,püha loom lehm,tunnuseks paabulind HERMES-MERCURIUS-zeusi ja maia laps,jumalate käskjalg,kaitses kaupmehi,kaubandus ja turujumal,une ja unenägude jumal,varaste ja petturite kaval jumal.Kõnekunsti ja mõtlemisjumal. ATHENA-MINERVA-zeusi tütar,kes hüppas välaj ta peast,seega tarkuse ja mõistuse jumalanna,lahingujumalanna ,võidutooja ja õiglase sõja jumalanna. APHRODITE-VENUS-Zeusi tädi,sündis merevahust,armastuse ja ilujumalanna,pettis oma abikaasat Aresega ning sellest sündis armastusejumal Eros,ema saatja. APOLLON-APOLLO-zeuso ja leto poeg,valguse ja ennustusjumal,õpetas ravimist korra ja selguse,kunstidekaitSJA. HEPHAISTOS-VULCANUS-zeusi ja hera poeg,tule ja sepakunsti jumal,ainsa jumalana kujutatud töötamas. POSEIDON-NEPTUNUS-zeusi vend,veekogude jumal,kalapüügi kaitsja,maapõue isand,tekitas torme,elas mere sügavuses. HADES-PLUTO-zeusi vend,allilma sünge valitseja.Mitte õel aga kardetud ARES-MARS-zeusi ja hera poeg,sõjajumal
Jumalate kujutamine töökana oli Kreekas haruldane. Tema valmistatud oli palju imeasju jumalatele ja kuningatele: Hermese tiivuline kiiver ja sandaalid, Athena rinnakaitse, Aphrodite vöö, Agamemnoni valitsussau, Heliose kaarik, Erose vibu ja nooled, Achilleuse turvis jne. Legendid Zeus andis Aphrodite Hephaistosele naiseks, et teised jumalad ilujumalanna pärast tülli ei läheks. Aphrodite pettis Hephaistost mitme jumala ja surelikuga, sealhulgas sõjajumal Hephaistose venna Aresega. Kõikenägev päikesejumal Helios rääkis Aresest ja Aphroditest Hephaistosele ning too valmistas lõksu. Kui Ares ja Aphrodite voodis olid, vangistas ta nad metallvõrku ning viis Olympose mäele, et neid teiste jumalate ees häbistada. Jumalad naersid ning Poseidon veenis Hephaistost vangistatuid vabastama, kui Ares abielurikkumise eest trahvi maksab. Legendid räägivad veel, et Hephaistos sepistas kõik Olümpose troonid.
merel kuna tal oli väike võim ka mere üle. Ta oli vastupandamatu, isegi kõige targemad alistusid tema võludele, sest ta oli võrgutaja ja naeris väga magusasti. Oma poja Erose nooltega oli Aphrodite võimeline muutma kirglikuks nii surelikud kui ka jumalad. Tema abiliste hulka kuulus noor pulmajumal Hymenaios. Aphrodite oli abielus sepp-jumala Hephaistosega, kuid ta ei olnud truu abikaasa ja sai lapsi mitmete teiste jumalatega, näiteks Dionysose ja Aresega. Trooja sõda Sõda sai alguse kuningas Peleuse ja Thetise pulmades. Nad olid kutsunud pidustustele peaaegu kõik jumalad, jätsid aga kutsumata Erise, tülijumalanna. Eris vihastas ning tuli kõigest hoolimata kutsumata külalisena pidustustele ning viskas kuldse õuna külaliste sekka, millele oli kirjutatud "Kõige kaunimale". Jumalannad Hera, Athena ja Aphrodite püüdsid õuna kinni samal ajal ning hakkasid omavahel tülitsema selle üle, et kes on neist kõige ilusam.
Sissejuhatus Aphrodite on vanakreeka mütoloogias armastuse-, ilu- ja viljakusejumalanna. Isegi kõige targemad alistusid tema võludele. Oma poja Erose nooltega oli Aphrodite võimeline muutma kirglikuks nii surelikud kui ka jumalad. Tema abiliste hulka kuulus noor pulmajumal Hymenaios. Aphrodite oli abielus sepp-jumala Hephaistosega, kuid ta ei olnud truu abikaasa ja sai lapsi veel mitmete teiste jumalatega, näiteks Dionysose ja Aresega. Päritolu Aphroditel on kaks sünnilugu, kuid mõlemal juhul on ta Zeusi tütar. Homerose järgi on ta ema Dione. Luuletaja Hesiodose järgi on ta aga Uranose tütar ja sündis merevahust ilma emata ja pärast isa surma. Armstusjumalanna Kreekas oli Aphrodite ainult armastusjumalanna. Ta oli väga sõjakas, kuid kreeklastele see ei meeldinud
Jumala sünd Arvatakse, et kaunitar pärineb laine merevahust, Küprose lähedalt, mille järgi ta kannab lisanime Anadyomene (laineist tõusnu). Hilisema versiooni esitab "Ilias" mille järgi Aphrodite oli Zeusi ja Dione tütar. Suhted Aphrodite oli hilisema kirjanduse järgi abielus sepp-jumala Hephaistosega, kuid ta ei olnud truu abikaasa ja sai lapsi mitmete teiste jumalatega, näiteks Dionysose ja Aresega. Hephaistos kuulis oma naise kirest Arese vastu, valmistas ta kullast võrgu ning püüdis armastajad voodis kinni. Ta kutsus teised Olympose jumalad patustajaid vaatama ning need naersid Arese ja Aphrodite üle, nende häbi oli kirjeldamatu. Iginoor Adonis Aphrodite kõige suuremaks armastuseks peetakse kaunist noorukit Adonist. Adonist imetles ka surnute kuninganna Persephone. Nende riiule Adonise
Sümboliteks olid tuvi ja mürt.Jaaa, Aphrodite sünnilugu on minu arust vähe koomilne aga noh...siuke siis: Kord lõiganud titaan Kronos sirbiga ära oma isa Uranose peenise ning visanud selle merre, kus see jäi valge vahu sisse ulpima. Peenise sees kasvas Aphrodite, kes uhuti lõpuks kaldale Küprose saarel. Aphrodite oli abielus sepp-jumala Hephaistosega, kuid ta ei olnud truu abikaasa ja sai lapsi mitmete teiste jumalatega, näiteks Dionysose ja Aresega. Aphroditet peetakse ka üheks Trooja sõja põhjustajaks. Demeter - Kronose & Rhea tütar, viljajumalanna. Põld ja rehealune on Dem templid.. Dionysos oli veini-, ekstaasi- ja taimekasvujumal. Tema siis avastas veini tegemise. Dionysose isa oli Zeus kes rasestas Semele kuid tänu Zeusi naisele Herale suri too enne sünnitust. Zeus päästis Dionysose, õmmeldes sündimata poja ülejäänud raseduse ajaks oma reie sisse. Dionysos rändas allilma ja päästis sealt oma ema, kellest sai
Ares Mars Sõjajumal, sõdurite kaitsja, inimesed ja isegi jumalad vihkasid teda. Julm hävingut ja kannatust toov. Hephaistos Vulcanus Tule- ja sepatööjumal, valmistas teistele jumalatele relvi ja ehteid, kästööliste kaitseja. Kultuspaik oli vulkaanide tegevuse piirkond. Zeus paiskas ta oma ema kaistemise eest Olüposelt alla. Ainuke töökas jumal. Oli abielus Aphrotitega, kes teda Aresega pettis. 12 vägitegu: 1. Kägistas surnuks haavamatu Nemea lõvi. 2. Tappis Lernas 9peaga koletise. 3. Püüdis kinni väleda Keryneia kuldsete sarvedega emahirve 4. Tappis Stymphalose soos Arkaadia inimsööjad linnud 5. Püüdis kinni Erymanthose kuldi. 6. Puhastas sõnnikust Augeiase tallid juhtudes kaks jõge kokku. 7. Tõi ära Minose metsiku sõnni, kelle Poseidon oli tollele kinkinud. 8. Taltsutas traaklase Diomedese inimsööjad hobused. 9
Aphrodite oli vanakreeka armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna. Tema sümboliteks olid tuvi ja mürt. Kord lõiganud titaan Kronos sirbiga ära oma isa Uranose peenise ning visanud selle merre, kus see jäi valge vahu sisse ulpima. Vahust kasvas Aphrodite, kes uhuti lõpuks kaldale Paphose lähedal Küprose saarel. Aphrodite oli abielus sepp-jumala Hephaistosega, kuid ta ei olnud truu abikaasa ja sai lapsi mitmete teiste jumalatega, näiteks Dionysose ja Aresega. Kui Hephaistos kuulis oma naise kirest Arese vastu, valmistas ta kullast võrgu ning püüdis armastajad voodis kinni. Ta kutsus teised Olümpose jumalad patustajaid vaatama, aga nood ainult naersid Hephaistose üle. Merejumal Poseidon veenis Hephaistost, et see Arese ja Aphrodite lahti laseks. Aphrodite kõige suuremaks armastuseks peetakse kaunist noorukit Adonist. Adonist imetles ka surnute kuninganna Persephone. Nende riiule Adonise pärast tegi lõpu
Apollon põlvitas surnukeha juures ja ütles ,et oh kui ta saaks anda oma elu tema eest või surra koos temaga. Sellel hetkel muutus rohi taas roheliseks ja murul hakkasid kasvama hüatsindid. Aphrodite-( Vasteks Vana-Rooma mütoloogias on jumalanna Venus)Oli armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna. Aphrodite oli abielus sepp-jumala Hephaistosega, kuid ta ei olnud truu abikaasa ja sai lapsi mitmete teiste jumalatega, näiteks Dionysose ja Aresega. Aphrodite kõige suuremaks armastuseks peetakse kaunist noorukit Adonist. Aphroditet peetakse ka üheks Trooja sõja põhjustajaks. Tagamaks seda, et Trooja kuningas Priamose poeg Paris nimetaks tema kõige kauneimaks jumalannaks, lubas Aphrodite talle maailma kõige ilusama naise armastuse. Õnnetul kombel osutus selleks naiseks Sparta kuninga Menelaose naine Helena. Artemis-( Roomlased samastasid teda oma Dianaga) Oli Vana-Kreeka mütoloogias jahijumalanna
Tema nõgine nägu ja lonkamine tegid temast siiski pilkealuse. (Day, 2007) 1.2 Pereelu Kui Hephaistos ja Hera olid leppinud, tekkis neil tugev side ja Hera aitas oma poega, seades talle sisse uhke töökoja ja korraldades tema abielu ilu- ja armastusjumalanna Aphroditega. Nende abielu ei olnud õnnelik. Samal ajal, kui Hephaistos oma abiliste kükloopidega sepikojas töötas, oli armastusjumalannal afäär ta venna sõjajumal Aresega. Sellest teada 3 saades, Hephaistos karistas neid. Sellest hoolimata oli Aphroditel hiljem veel mitmeid nii jumalatest kui surelikest armukesi, kellest osadega sai ka lapsi. (Day, 2007) (Fink, 2000) Hephaistose enda laste kohta andmed puuduvad, küll aga oli üks tema tähelepanuväärsetest saavutustest Pandora loomine Zeusi korraldusel, et Prometheusele inimsoo aitamise eest kätte maksta. (Day, 2007)
Apollon põlvitas tema surnukeha juures ning lausus: "Oh, kui võiksin anda oma elu sinu eest või surra koos sinuga!" Sedamaid muutus verine rohi taas roheliseks ning puhkesid õitsema imekaunid lilled - hüatsindid. Aphrodite (Venus) oli armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna. Sündis merevahust Küprose saare lähedal ja oli väga ilus. Aphrodite oli abielus sepp-jumala Hephaistosega, kuid ta ei olnud truu abikaasa ja sai lapsi mitmete teiste jumalatega, näiteks Dionysose ja Aresega. Aphroditet peetakse ka üheks Trooja sõja põhjustajaks. Tagamaks seda, et Trooja kuningas Priamose poeg Paris nimetaks tema kõige kauneimaks jumalannaks, lubas Aphrodite talle maailma kõige ilusama naise armastuse. Hermes (Mercurius) oli rändurite, lambakarjuste, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal ja jumalate sõnumitooja inimestele. Sümboliteks olid reisikaabu, tiivulised sandaalid, heeroldikepp. .Hermes oli Zeusi ja nümf
Marss on neljas planeet alates Päikesest ja suuruselt seitsmes: Marss (Kreeka keeles: Ares) on Sõjajumal. Nähtavasti sai planeet selle nime vastavalt oma punasele värvusele. Marsile vihjatakse mõnikord ka kui Punasele Planeedile. Üks huvitav kõrvalmärkus neile, kes soovivad rajada kolooniaid Marsile -Rooma jumal Marss oli põllumajandusjumal, enne kui ta seostati Kreeka Aresega. Marsist tuleneb ka märtsikuu nimi.. Marssi tuntakse juba esiajaloolisest ajast peale. Ta on ikka ulmekirjanike lemmik kui Maa järel soodsaim koht Päikesesüsteemis inimese eksisteerimiseks. Aga kuulsad "kanalid", mida "nägid" Lowell ja teised, olid kahjuks lihtsalt niisama kujutletavad kui Barsoomi printsessid. Esimene kosmoselaev, mis külastas Marssi, oli Mariner 4 1965. aastal. Järgnes palju teisi, kaasa arvatud kaks Viking maandurit 1976. aastal
i. Ilu ja armastuse jumalanna ii. Tema käsutada on inimeste armastuse saatus b. Sünnilugu ja seos Küprosega. i. Homerose sõnul Zeusi ja Okeanose tütre, Dione tütar ii. Hilisemate allikate puhul salapärane sünnilugu: 1. Sündis merelainetest Kythera saare lähedal ning astus esmakordselt Küprosel kaldale. c. Eryxi kultusepaik. d. Seos Aresega (Eros) Hephaistosega (Pygmalion) ja Hermesega (Hermaphroditos ja Priapos). i. Eros tema poeg, keda kasvatas Aresega ii. Hephaistos abikaasa iii. Ares Armuke/armastus iv. e. Adonis; f. seos Inanna ja Dumuziga. g. Aphrodite ja Anchises; Zeus pani Aphrodite armuma troojalasse Anchisesesse ja sünnitama talle poja Aineiase h. seos Kybele kultusega; i. Attis. j
Sümboliteks olid tuvi ja mürt. Aphrodite vasteks vanarooma mütoloogias on jumalanna Venus. Kord lõiganud titaan Kronos sirbiga ära oma isa Uranose peenise ning visanud selle merre, kus see jäi valge vahu sisse ulpima. Vahust kasvas Aphrodite, kes uhuti lõpuks kaldale Paphose lähedal Küprose saarel. Aphrodite oli abielus sepp-jumala Hephaistosega, kuid ta ei olnud truu abikaasa ja sai lapsi mitmete teiste jumalatega, näiteks Dionysose ja Aresega. Kui Hephaistos kuulis oma naise kirest Arese vastu, valmistas ta kullast võrgu ning püüdis armastajad voodis kinni. Ta kutsus teised Olümpose jumalad patustajaid vaatama ning need naersid Arese ja Aphrodite üle, nende häbi oli kirjeldamatu. Lõpuks veenis merejumala Poseido Hephaistost, et see Arese ja Aphrodite lahti laseks. Aphrodite kõige suuremaks armastuseks peetakse kaunist noorukit Adonist. Adonist imetles ka surnute kuninganna Persephone
Kodukolle oli tema kultuspaik, kuhu ohverdati talle osa toidust. Ei lahkunud Olümposelt Ares - Sõjajumal, sõdurite kaitsja, inimesed ja isegi jumalad vihkasid teda. Julm hävingut ja kannatust toov. Tapahimuline aga samas argpüks. Hephaistos - Tule- ja sepatööjumal. Inetu, lombakas. Kultuspaik oli vulkaanide tegevuse piirkond. Zeus paiskas ta oma ema kaitsemise eest Olümposelt alla. Ainuke töökas jumal. Oli abielus Aphrotitega, kes teda Aresega pettis. ÜHEKSA MUUSAT Muusad- kunstide, hiljem ka teaduste ja üldse vaimse tegevuse kaitsejumalannad. Nad olid Zeusi ja Mnemosyne ehk Mälu tütred. Esialgu arvati neid olevat kolm, Hesiodos rääkis esimesena üheksast muusast. Veel Hesiodos ei teinud muusadel vahet, pärastpoole spetsialiseerus iga muusa oma alale. Kleio Ajalugu Urania Astronoomia Melpomene Tragöödia Thaleia Komöödia Terpsichore Tants Kalliope Eepiline luule Erato Armastusluule
Kõige tähtsam Aphrodite kultuse paik asus Kythera saarel, sest just sinna olevat ta hiiglaslikul merekarbil randunud, nagu kujutab seda sündmust itaalia vararenessansi kunstnik Sandro Botticelli oma kuulsal maalil "Venuse sünd". NB! Suurenda pilti! Botticelli. Venuse sünd. Uffizi Galerii, Firenze Aphrodite abikaasaks sai tule-, sepatöö- ja vulkaanilise tegevuse jumal HEPHAISTOS (Vulcanus), aga naine pettis meest sõjajumal ARESega (Marsiga). Just viimasest sündis tal poeg EROS4. Eros oli oma ema saatja, tiivuline vibukütt, kelle nooled sütitasid armastust ning kelle armastatu oli PSYCHE (Hing). Nende lugu on inspireerinud kunstnikke nagu: François Gérard5, Antonio Canova jt. Teiseks Aphrodite tähtsaks kultuse paigaks oli Küpros. Siin väideti, et merevahust sündinud jumalatar üksnes peatus hetkeks Kytheral, edasi suundus aga Küprosele. Kuid oli ka teine müüt
Ta sündis merre kukkunud Uranose tükist ja merevahust, Küprose saare lähedal. Ka nimi Aphrodite tuleneb kreekakeelsest sõnas aphros (vaht), mis võib viidata tema sünnile meres. Ta oli Heiphaistose abikaasa, kellele ta polnud truu. Hephaistos oli inetu välimusega jumal aga Aphrodite kõige kaunim jumal. Ta käis tihti kohtamas Aresega. Aphroditel oli tiivuline poeg Eros, kelle nooled tekitasid armastust igaühes, keda need nooled tabasid. Teda kujutati enamasti peegli, lillede ja oma poja Erosega. Hermes (Mercurius) Hermes oli Zeusi ja Maia poeg. Ta suutis oma sündimise päeva lõunaks juba kõndida. Ta oli kaupmeeste, varaste, teekäijate jumal. Ta oli väga nobe ja osav ning tal olid tiivulised sandaalid. Ta oli kaval. Juba noorena varastas ta Apolloni lehmad.
6 km ja kõrgus 24 km. Silma paistab ka 5000 km pikkune, 120 km laiune ja umbes 8 km sügavune lõhe Valles Marineris. /13/ Marss (Kreeka keeles: Ares; Rooma: Marss) on Sõjajumal. Nähtavasti sai planeet selle nime vastavalt oma punasele värvusele. Marsile vihjatakse mõnikord ka kui Punasele Planeedile. Rooma jumal Marss oli põllumajandusjumal, enne kui ta seostati Kreeka Aresega. Marsist tuleneb ka märtsikuu nimi. Esimene kosmoselaev, mis külastas Marssi, oli Mariner 4 1965. aastal. /14/ Marsi kaaslased on Phobos (Hirm) ja Deimos (Õudus). Kui võrrelda Marsi kaaslasi Maa kaaslasega Kuuga siis on need erinevad. Phobos meenutab kujult lömmilöödud kurki ja tema teoreetiline keskmine läbimõõt on 22 km. Sportlane, kes suudaks Maal hüpata 2,5 m kõrgusele saavutaks Phobosel samasuguse pingutusega teise kosmilise kiiruse ja lahkuks
Kolmanda versiooni järgi sündis ta üldse lainetest. Teda tunti kui armastus-, viljakus- ja ilujumalannana. Aphrodite annab teistele ilu ja on ise väga kaunis. Aphroditel on iluvöö ning tema sümboliteks on eriti viljakad või ilusad loomad ja kaunid lilled mis viitavad võimule looduse üle. Aphrodite valitseb osalt ka merd ja võib tagada head mereilma. Aphrodite oli abielus sepp- Hephaistosega kellele ta ei olnud truu. Aphroditel oli palju armukesi näiteks Ares ja Dionysos. Aresega oli Aphroditel kolm last ja nendest tuntuim oli Eros. Hermes oli väga sissevõetud Aphroditest. Hermesel ja ilujumalannal sündisid ka last Hermaphroditos ja Priapos. Hermaphroditos oli esimene naissoost poiss ja Priapos oli tuntud oma erakordselt suure peenisega. Zeus pani Aphrodite armuma Anchisesse. Anchis oli surelik jumalanna mitte. Neil oli poeg Aineias kes oli kangelane ja keda roomlased peetsid oma esiisaks. (Aphrodite ja Eros)
2 TÄHTSAMAD TEOD Ares oli julm hävingut ja kannatusi toov jumal, keda ei armastatud ega kummardatud. Isegi jumalad vihkasid teda. Kreekas ei olnud Arese kultust (erinevalt Marsist, kellega teda hiljem samastati). 3 ARESE VASTED ROOMA MÜTOLOOGIAS Mars oli üks kõige iidsematest Itaalia ja Rooma jumalatest. Muistses Itaalias oli Mars viljakuse jumal, arvati, et ta võib tekitada põllukultuuri kahju või kaotust kariloomade seas. Algul peeti teda Rooma kaitsjaks. Hiljem, sai ta koos Aresega sõjajumalaks. Marsi sümboliks oli oda, pühaloomadeks olid hunt, rähn, hobune ja pull. Athena 1 ÜLESANDED Athena on vanakreeka mütoloogias tarkuse-, julguse-, õiguse- ja õiglusejumalanna. 2 TÄHTSAMAD TEOD Athena oli ka sõdalane ja kangelaslikkuse jumalanna. Ta on tuntud kui linnamüüride valvur. Lisaks kõigele on ta veel kudumise jumalanna, õpetades seda kunsti esimesele naisele, Pandorale. Ta on ka hariduse, kunsti ja teaduse patroon. Zeus hüüdis teda "öökullisilmseks"
Ilma temata polnud kuskil rõõmu ega armastust. Tema ilust oli raske mööda vaadata.Tasuks selle eest, et Paris määras temale Erise kuldse õuna, millele oli kirjutatud "kaunemaile", aitas Aphrodite Parisel saada endale Helena. Seejärel puhkenud Trooja sõjast võttis ta osa troojalaste poolel. Aphrodite oli abielus sepp-jumala Hephaistosega, kuid ta ei olnud truu abikaasa ja sai lapsi mitmete teiste jumalatega, näiteks Dionysose ja Aresega. Tema kultuseks peeti pühaks mürti, tuvi, varblast ja jänest. Aphroditet kujutati palju vaasimaalidel ja skulptuuridena. Aphrodite oli ka Erose ema. Eros pildus armunooli . Hermes Jumalatest enim esineb müütides Hermes. Ta oli Zeusi ja nümf Maia poeg. Ta oli rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal ning jumalate sõnumitooja inimestele.. Karjajumalana õnnistas
kui sinikroonne Kytheria naeratas." "Iliases jutustati Aphroditest nii nagu ta oleks olnud malbe, jõuetu olend, keda surelikel polnud tarvis karta. Hilisemates poeemides kujutatakse teda tavaliselt reetlikuna ja õelana, kes kuritarvitab oma hukutavat ja laostavat mõju inimeste üle. Enamikus müütides on Aphrodite abikaasaks Hephaistos, lombakas ja inetu sepatööjumal.(Hamilton 1975:27) Hephaistos suutis Olümpose jumalate suureks heameeleks Aphrodite koos Aresega voodis lõksu püüda.(Chaline 2005:37) Mirt oli Aphrodite puu; tuvi tema lind- mõnikord ka varblane ja luik.(Hamilton 1975:27) 10.Hermes Zeus oli tema isa ja Maia, Atlase tütar, tema ema. Tänu väga kuulsale kujule on tema välimus meile tuttavam kui teiste jumalate oma. Hermes oli meeldiv ja kärmas. Jalas kandis ta tiivulisi sandaale, tiivad ehtisid ka tema madalapõhjalist kübarat ja võlukeppi, heeroldisaua.(Hamilton 1975:27) Tüüpiliseks atribuudiks oli tema puhul rahakott, mis
· maalidel oli koos loomaga · võis olla julm ja kättemaksuhimuline · on segamini aetud Kuu jumalanna Seleenega · loom: kõik metsloomad, eriti põder Aphrodite(Veenus) · armastuse ja ilu jumalanna · sünd: I merevahust, kanti Küprosele; II Zeusi ja Dione tütar · oli väga ilus · võis muutuda kadedaks surelike naiste peale(ilu pärast) · abikaasa oli Hephaistos · ükskord jäi Hephaistos vahele Aresega · Lind: tuvi · loom: luik · Aphroditel oli poeg Eros(Amor, Cupido) · väike vibuga vallatu poiss, laseb nooli inimeste südameisse · kes noolega pihta saab, sellel ei ole armastuse eest pääsu Hermes(Mercurius) · Zeusi ja Maia poeg · ta kandis tiivulisi sandaale, madalapõhjaline tiibadega kübar ja tiibadega võlukepp · Zeusi käskjalg täitis käsu mõtte kiirusel · oli kõige kavalam
Ta kindlustas rahuliku vee ja meresõidu. Urania tiitel seob teda sugueluga, taveaga ja kaudselt ka riikliku sfääriga. Tema pühamus olid tihti akropolil. Teebas oli tal ka riiklust ühendav kultus. Tiitliga urania soendus tihendalt ka pandemos (kogu rahva) tiitliga. See oli riiki ja kodanikkonda ühendav kultus. Teebas mütoloogilisl tasandil mängis olulist rolli ka Aphrodite ja Arese tütar Harmonia, kes abiellus Teeba rajaja Kadmosega. Tema sõjakat poolt rõhutab Aphrodite paarisoleks Aresega. Tal oli peale Harmonia veel lapsi. Phobos (hirm) ja Deimos (õud). Aga ka Eros (armastus) ja Himeros (iha). Erost ja Himerost kujutati tiivuliste noormestena, hilisantiigis muutusid pisikesteks poisikesteks, amoriteks. Nad lasid armunooli. Erosel oli ka sõjalis-sportlik aspekt, gümnaasiumi staadionite ja üldiselt spordi kaitsejumal. Tal oli ka areslik joon, talle ohverdati enne lahingut. Mõnel pool austati teda kõrvuti Athenaga
Õuduses katab isa toogaga oma näo. Lk. 44 Naispaavst -- mõnede kloostrikroonikate järgi on Leo IV (847-- 855) ja Benedictus III (855--858) vahepeal olnuä; paavstitroonil Johanna-nimeline naine, kes valitsenud Johannes VIII nime all. See kutsus välja säärase naerupuhangu, et Homeros oleks kõiki neid matse pidanud jumalateks. -- Kreeka mütoloogia sepisejumal Hefaistos tabas oma naise, armastusjumalanna Afrodite sõja- ja tulejumal Aresega. Ta sulges patustajad ülipeenesse nähtamatusse võrku ja kutsus siis kõik jumalad neid vaatama. Saabunud olümplased pahvatasid rõkkavalt naerma («Odüsseia», VIII, 266--327). Sellest episoodist tuleneb väljend «homeeriline naer». Lk. 45 Pilon, Germain (1535--1590) -- prantsuse kujur, kelle skulptuuridega on kaunistatud Francois I ja Henri II mausoleumid. Teniers, David (1610--1690) -- flaami maalikunstnik, kujutas oma piltidel sageli külaelu ja kirmaseid
annaabi.ee 
