suur impeerium Saksimaa, Põhja- Karolingide renessanss Hispaania, Balkani, Baierimaa Verduni leping- Karl Suure pojapoegade sõlmitud kokkulepe, mis eraldas kunagise Frangi riigi lõplikult kolmeks osaks. Selle tulemusel joonistusid Euroopas välja uued arenguliinid. 3) Mõisted: (läänikord) Lään- vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. Sunnimaisus-talupoegadel keelati oma maalapilt lahkuda, et nende ümberasumist takistada. Pärisori- sunnimaiseid talupoegi nim. pärisorjadeks(sest isikliku vabaduse äärmise piiratuse poolest sarnanesid nad oma seisuselt orjadega) 4) Mõisted: ristiusukiriku tekkimine misjonär- ristiusu levitajad misjoni käigus
süseräänilt suurfeodaalidele, kes omakorda jagasid neile läänistatud maad väikefeodaalidele olles neile kui vasallidele omakorda senjöörideks Varakeskaeg-.4. 10. sajand. Ida-Rooma domineerimine, feodaalkorra ja Frangi riigi kujunemine Lääne- Euroopas,roomakatoliku kiriku tugevnemine.843-verduni leping- - Frangi riik jagati kolmeks,nii joonistusid Euroopas välja uued arenguliinid.882-oleg vallutas kiievi ja seda loetakse vana-vene riigi alguseks. · Keskaegsed seisused-keskaegses ühiskonnas oli 3 seisust.esimene neist oli vaimulikud.kelle ülesandeks oli inimeste hingeõnnistus.vaimulikud jagunesid omakorda veel kaheks:kõrgvaimulikeks ja alamvaimulikeks.alates13sajandist oli vaimulikud enamasti aadlike perekonna nooremad pojad.teine seisuste esindus oli feodaalid.nende ülesandeks olid isanda käsul minna sõdima
ARUTLE JA ANALÜÜSI 1. Inimese evolutsiooni lähtekoht on Ida-Aafrika, kus 6-5 miljonit aastat tagasi lahknesid inimese ja ahvide arenguliinid ja kust inimese eellased e. Hominiidid levisid Euraasiasse. Inimese arengu põhjuseks võib lugeda kahte väidet. Esimene väidab, et kliima hakkas jahenema ja kuivenema, mistõttu kadusid suurem osa vihmametsadest, kus ahvid elasid, seega oli ahvidel vaja ümberkohastuda. Teine väide väidab, et inimene on ahvi mutant, mis tähendab, et inimene on väärarenguga ahv. Selle väite põhjustab see, et Ida-Aafrika ala on väga vulkaaniline ja radioaktiivne ja just
Karl Martell-Poitiers' lahing, lõi võitmatu väeliigi-raskeratsavägi,(pikem raskem mõõk), oli väga hea strateeg Pippin Lühike-kindlakäeline ja ettenägelik,tekkis paavstiriik ehk kirkikuriik Karl Suur- geniaalne väejuht ja kaunite kunstide kaitsja ja edendaja, vallutas Itaalia, langobardide kuningriigi, saksid, balkani, sai Rooma keisriks, tema on mõjutanud ajalugu kõige rohkem, kuna(eelpool öeldu). Verduni leping- Frangi riik jagati kolmeks,nii joonistusid Euroopas välja uued arenguliinid. Läänikord: läänisuhe oli: Lepinguline-Mõlemal osapoolel olid kohustused ja kui üks pool kohustust ei täitnud, siis lepinguline suhe katkes. Hierarhiline- Lepingu pooled ei olnud võrdsed, senjöör oli kõrgemal. Isikuline- kohustusi tuli kanda ainult selle isiku ees, kellega oldi otseses truudussuhtes. Vasalli kohustused senjööri ees-ustavusvanne, sõjaline abi, nõuanded Senjööri kohustused vasalli ees- kaitsmine, lääni(maatüki) andmine.
vallutas langobardide ning sakside territooriumi. Majordoomus oli Frangi riigis Merovingide dünastia ajal kuninga kojaülem ning tema majapidamise juhataja ja ka kuninga sõjalise kaaskonna ülem. Frangi riigi esimene õitseng, mis siiski killustus sajandi lõpul.Riigi killustumine 7.saj: Neustria, Austraasia, Akvitaania.Riigi taasühendamine 7.saj. lõpul(687)majordoomuse Pippin Lühikese poolt.Verduni lepinguga 843 lagunes Frangi riik kolmeks-uued arenguliinid. Ida-Frangi riigis tuli 10. sajandil võimule Ottoniidide dünastia. Lõuna-Frangi riigis haarasid 967. aastal võimu Kapetingid -laialijagatud alade tükkhaaval kokkukorjamisega Prantsuse kuningriigi loomine.Lothari pärandi lõunaosas laiendas valdusi Itaalia kuningriik.
tugevdava maksusüsteemini ei jõudnud. Tal puudus seesmine üksus, pealinn, käsitöö ühendatud põlluharimisega, valmistati kõike vajaminevat, laadad, raha etendas poliitilist rolli. Ludwig I Vaga - Karl Suure poeg, jaotas 817. aastal impeeriumi oma poegade vahel - ümberjagamised, tülid, kodusõjad, mis killustasid Karl Suure pärandit. 843 Vaga poegade vahel Verduni leping - kunagine Frangi riik lõplikult kolmeks - uued arenguliinid. Paavstiriik: Eksisteeris 756-1870, pealinn Rooma. Alates 4. sajandist kogus paavst endale maavaldusi samuti oli ta Rooma linna valitsemises tihti määrava tähtsusega. 755 ähvardasid langobardid võtta paavstilt tema maavaldused ning liita need oma riigiga. Paavst kutsus appi Frangi kuninga Pippin Lühikese, kes võitis langobardid ja rajas 756 Rooma linna ümbrusest, Ravenna ekstrahaadist ja Pentapolisest koosneva Kirikuriigi. Kirikuriik oli Frangi
2 Karl Suure võimu päris ta poeg Ludwig I Vaga,kes jaotas juba 817. Aastal impeeriumi oma poegade vahel. Edaspidi järgnesid üha uued ümberjagamised ning neidt tulenevad kodusõjad,mis Karl Suure pärandit killustasid. Pärast pikaleveninud heitlusi kogunesid Ludwig Vaga pojad lõpuks 843. Aastal Verduni ja sõlmisid kokkuleppe,mis kunagise Frangi riigi lõplikult kolmeks osaks eraldas. Nii joonisusid Euroopas välja uued arenguliinid. Ida- Frangi riigis tuli võimule Ottoniidide dünastia,mille kuulsaim esindaja Otto I Suur võttis taas kasutusele keisritiitli ning nimetas oma riigi pärast Põhja-Itaalia vallutamist Saksa-Rooma riigiks. Lääne-Frangi riigi võimu haarasid Kapetingid, kes alustasid Prantsuse kuningriigi loomist. Lothari pärandi lõunaosas hakkas oma valdusi laiendama Itaalia kuningriik. 5. saj. Keskpaigast algas germaani hõimude massiline sissetung Britanniasse. Anglid,saksid ja
Ta pidas end otseselt Rooma keisrite järeltulijaks ja nimetas end Lääne-Rooma keisriks. Ta oli sõjaliselt äärmiselt edukas, liitis Frangi riigiga nii Saksamaa, Põhja-Itaalia kui ka Lõuna-Prantsusmaa ning madalmaad. Ainsana jäid tänase Prantsusmaa aladest tema riigiga ühendamata bretoonide maad. Karl Suur oli Pippini poeg. Verduni leping sõlmiti Karl Suure pojapoegade vahel senise impeeriumi jagamiseks, Nii joonistusid välja uued arenguliinid. Ida-Frangi riigis tuli 10. sajandil võimule Ottoniidide dünastia, mille kuulsaim valitseja Otto I Suur vallutas hiljem Põhja-Itaalia ja nimetas tekkinud riigi Saksa-Rooma keisririigiks. Lääne-Frangi riigis haarasid 967. aastal võimu Kapetingid, kes alustasid Prantsuse kuningriigi loomist. Nende kahe ala vahel lõunaosas hakkas oma valdusi laiendama Itaalia kuningriik. Vana-Vene riik: 1) Millal tekkis? 2) Kes rajasid selle riigi
taas uuesti Frangi riigi. 10. Iseloomusta Karl Suure impeeriumit. KARL SUUR 768-814.Riigi laiendamine,kirjakeele ühtlustamine, valitsevaks kirjakeeleks sai Karolingide minuskel, koolide rajamine – Aachenisse rajati õukonnakool haritud ametnike koolitamiseks, mille eeskujul hakati ehitama toom- ja kloostrikoole, kus õpetati seitset vaba kunsti: antiikkultuuri väärtustamine – Karl Suur koondas enda ümber Euroopa õpetlasi (tuntuim Alkuin Northumbriast) 11. Millised arenguliinid joonistuvad välja Verduni lepingust? Verduni leping - kunagine Frangi riik lõplikult kolmeks - uued arenguliinid. Ida-Frangi riigis tuli 10. sajandil võimule Ottoniidide dünastia (Otto I Suur, nimetas oma riigi Saksa-Rooma riigiks). Lõuna- Frangi riigis haarasid 967. aastal võimu Kapetingid -laialijagatud alade tükkhaaval kokkukorjamisega Prantsuse kuningriigi loomine. Lothari pärandi lõunaosas laiendas valdusi Itaalia kuningriik. 12. Dateeri: Rooma jagunemine idaks ja lääneks-
oskuste tase, mis mineviku suureeskujude tasemele kuidagiviisi alla ei jääks. Enda ümber koondati filosoofe, kunstnikke ning luuletajaid. Ka kloostrid mängisid suurt rolli: seal tekkisid uued tõlkimise ja käsikirjade ümberkirjutamise keskused, millel oli järgneva ajaloo seisukohalt ülisuur tähtsus. Verduni leping sõlmiti Karl Suure pojapoegade vahel senise impeeriumi jagamiseks, Nii joonistusid välja uued arenguliinid. IdaFrangi riigis tuli 10. sajandil võimule Ottoniidide dünastia, mille kuulsaim valitseja Otto I Suur vallutas hiljem PõhjaItaalia ja nimetas tekkinud riigi SaksaRooma keisririigiks. LääneFrangi riigis haarasid 967. aastal võimu Kapetingid, kes alustasid Prantsuse kuningriigi loomist. Nende kahe ala vahel lõunaosas hakkas oma valdusi laiendama Itaalia kuningriik. Feodaalsuhted arenesid välja Frangi riigi aladel. Üheks põhjuseks oli uut laadi
6 2.2. Nüüdisinimene: Arvatavasti u 200 tuhat aastat tagasi kujunes Aafrikas uus, tänapäeval ainus hominiidide liik homo sapiens (e nüüdisinimene). Lähis-Ida kaudu jõudsid nüüdisinimesed Aasiasse ja Euroopasse (u 45 tuh a tagasi), asustasid Austraalia ning jõudsid üle Beringi väina kohal oleva maasilla kaudu Põhja-Ameerikasse. Pikka aega eksisteerisid inimese paralleelsed arenguliinid - neanderatallased ja nüüdisinimesed Euraasias üheaegselt. Umbes 30 tuh a tagasi surid neandertaallased teadmata põhjustel järk-järgult välja. Nüüdisinimeste eluviis oli neandertallaste omaga suhteliselt sarnane. Elatuti suurte imetajate küttimisest (mammutid jt suurulukid), tegeleti koriluse ja kalapüügiga. Erinevalt neandertalllastest asustati ka tasandikupiirkondi ja koobaste kõrval elati mammutiluudest või puidust karkassiga
Karl Suur, tema lähikondlased koondasid enda ümber filosoofe, kunstnikke, luuletajad, rajati ilmalikke õppeasutusi - Aachen, kloostrites tekkisid uued tõlkimise ja käsikirjade ümberkirjutamise keskused. Karolingide pärand. Ludwig I Vaga - Karl Suure poeg, jaotas 817. aastal impeeriumi oma poegade vahel - ümberjagamised, tülid, kodusõjad, mis killustasid Karl Suure pärandit. 843 Vaga poegade vahel Verduni leping - kunagine Frangi riik lõplikult kolmeks - uued arenguliinid. Ida-Frangi riigis tuli 10. sajandil võimule Ottoniidide dünastia (Otto I Suur, nimetas oma riigi Saksa-Rooma riigiks). Lõuna-Frangi riigis haarasid 967. aastal võimu Kapetingid -laialijagatud alade tükkhaaval kokkukorjamisega Prantsuse kuningriigi loomine. Lothari pärandi lõunaosas laiendas valdusi Itaalia kuningriik.
Keskkonda on võimalik muuta viisil, mis toetas maksimaalselt lapse potentsiaali realiseerumist. Õpetamine, sekkumistrateegiad laiemalt Kui keskkond ei vasta lapse vajadustele, siis võib tekitada lisaprobleeme. Esmane ja teisene puue Esmased e primaarsed on otseselt seotud kahjustuse koha, aja ja ulatusega. Teisesed e sekundaarsed puuded tekivad, kui lapsed ei saa esmasele puudele vastavat õpetust ning nende potentsiaal jääb välja arendamata. Arenguliinid o Bioloogiline ja kultuuriline arenguliin kattuvad tavalises arengus. 14 o Arenguliinid lahknevad ebatavalises arengus. Geenid/keskkond Anatoomia, füsioloogia psüühika käitumine Hälbiva arengu iseärasused ühe valdkonna häiritus toob enamasti kaasa ka teiste valdkondade mõningase häirumise. Emotsioonid ja motivatsioon annavad infotöötlusele tausta. Sisendiks on meeleorganid
U 700 000-600 000 a. Tagasi kujunes sirginimese järglasena Heidebergi inimene. Olid loomi küttivad jahimehed, vaimselt teistest üle. U 250 000 a tagasi hakkasid Euroopas Heidelbergi inimesest kujunema neandertallased. Olid kohanenud jääaja oludega. Eluasemetena kasutati koopaid. Hakkasid surnuid matma, hoolitsesid vigaste eest. Nüüdisinimene: Homo sapiens ilmus u 40 000 a tagasi. Teadlaste arvates on neandertallased ja nüüdisinimesed paralleelsed arenguliinid, mis arenesid välja ühest esivanemast. Nüüdisinimesed küttisid peamiselt mammuteid. Elati puust või mammutiluudest karkassiga onnides, mis olid nahaga kaetud. Osati tuld hoida ja ka süüdata. Kunsti sünd: uute alade asustamine. U 15 000 a tagasi rändasid inimesed Ameerikasse. Asustuste levik erineva kliimaga piirkondades tõi kaasa spetsialiseerumise. Mitmes piirkonnas arenes kalastus ja mereloomade küttimine. Teisal pühenduti suurulukite küttimisele
Kunstivoolu alla ühendatakse mitu suurt kunstnikku. Pettumise põhjus oli ühesugune- impressionismi kogeti kui liiga passiivset tegelikkuse peegeldust. Ühisjooned on intensiivne värvikäsitlus, jõuliselt modelleeritud vorm, passiivsele autoripositsioonile vastanduv elavamalt väljendatud isiklik suhe kujutavasse. Postimpressionistidel erinev positiivne programm, lahendus, aga neil ei olnud ühist meelt selles, missuguses suunas edasi minna. Neist said alguse 20.sajandi erinevad kunsti arenguliinid. Naivistlik kunst sai omaette stiiliks 19. sajandi lõpul Prantsusmaal. Sel ajal hakkas levima ametlikust kunstist erinev kunst. Saksa kunstikoguja ja kirjanik Wilhelm Uhde oli naivismi propageerija ja toetaja. Ta avaldas artikli Henri Rousseau kohta. Maaliti nii igapäevaelu kui ka klassikalises kunstis arvestatavaid teemasid. Kujutuslaad oli naiivne ja oskamatult teostatud töödest õhkus lapselikku siirust ja rõõmu.
Ordoviitsium Silur Devon Karbon Perm o Mesosoikum ehk Keskaegkond Triias Juura Kriit o Kainosoikum ehk Uusaegkond Paleogeen Neogeen 5. Elustiku masshävingu tunnused Kvalitatiivsed kaod – kaovad terved arenguliinid(kuni 90% liikidest), domineerivad liigid vahetuvad Skaala - mõju on globaalne, taksonoomiliselt lai ja kiire Taksoni säilumine on puhas õnn 6. Liikide väljasuremine ajaloolisel ajal Peamised põhjused: vulkaaniline aktiivsus, meretaseme langus, kokkupõrge taevakehaga, globaalne jahenemine/soojenemine, laamade liikumine Hilisordoviitsiumi väljasuremine toimus 440-450 miljonit aastat tagasi
Seos äristrateegia ja IT strateegia vahel on: otsene, kuna ka IT strateegia puudutab läbivalt kõiki ettevõtte põhi ja tugitegevuste infoga varustamist. Tugitegevuste infotehnoloogiavajadus: seob põhitegevuse ja tugitegevuse infotehnoloogilise lahenduse üheks tervikuks Miks liigub info ettevõttes kahesuunaliselt: korraldused liiguvad juhtimistasandilt täitjatele ja aruandlus vastupidi Firma strateegia on dokument: milles sisalduvad firma tõekspidamised ja arenguliinid pikemaks ajaperioodiks Erinevate organisatsioonide strateegia ühised komponendid oleksid: eesmärgid inimeste ja organisatsioonide vallas (peopleware development), eesmärgid tehnoloogia vallas, eesmärgid metoodika vallas Andmebaas on: hästi organiseeritud, andmete sisust sõltumatu infokogum Andmepank on: infoarhiiv, millega koondatakse paljudest allikatest saadav info etteantud kujul Infosüsteemide väljatöötamist tuleks alustada hinnangutes: kus momendil ollakse, kuhu tahetakse
Vanaja ajaloolaste tööd Keskaja kroonikute tööd -eesmärk on ajaloo arengu tõepärane mõtestamine -allikasse tuleb suhtuda kriitikaga- Igal ajastul kirj. Ajalugu teisiti kui varem ja hiljem Ajalugu on katkematu protsess Inim tsivilisatsioon on teatud piirkonna oma näoline terviklik ühiskonna ja kultuuri pilt ARUTLE JA ANALÜÜSI 1. Inimese evolutsiooni lähtekoht on Ida-Aafrika, kus 6-5 miljonit aastat tagasi lahknesid inimese ja ahvide arenguliinid ja kust inimese eellased e. Hominiidid levisid Euraasiasse. Inimese arengu põhjuseks võib lugeda kahte väidet. Esimene väidab, et kliima hakkas jahenema ja kuivenema, mistõttu kadusid suurem osa vihmametsadest, kus ahvid elasid, seega oli ahvidel vaja ümberkohastuda. Teine väide väidab, et inimene on ahvi mutant, mis tähendab, et inimene on väärarenguga ahv. Selle väite põhjustab see, et Ida-Aafrika
realiseerumist. Geene me veel ei suuda muuta. Õpetamine ja sekkumisstrateegiad. o Sekundaarsete puuete tekkimise oht kui keskkond ei vasta lapse vajadustele, siis võime tekitada juurde lisaprobleeme. Esmane ja teisene puue o Esmased e primaarsed puuded on otseselt seotud kahjustuse koha, aja ja ulatusega. o Teisesed e sekundaarsed puuded tekivad siis kui lapsed ei saa esmasele puudele vastavat õpetust ning nende potentsiaal jääb välja arendamata. Arenguliinid Bioloogiline (sisse programmeeritud) ja kultuuriline (teostub läbi teiste inimeste meie ümber) arenguliin. Bioloogiline arenguliin annab ette punktid, kus laps on valmis omandama uusi oskusi. Kultuuriline arenguliin pakub tuge bioloogilisele arenguliinile hetkel kui see on vajalik. Tavalises arengus need liinid kattuvad. Ebatavalises arengus bioloogiline ja kultuuriline arenguliin lahknevad, enamasti on bioloogiline areng maha jäänud. Andekuse puhul on ette jõudnud.
annaabi.ee 
