............................................................................................................9 5.2 Huacachina................................................................................................................11 5.3 Chiclayo linn..............................................................................................................11 5.4 Amazonase piirkond..................................................................................................12 5.5 Arequipa linn.............................................................................................................13 5.6 Machu Picchu............................................................................................................14 5.7 Vaatama tasuks minna ka veel:.................................................................................15 6. REISITINGIMUSED..................................................................................................16 6
Riigi üldandmed Lipp: Vapp: Hümn: Somos libres, seamoslo siempre Riik: Peruu vabariik Pindala: 1 285 220 km² Rahvaarv: 29,546,963 (Juuli 2009) Riigikeel: hispaania, ketsua Riigikord: konstitutsiooniline vabariik President: Alan Garcia Perez Peaminister: Javier Velasquez Pealinn: Lima Ajavöönd: -5 Rahaühik: (PEN) Haldusjaotus: Peruu jaguneb 25 piirkonnaks (Amazonas, Ancash, Apurimac, Arequipa, Ayacucho, Cajamarca, Callao, Cusco, Huancavelica, Huanuco, Ica, Junin, La Libertad, Lambayeque, Lima, Loreto, Madre de Dios, Moquegua, Pasco, Piura, Puno, San Martin, Tacna, Tumbes, Ucayali ) Piirkonnad jagunevad provintsideks, need omakorda ringkondadeks. Lima provints ei kuulu ühtegi piirkonda. Looduslikud tingimused Kliima: varieerub troopilisest idas kuni kuiva kõrbeni lääneosas, Andides mõõdukalt jäine
oli ülekaal 15-19aastaste seas, aastaks 2030 on ülekaal 35-39aastaste seas. Aastaks 2030 on inimeste eluiga pikem kui 2011. d) Peruu on jõudnud demograafilise ülemineku esimesse etappi ehk demograafilisse plahvatusse. Arvan nii, sest Peruus on palju lapsi ning vanurite osakaal rahvastikus kasvab aasta-aastalt. 4. Linnastumine. a) 77% kogu riigi rahvastikust elab linnades. b) Suure rahvaarvuga linnad Peruus: pealinn Lima- 8, 769 miljonit inimest; Arequipa- 778000 inimest. c) Huvitavad faktid: Peruu pealinn Lima kohale asutas Hispaania konkistadoor Francisco Pizarro 18. jaanuaril 1535 asula nimega La Ciudad de los Reyes, mis tõlkes tähendab ,,Kuningate linn". 5.Majandus. a) SKT(GDP) suurus: $274.7 biljonit. Maailmas 44.kohal. b) SKT (GDP) per capita: $9200. Eestis on see näitaja $19000. c) Peamised põllumajandussaadused: spargel, kohv, kakao, puuvill, suhkruroog, riis, kartulid, mais, jahubanaanid
2000nda aasta suurim maavärin toimus Papua New Guineas novembrikuus. Maavärin oli kõrge 8 magnituudine, kuid hukkunute arv ei küündinud õnneks üle kahe. Kahjud olid ka minimaalsed, umbes 3 miljonit dollarit. 23 juunil 2001 leidis aset 8,4 magituudiline maavärin lõuna Peruus. Sellise võimsa maavärina kohta hukkunuid palju ei olnud, oli 138 surnut ja vigastatuid oli üle 2600 inimese. Kuid purustused olid suured , 17510 elamut oli hävinud ning 35549 kodu oli kahjustatud Arequipa-Camana-Tacna vahelisel alal. Arequipa linnas said kannatada paljud kesklinna mälestised, linna katedraalilt kukkus alla üks torn. Tacnas said aga kannatada enam kui pooled hooned, mõnes väiksemas asulas aga üle kolmveerandi elamutest. Maavärinat oli tunda ka Tsiilis ning Boliivias. Maavärinast tekkis ka tsunami ning mõndades kohtades võis see olla kuni seitsme meetri pikkune. 2002 aasta 3.novembril USA põhjaosariiki Alaskat raputas 7,9magnituudiline
mm/aastas. Keskmine temperatuur on 24-27°. Vaatamisväärsused Valik tähtsamaid vaatamisväärsusi: MACHU PICCHU maailmakuulus inkade ,,kadunud linn", mis eurooplaste jaoks avastati alles 1911. CUSCO kunagine inkade riigi pealinn ning kogu Lõuna-Ameerika vanim pidevalt asustatud linn. NAZCA mõistatuslikud maapinnajoonistused, mis koosnevad tuhandeist kujundeist ja paiknevad 5000 km² suurusel kõrbealal. AREQUIPA lumemütsides vulkaanidest ümbritsetud ,,valge linn", mille koloniaalstiilis vanalinn kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse. MANU UNESCO maailmapärandi hulka kuuluv rahvuspark Amazonase madaliku vihmametsas. TITICACA 3820 m kõrgusel asuv järv Peruu ja Boliivia piirijärv huvitavate saartega. BALLESTAS saarestik, kus hoolimata ekvaatori lähedusest elutsevad merilõvid ja pingviinid. Machu Picchu
lämbe õhk väsitab ja kurnab, väga palju on ka igasuguseid parasite ja haigusetekitajaid. Ekvatoriaalse kliima vihmametsade põlisasukad kuulusid kääbusrassidesse. Tavalist kasvu inimesed on vihmametsa elama asunud üpris hiljuti, kuid sellegi poolest elab vihmametsades vähe inimesi. Vihmametsades elavad inimesed on rajanud oma külad jõgede või rannikude äärde, sest veeteed pidi on kergem ühendust pidada. Linnad pindala rahvaarv Asukoht Arequipa 63 km² 860 000 Misti vulkaani jalamil Iquitos - 400 000 Amazonase jõe ääres Lima 804.3 km² 7 819 000 Peruu lääneosas Tacna - - Peruu lõunaosas Peruu majandus Maavaradest leidub vase-. Plii-, tsingi-, molübdeeni- ja rauamaaki, samuti hõbedat, kulda, naftat ning fosfriiti. Tööstusharudest on olulisemad värviliste metallida ning rauamaagi tootmine, keemia-ning masinatööstus, samuti ka kalatööstus.
esivanemad) 37%, valgeid 15%, mustanahalasi, jaapanlasi, hiinlasi ja teisi 3%. c) Mis riikidest on sisserändajad pärit? 5 riiki, kust on pärit Peruus elavad sisserändajad 10. Linnastumine a) Kui suur osa riigi rahvastikust elab linnades? Linnarahvastiku osatähtsus kogu elanikkonnast on 92% 2010 aasta näitaja põhjal. Linnastumise kasv on olnud 1,6% aastas. b) Suurema rahvaarvuga linnad: Lima (8 472 935), Arequipa (784 651), Trujillo (682 834), Chiclayo (524 442) 11. Tööjõud a) Tööealise elanikkonna rakendatus majanduses: Põllumajanduses: 0,70% Tööstuses: 23,80% Teenindavas sektoris: 75,50% b) Töötute osakaal: Töötuse osakaal on 6,70% c) Peruu tööjõu olukord: TÖÖEALISE ELANIKKONNA RAKENDATUS MAJANDUSES: - põllumajanduses 0,7% - tööstuses 23,8% - teeninduses 75,5% Nende andmete põhjal saan järeldada seda, et Peruu on infoühiskonda kuuluv riik, sest suur osa
....13 8 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................................14 2 2 2. SISSEJUHATUS Lõuna-Ameerika loomastiku suurem osa elutseb Amazonase vihmametsas, mis paikneb maailma suurima jõe, Amazonase jõe ümber. Amazonase jõgi on maailma veerohkeim jõgi, pikkus u. 6400 km. Alguse saab Arequipa piirkonnast, Peruust; möödub teel Iquitosest, siis läbib Kolumbia ja Brasiilia ning suubub Atlandi ookeani. Amazonase jõestik on kalarohke: siin elab kalu üle tuhande liigi, sealhulgas ka kuni 3 meetrit pikk ning 200 kilo kaaluv arapaima (ehk kohaliku nimega paiche), kuulsamatest aga barrakuda ning piraaja. Huvitav fakt on ka see, et jõgi voolas kunagi oma praegusele suunale vastupidises suunas, Atlandi ookeanist Vaikse ookeanini.
6 ALPAKAVILLA KASUTAMINE JA HOOLDAMINE Alpakavilla kasutatakse nii puhtal kujul kui ka segatuna mitmete teiste kiududega nagu seda on lambavilla, teiste loomade kõrgekvaliteedilise villa ja siidiga. Peamine lõpp-toodang on silmkoematerjalid ja -tooted. [7] Alpakavillast valmistatakse nii kamm- kui ka kraaslõnga. Hinnatud kiud on cria - pügatud noorloomadelt, mis oma omadustelt on kergem, soojem ja pehmem kui kasmiir. Parima kvaliteediga vill on Arequipa Fleece, mida kasutatakse peamiselt silmkoelõnga, sallide, kalevi, voodririide, aluspesu ja troopikarõivaste valmistamiseks. [4: 153] Peruus kasutatakse loodusliku värvusega alpakavilla pontsode, peakatete ja kinnaste valmistamiseks. Erinevaid kiudusid kasutatakse veel kangaste, sallide, kampsunite, rõivaste, tekkide, vaipade jt toodete valmistamiseks. Uusimaks kasutusvaldkonnaks on külma ilma spordirõivad, tänu alpakavilla kergusele ja väga heale isolatsioonile
12 6 ALPAKAVILLA KASUTAMINE JA HOOLDAMINE Alpakavilla kasutatakse nii puhtal kujul kui ka segatuna mitmete teiste kiududega nagu seda on lambavilla, teiste loomade kõrgekvaliteedilise villa ja siidiga. Peamine lõpp-toodang on silmkoematerjalid ja -tooted. [7] Alpakavillast valmistatakse nii kamm- kui ka kraaslõnga. Hinnatud kiud on cria - pügatud noorloomadelt, mis oma omadustelt on kergem, soojem ja pehmem kui kašmiir. Parima kvaliteediga vill on Arequipa Fleece, mida kasutatakse peamiselt silmkoelõnga, sallide, kalevi, voodririide, aluspesu ja troopikarõivaste valmistamiseks. [4: 153] Peruus kasutatakse loodusliku värvusega alpakavilla pontšode, peakatete ja kinnaste valmistamiseks. Erinevaid kiudusid kasutatakse veel kangaste, sallide, kampsunite, rõivaste, tekkide, vaipade jt toodete valmistamiseks. Uusimaks kasutusvaldkonnaks on külma ilma spordirõivad, tänu alpakavilla kergusele ja väga heale isolatsioonile
(Tourism in South America, 2016) Kõige enam külastatakse Peruus asuvaid kultuurilisi ja ajaloolisi paiku, nagu näiteks Machu Picchut või Cuscot, Boliivias külastatakse palju maailma suurimat soolatasandikku Salar de Uyunit. Igas riigis on mitmed väga silmapaistvad kohad, kus turistid käivad. Eesti turismifirmad pakuvad reise näiteks Peruusse (Paracase rahvuspark ja Ballestase saar, lend Nasca kujundite kohal, Arequipa, Titicaca järv ja Taquile saa, Cusco arhitektuur, Machu Picchu, Lima ekskursioon), Boliiviasse (La Paz, Titicaca järv), Ecuadori (Quito ja erinevad rahvuspargid), Tšiili (Santiago ja mõned teised kohad). (Germalo, 2016) Kindlasti tasuks külastada Peruus Machu Picchut, sest see oli kuulsa, suure ja hästi toiminud Inkade impeeriumi linn, mis on säilinud. Seal on ilus vaade ja sinna saab minna mööda Inkade rada ja näha teisigi Inkade tsivilisatsiooni jälgi. Teiseks võiks külastada
Alpakavillast kangad on hästi drapeeruvad ja neil ei teki pillingut. Alpakavilla kasutatakse nii puhtal kujul kui ka segatuna lambavilla, teiste loomade kõrgekvaliteedilise villa ja siidiga. Alpakavillast valmistatakse nii kamm- kui ka kraaslõnga. Hinnatud kiud on cria - pügatud noorloomadelt, mis oma omadustelt on kergem, soojem ja pehmem kui kašmiir. Parima kvaliteediga vill on Arequipa Fleece, mida kasutatakse peamiselt silmkoelõnga, sallide, kalevi, aluspesu ja troopikarõivaste valmistamiseks. Peruus kasutatakse loodusliku värvusega alpakavilla pontšode, peakatete ja kinnaste valmistamiseks.
· Arequipa 830,000 Chidayo 766,000 f Suriname Paramaribo 291,000 I'
annaabi.ee 
