kui sageli need toimuvad? 8. 2. Perekonna alasüsteemide vaba aja ürituste täpsem loetelu : (abikaasade alasüsteem, vanemate-laste alasüsteem; õdede-vendade alasüsteemid). 8. 3. Pereliikmete tunnete täpsem vaatlus seoses nende vaba aja/lõõgastavate üritustega. PEREKONNA AJALUGU JA ARENGUSTAADIUM. 9. Perekonna praegune arengustaadium. 1. Mil määral täidab perekond oma praegusele arengustaadiumile vastavaid ülesandeid? 2. Perekonna ajalugu päris algusest kuni praeguse ajani, mis sisaldab ajaloolist väljakujunemist, tervist ja tervisega seotud sündmusi ning läbielamusi (lahutused, surmajuhtumid, kaotused jne.) mis selle pere elus on toimunud. 3. Mõlema lapsevanema perekondlik põlvnemine (millist elu perekond varem on elanud, praegused ja varasemad suhted vanavanematega). KESKKONDLIKUD ANDMED
8. 1. Pere tegevuse ja ürituste täpsem määratlemine - mis tüüpi üritustega on tegemist ja kui sageli need toimuvad? 8. 2. Perekonna alasüsteemide vaba aja ürituste täpsem loetelu : (abikaasade alasüsteem, vanemate-laste alasüsteem; õdede-vendade alasüsteemid). 8. 3. Pereliikmete tunnete täpsem vaatlus seoses nende vaba aja/lõõgastavate üritustega. PEREKONNA AJALUGU JA ARENGUSTAADIUM. 9. Perekonna praegune arengustaadium. 1. Mil määral täidab perekond oma praegusele arengustaadiumile vastavaid ülesandeid? 2. Perekonna ajalugu päris algusest kuni praeguse ajani, mis sisaldab ajaloolist väljakujunemist, tervist ja tervisega seotud sündmusi ning läbielamusi (lahutused, surmajuhtumid, kaotused jne.) mis selle pere elus on toimunud. 3. Mõlema lapsevanema perekondlik põlvnemine (millist elu perekond varem on elanud, praegused ja varasemad suhted vanavanematega). KESKKONDLIKUD ANDMED
jaoks puudulik ega paku võimalusi tema kõige tähtsamate vajaduste rahuldamiseks. Steiner- pedagoogikat tuntakse ka Waldorf-pedagoogika nime all. See toetub Rudolf Steineri (1861- 1925) kasvatusteooriale. Steiner pedagoogika alus on antroposoofilise vaimuteaduse käsitus inimolemussest ja selle arengust. Steineri olulisem uuendus oli inimkäsituse arendamine. Suuna põhidee on lapses endas olevate arenguvõimaluste teostamine vastavalt lapse arengustaadiumile. Esimene arengustaaduim algab sünniga ja kestab 7 a. vanuseni,, teine staaduim lõpeb pubeteediga ja kolmas hõlmab arengu pärast puberteeti. Tegeletakse palju kunstiga, liikumiskunstiga, muusikaga, arendatakse kõnet. Õpilased on tegutsedes aktiivsed, atmosfäär on konkurentsivaba ning kasutatakse sõnalist, selgitavat hindamist. Oma pedagoogilise lähenemise arendas välja prantsuse külakooliõpetaja Celestin Freinet (1896-
rakendataks kiiresti vanema kaotanud lapse puhul. Kuid kui laps on kindel, et tal on kedagi usaldada end riietama, toitma, armastama jne., siis saab ka tema perega ühtselt leinata. Vastasel juhul on esmaseks hirmud füüsilise püsivuse pärast ning emotsioonidest on valdavaks viha ja võõrastumine. Peale hoolitsuse on sama oluline lapsele vanema surma põhjuse seletamine. Kui surma põhjus on teada, siis tuleks sellest avatult, ausalt ja lihtsalt lapsele, vastavalt tema arengustaadiumile, rääkida. Lapse eest hoolitsev inimene peaks rääkima tõde ning vastama lapse küsimustele. Kui ilmneb, et laps tunneb end süüdlasena või eriti hirmunult ning ärevalt, tuleks hirmust vabaneda (küsimuste esitamisega jne). Laps peaks aru saama, et vanema surm polnud tema süü ning, et lapse endaga ei juhtu seda sama. Neis teemades valesti aru saamine võib põhjustada seda, et laps on hirmul ja vihane, sest ta elu on kontrolli alt väljas
· Paanikahäiret saab diagnoosida kui ärevus kindlalt ei ole seotud väliste objektide või situatsioonidega · Obsessiivsete häirete korral ei sõltu sundmõtted ja kujutlused oluliselt sellest, millises situatsioonis inimene viibib. · Enamus foobiatest, v.a. sotsiaalfoobia esineb sagedamini naistel. Mis on foobiad? Enamus lapseea hirmudest on normaalsed ja isegi terved. Need võivad olla mööduvad hirmud, mis on iseloomulikud arengustaadiumile, nagu eespool nägime, või nad võivad olla enesekaitseks reaalsete ohtude hindamisel nagu k iired autod, võõrad koerad või küüti pakkuvad võõrad inimesed. Mõnedel lastel arenevad siiski foobiad -- irratsionaalsed, tahtmatud hirmud, mis ei vasta olukorrale ja häirivad lapse normaalset tegev ust. Mõnikord kasvavad foobiad välja spetsiifilistest sündmustest (ähvardav koer, läbitehtud või nähtud autoõnnetus), kuid sagedamini saavad need alguse lapse sisemisest
järjepidavuse. Ruumid ja mööbel on heledad, palju väikesi laudasid, vaipu, eesriideid, loodust, pilte jne. Maja juures peaks olema aed, kus mängida/teha tööd/süüa. Oluline osa vahenditel: geomeetrilised kujundid(erinev vorm, värvus, suurus), erinevad pinnamaterjalid, puust plaadid, kõneharjutused, kirjutamisharjutused, matemaatilised alged. Waldorfpedagoogika põhimõtted on rajatud käsitlusele lapsest ja tema arengust. Lapsega tuleb tegeleda vastavalt tema arengustaadiumile. Suur rõhk on tundmuste arengul. Põhiprintsiibid on: looduslähedus, kunst ja praktilise tegevuse tähtsus kasvatuses, rohke näitlikustamine, atmosfäär ei tohi õhutada konkurentsi, sõnaline ja selgitav hindamine. Lasteaias on oluline päeva rütm ja kindlad tegevused. Rakendatakse kunstikasvatust, mis tugineb värvusõpetusele. Kasutatavad materjalid on looduslikud- puu, lina, siid. Välja töötatud nukuõpetus, olulisel kohal lavastamine ja draama. Kasutatakse rollumänge. T’ähtsad
tegemiseks, kõneharjutused, kirjutamisharjutused (nt liivapaberist tähed), matemaatilised alged, igal arvul oma värvus, pärlikeed. R. Steiner waldorfpedagoogika rajaja. Töötas välja oma filosoofia (antroposoofia), millele tuginesid erinevad suunad (nt pedagoogika, meditsiin, arhidektuur, põllumajandus). Waldorfpedagoogika käsitlused on rajatud käsitlusele lapsest ja tema arengust. Lapses endas olevaid arenguvõimalusi tuleb teostada vastavalt lapse arengustaadiumile. Lapse psüühilisele arengule tuleb läheneda läbi mõtlemise, tundmise ja tahtmise. Steineri järgi on areng kui uuestisünd, mis toimub kindlatel vanuseperioodidel. Põhiprintsiibid: looduslähedus, kunsti ja praktilise tegevuse tähtsus kasvatuses, rohke näitlikustamine, atmosfäär ei tohi õhutada konkurentsi, sõnaline, selgitav hindamine. Lasteaias on oluline päeva rütm ja kindlad tegevused. Rakendatakse kunstikasvatust, mis tugineb Goethe värviõpetusele. Lasteaiakasvatus
- Laps areneb järjepidevalt - Lastel raske toime tulla uute situatsioonidega ->lahenduses täiskasvanute jaoks põhjendamatud - Ei näe tervikut, vaid üksik osi - Tsentreerimine lapsed näevad mingit osa ja keskenduvad sellele - Detsentreerimine laiendab motiive, suurem kompleksus - Lihtsam -> keeruline - Lapse kogemus reaalse maailmaga vastavusse . nt praktikas asi ei tööta, pean mõtlemist muutma - Kognitiivne areng põhineb neljal arengustaadiumile o Kindel järjekord; kõigil ühesugune o Ei arene mitte ainult kvaliteedi vaid ka kvantiteedi poolest - Astme vaheldus toimub jõudes küpsuseni ja..... - Iga kõrgem aste sisaldab osa alumisest - Reaalselt eristatavad - Üleminek <- ebamugavus paneb liikuma Intellekt ·Sisu ·Skeem/struktuur - kognitiivne struktuur, mis kujutab, mida teame oma maailmas, kuidas näeme või tajume seda ja kuidas käime sellega ümber. Organiseeritud teadmine, et
Mikrokeskkond on esmane, milles laps areneb ja saab kogemusi. Bronfenbenneri arvates on mikrosüsteem see, mida laps kogeb ning mille üheks osaks on ta ka ise. Mikrosüsteemid on kodu ja klass. Kodu füüsiline vorm ja sisustus moodustab laste tegemistele ja kogemustele teatud raamistiku, mis võib olla neid innustav ja avastamisvõimalusi pakkuv, aga ka vähe arenguimpulsse andev. Koos lapse kasvamise ja arenemisega tekib tal vajadus kontaktide järele erinevate inimestega. Igale arengustaadiumile on omane teatud optimaalne kontaktide arv. Sotsiaalselt isoleeritud perekonnas võivad kontaktid olla piiratud. Kuid kontakte võib olla ka liiga palju. Lastel, kes kasvavad üles pidevalt elukohta vahetavas perekonnas või ümbritsev suhtlusring on liialt suur ja sageli muutuv, on vähe võimalusi kedagi põhjalikumalt tundma õppida. Probleem on just kontaktide kvaliteedis ja lapse oskuses neid sõlmida. Töö autor on selle mõttega nõus, kuna autor ise on elanud perekonnas, kus vahetati
olla erinevate arenguteede produkt, ja/või (c) see, mis lapseeas tundub olevat psühhopaatia, võib areneda millekski muuks kui täiskasvanute psühhopaatia. Arvestades neid põhimõtteid ja neid toetavaid leide, tuleks lastele ja puberteediealistele panna isiksushäirete diagnoose ainult erandlikel juhtudel, mil isiksusehäirelised omadused paistavad olevat valdavad ja püsivad ning mitte iseloomulikud kindlale arengustaadiumile. Siiamaani on olemas vähe kaalukaid ja pikaaegseid tõendeid viitamaks sellele, et isikud, kellele omistatakse psühhopaatilisi tunnuseid lapseeas, jäävad psühhopaatseks ka läbi ülejäänud arengu kuni täiskasvanueani välja. Suuremosa uuringuid keskenduvad suhteliselt lühikestele ajavahemikele ja hindavad psühhopaatiliste tunnuste omaduste järjekordi grupisiseselt selle asemel, et hinnata nende omaduste muutusi indiviidipõhiselt. Kuigi lapse ja
(Waldorfpedagoogika). 13.aprill 1919, Stuttgardi Waldorf-Astoria sigaretivabrik, läks sinna rääkima. Vabriku direktor Emil Molt. R.Steiner: kaheteistkümneaastane ühtluskool, millesse pääs on avatud igaühele. Saavutas tähelepanu tööliste seas. Waldorfpedagoogika põhiidee: ei tegutse ainepõhiselt, vaid toetakse õpilaste isiklikke võimeid ja sellest lähtuvalt on õppetöö korraldatud. Lapses endas olevate arenguvõimaluste toetamine vastavalt lapse arengustaadiumile. Pedagoogika põhialuseks on inimõpetus, mis kirjeldab inimest kui kehalist, vaimset ja hingelist olendit. Esmatähelepanu on tervikliku isiksuse kujundamisel, keskendutakse võimete arendamisele. Tähelepanu pööramine päevarütmile, tsükliõpetus soodustab kontsentratsiooni (keskendumist); harjutamine, eriti kunstialadel, toetab tahtekasvatust; elav sõna mõjutab tundeelu; unustamine on vajalik, see on teatud mõttes ,,seedimine".
institutsioonide vahel valitsevad Spenceri arvates põhimõtteliselt samasugused püsivad ja funktsionaalsed sidemed, nagu need esinevad elavas organismis. Ühiskondlik võim, mille spetsiifiliseks vormiks on riiklik võim, on orgaanilise teooria jaoks terviku võim oma koostisosade üle. Ühiskonna ja riigi arengus eraldas Spencer kaks arengustaadiumi: 1) primitiivne ehk sõjalis-röövellik ja 2) kõrgem ehk tööstuslik (industriaalne) arengustaadium.Mõlemale arengustaadiumile on iseloomulik, et riikidevahelisi suhteid käsitletakse sotsiaaldarvinistlikus vaimus olelusvõitlusena. Orgaanilisele teooriale lähedal ja sellega seotud on geopoliitiline teooria, mis peab kõiki samuti organismiks, poliitikat aga võitluseks organismi eluruumi pärast. 20.sajandil arenesid välja mitu rahvuslikku geopoliitilist koolkonda. Saksa geopoliitilise koolkonna ühe tuntuima esindaja Karl Haushoferi järgi uurib geopoliitika riiki kui ruumilist nähtust,
Paljude laste jaoks on kool ebakindluse allikaks osalt sellepärast, et koolil on nende elus väga tähtis osa ja osalt ka sellepärast, et seal võib esineda halvustavat käitumist laste suhtes nagu süüdistamine valetamises või naeruvääristamine klassi ees. Mis on foobiad? Enamus lapseea hirmudest on normaalsed ja isegi terved. Need võivad olla mööduvad hirmud, mis on iseloomulikud arengustaadiumile, nagu eespool nägime, või nad võivad olla enesekaitseks reaalsete ohtude hindamisel nagu kiired autod, võõrad koerad või küüti pakkuvad võõrad inimesed. Mõnedel lastel arenevad siiski foobiad irratsionaalsed, tahtmatud hirmud, mis ei vasta olukorrale ja häirivad lapse normaalset tegev ust. Mõnikord kasvavad foobiad välja spetsiifilistest sündmustest (ähvardav koer,
annaabi.ee 
