elustiiliga. Üks lemmikuid kunstnikest oli Jacob Abels, üks Barend Cornelis Koekkoeki õpilastest. Ta merevaated, segunemas igapäevaelu varjudega, lõid lummava pildi tolleaegsest elust linnakärast eemal. Ta justkui otsinuks harmooniat valguse ja pimeduse vahel, saavutades tasakaalu vee lisamisel pea igale pildile. Tema õpetaja seevastu tavatses kujutada puid. Nad olid maalitud erinevatel aastaaegadel erinevates arengustaadiumides, kust võis leida autorit ennast, kujutatuna värvides. Veider on sealjuures see, et kuigi igal kunstnikul oli oma lemmikmotiiv ja teatud kordus, oskas iga maal vaatajat haarata omal kordumatul viisil. Iga pildiga tekkisid erinevad mõtted, kuid lemmikuteks osutusid siiski need, kus meri kujutatud oli. Jacob Abelsi kuupaistes küllastunud lainetused suutsid luua illusiooni, nagu seisaks ma otse sealsamas, mõnel kaldaäärsel hollandi rannikul ja mu ees laiub sügav meri, mis
uusi mõttemalle ning õppides koos õppima. Nii, nagu kõik siin maailmas, pole kõik must ja valge - õppivat organisatsiooni on autorid käsitlenud väga erinevalt: · Normatiivne lähenemine. Selle suuna esindajad väidavad, et organisatsiooniline õppimine saab toimuda ainult siis, kui selleks on loodud õppmiseks vajalikud tingimused; · Arenguteooriad. Organisatsioon hakkab organisatsioonina õppima oma loomuliku arengu hilisemates arengustaadiumides. Uuest organisatsioonist ei saa kohe õppivat organisatsiooni teha, enne tuleb läbida eelmised arengustaadiumid; · Võimekusteooria. Õppimine on juba algselt organisatsiooni olemusse programmeeritud. Ühte ning parimat õppimismoodust, mis sobiks kõigile organisatsioonidele, ei ole olemas. Iga organisatsioon õpib omamoodi. Antud referaadis käsitlen õppiva organisatsiooni omadusi, organisatsioonilist õppimist
) ning viimaks marginaliseerumine (pole sidet mitte kummagagi). Võivad tekkida akulturatsioonistress ja koguni psüühikahäired. Üks variant on veel: sulandumine- kahe kultuuri tunnused ühendatakse. *biseksuaalsus *konkureerivad intiimsuhted *mitu vastukäivat rolli korraga. Nt lapsevanem, tudeng, sportlane, muusik- kõike ühel ajal olla on väga raske. Identiteedi areng: Eduka identiteedi alus on varasemates arengustaadiumides saavutatud baasusaldus, iseseisvus, algatusvõime ja töökus. Identifitseerimine on aste enne identiteeti. Selle kujunemise all on ka järgnevad nähtused: teadvustatus, aktiivsus, tähenduse loomine, otsustus- ja enesehindamise protsess. Identiteedi areng on erinevate jõudude integratsioon ühtse ja tervikliku nägemuse loomisel iseendast. Need jõud on: ühiskonna ootused (superego), isiklikud huvid ja püüdlused (ego), bioloogilised tungid (id). Arengu staadiumid:
sajandi teisest poolest, kuid populaarsuse saavutas see tänu USA professori Peter Senge teosele "Viies distsipliin" (The Fifth Discipline), mis esmakordselt ilmus 1990. aastal. Õppivat organisatsiooni on autorid käsitlenud mitmeti (Alas, 2002). Normatiivse lähenemise järgi saab organisatsiooniline õppimine toimuda ainult siis, kui on loodud selleks vajalikud tingimused. Arenguteooriate järgi muutub organisatsioon õppivaks organisatsiooniks oma loomuliku arengu käigus hilisemates arengustaadiumides. Seega ei ole võimalik uut organisatsiooni kohe õppivaks organisatsiooniks kujundama hakata, vaid enne tuleb läbida organisatsiooni esimesed arengustaadiumid. Võimekusteooriate seisukohalt on õppimine algselt organisatsiooni olemusse sisse programmeeritud ja ühte ning parimat õppimismoodust, mis sobiks kõigile organisatsioonidele, ei ole olemas. Iga organisatsioon õpib omamoodi. Kaugeltki mitte iga organisatsioon, mille üksikliikmed õpivad, ei ole õppiv
(The Fifth Discipline), mis ilmus esmakordselt 1990. aastal. Õppivat organisatsiooni on autorid käsitlenud väga erinevalt. Mõned näited. Normatiivne lähenemine. Selle suuna esindajad väidavad, et organisatsiooniline õppimine saab toimuda ainult siis, kui selleks on loodud vajalikud tingimused. Arenguteooriad. Organisatsioon hakkab organisatsioonina õppima oma loomuliku arengu hilisemates arengustaadiumides. Uuest organisatsioonist ei saa kohe õppivat organisatsiooni teha, enne tuleb läbida eelmised arengustaadiumid. Võimekusteooria. Õppimine on juba algselt organisatsiooni olemusse programmeeritud. Ühte ning parimat õppimismoodust, mis sobiks kõigile organisatsioonidele, ei ole olemas. Iga organisatsioon õpib omamoodi. Et keskkonnas toimuvatest muudatustest ees olla, on õppivas organisatsioonis kõigile töötajatele antud
Et organisatsioonid suudaksid muutuda nii kiiresti, nagu keskkond seda neilt nõuab, peavad organisatsioonid nagu inimesedki pidevalt õppima. Õppivat organisatsiooni on autorid käsitlenud mitmeti: Normatiivse lähenemise järgi saab organisatsiooniline õppimine toimuda ainult siis, kui on loodud selleks vajalikud tingimused. Arenguteooriate järgi muutub organisatsioon õppivaks organisatsiooniks oma loomuliku arengu käigus hilisemates arengustaadiumides. Võimekusteooriate seisukohalt on õppimine algselt organisatsiooni olemusse sisse programmeeritud ja ühte ning parimat õppimismoodust, mis sobiks kõigile organisatsioonidele, ei ole olemas. Iga organisatsioon õpib omamoodi. · Piirangute teooria See teooria väidab, et igas süsteemis on piirang, mis ei suuda täita kõiki temale pandud ülesandeid. See võib olla nii inimene kui masin ja ära tunneb piirangu tema
69. Milles seisneb ontogeneetiline adaptatsioon? Ontogeneetiline adaptatsioon - teatud geneetilise potentsiaali realiseerumises antud keskkonna tingimustes. 70. Kuidas tagatakse organismi erinevate rakkude erinev struktuur ja funktsioon rakkude identse genotüübi juures? Sellest järeldub, et eri rakkudes talitlevad erinevad geenid, mis tähendab, et geneetilist informatsiooni kasutatakse valikuliselt. 71. Millised faktorid reguleerivad geenide talitlust organismi hilisemates arengustaadiumides? 1) kasvufaktorid indutseerides rakkude proliferatsiooni; 2) kasvu pidurdavad faktorid; 3) raku surma (apoptoosi) reguleerivad faktorid. 72. Fenogenees. Geneetilise informatsiooni realiseerumist fenotüübina nimetatakse fenogeneesiks. 73. Millised perioodid on organismi arengus fenokriitilised? Üleminekuperioode nimetatakse fenokriitilisteks perioodideks, kuna sel perioodil on organism kõige tundlikum väliskeskkonna mõjudele. 74
(Sotsiaaltrendid 3, 2004). Heaolust saab rääkida tänapäeva arenenud ühiskonnas ja ka inimkonna üldist arengut saab vaadelda kooskõlas heaolu üldise arenguga. Üleminekul agraarühiskonnast 7 9 industriaalühiskonnale omistati suuremat tähelepanu materiaalsetele väärtustele ning rahva heaolu võrdsustati just nende näitajatega. Erinevates ühiskonna arengustaadiumides kehtisid erinevad väärtushinnangud, nii ka erinevad arusaamad heaolust. Suured muudatused heaolu mõiste tõlgendamises toimusid pärast Teist Maailmasõda (1939 - 1945), kui hakati senisest enam tähelepanu pöörama erinevate sotsiaalsete gruppide olukorrale. Materiaalsete väärtuste kõrvale tõusid mittemateriaalsed väärtused nagu kuuluvustunne, eneseteostus, rahulolu jne. Väärtused väljendavad mingi mõiste positiivset või negatiivset tähendust inimese jaoks,
mõtlemist; pakub rohkem ideid. 10. Millised on meeskonnatöö peamised ohud? Ebaõige meeskonnatöö õõnestab isiklikku vastutus ja otsustusõigust. Mitte kuhugi viiv meeskonnatöö on aja raiskamine ja närvide rikkumine.Meeskonnatööga võidakse tõsiasju maha vaikida, selle asemel et probleemidele lahendus leida. Varjatud päevakorrapunktid. 11. Kuidas tuleb meeskonnas käituda selle eri arengustaadiumides? 1. Mittearenenud meeskond juht otsustab, ebaselgus eesmärgis, tegeletakse konkreetse ülesandega, juhist sõltuvusvajadus. 2. Eksperimenteeriv meeskond toimub rahulolematus, vastuhakk juhile, aktiivsuse kasv ja juhi otsusesse sekkumine, konfliktid, liikmete lahkumine 3. Ühinev meeskond suhete paranemine ja tulemuslikkuse tõus, paindlikumad rühmanormid, eesmärgid ja sihipärane tegutsemine 4
Mitte kunagi ei realiseeru kogu indiviidi geneetiline potensiaal. 70. Kuidas tagatakse organismi erinevate rakkude erinev struktuur ja funktsioon rakkude identse genotüübi juures? Diferentseerumisega tekivad erineva ehitusega rakud. Konkreetseid hormoone ja ensüüme produtseerivad kindlad rakud. Kõikides rakkudes on gen info küll identne, aga erinevatel perioodidel on erinevad genoomipiirkonnad aktiivsemad. 71. Millised faktorid reguleerivad geenide talitlust organismi hilisemates arengustaadiumides? Rakkudest lähtuvad signaalid (induktorid ja regulaatorid (mediaatorid, hormoonid), mis mõjutavad teisi rakke (rakumembraanidel esineb vastavad retseptorid). Nii mõjutatakse vastavate geenide talitust. 72. Fenogenees Gen info realiseerumine fenotüübina. Tunnuste kujunemise aluseks on biokeemilised reaktsiooniahelad, mitmeastmelised diferentseerumis- ja morfogeneesiprotsessid. Tunnuste arenemist kontrollivad geenid toimivad vastastikuses seoses. Geenide interaktsioon
o relatiivne sündivus - % 2) surevus isendi hukk · ökoloogiline ehk reaalne · minimaalne isendite hukk ideaalsete tingimuste juures, ka kõige paremate tingimuste juures isendid vananevad ja surevad. See vanus on ökoloogiline elukestvus · elujõulisus olulisim, kuna suremus varieerub vanusega elujõulisuse kõver 5 üldist tüüpi · I peamine surevus elu lõpul · II äärmuslik variant. Surevus kõrge varasemates arengustaadiumides. · III Teoreetiline kõver surevus erinevates vanustes on püsiv · Astmeline kõver IV ellujäämine muutub järsult elutsükli ühest staadiumist teise üleminekul . · Kõver V Surevus suurem noortel isenditel, täiskasvanutel aga püsiv Ränne ehk migratsioon · Immigratsioon e. sisseränne · Emigratsioon e. väljaränne Levikutüüp · Isendite asetumine ruumis üksteise suhtes o Juhuslik
mis on veelgi püsivam ja vastupidavam. See oligi ülemdiakoni ebamäärase lause teine mõte. Lause tähendas seda, et üks kunst on teist kunsti troonilt tõukamas ehk teisiti väljendades: «Trükikunst surmab ehituskunsti.» Tõepoolest, asjade algusest peale kuni viieteistkümnenda sajandini kristliku ajaarvamise järgi on ehituskunst olnud inimkonna suureks raamatuks, inimese põhimiseks väljendusvahendiks ta mitmesugustes nii füüsi-listes kui vaimsetes arengustaadiumides. Kui esimeste inimpõlvede mälu tundus liiga ülekoormatuna, kui inimsoo mälestuste pagas nii raskeks ja segaseks oli läinud, et paljal põgusal sõnal oht oli seda teel kaotsi lasta minna, asetati see maapinnale kõige nähtavamal, kõige kestvamal ja ühtlasi kõige loomulikumal kujul. Iga pärimus kinnistati ehitusmonumenti. Esimesed monumendid olid lihtsad kaljurahnud, «mida raud polnud puudutanud», nagu Mooses ütleb
annaabi.ee 
