5. Waldorfkooli õpetaja: ,,Inimtaime kasvamine vajab rahu, soojust, järjepidevust." 6. Tähtsaks peetakse nii intellektuaalset kui ka emotsionaalset ja tahtepärast õppimist 7. Waldorfkoolis on oluline õppeprotsess mitte hindamine 8. Õppekava on selgelt kohandatud lapse ealistele iseärasustele 9. Väga hästi toimib õpilase tundmaõppimine, individuaalne lähnemine ning õpetajate kollektiivne eneseareng 10. Waldorfkoolid sobivad lastele, kes vajavad rahulikku (stressivaba) arengukeskkonda 11. Intellektuaalne õppimine- käsitöö ja kunst, draama, muusika ning liikumine on õppekavas tähtsal kohal ning nad on omavahel lõimunud. 12. Waldorfkoolide arv kasvab Eestis pidevalt. Praegu on neid kokku 7: Tallinnas, Tartus, Viljandis, Rakveres, Põlvas, Keilas...
oskuste tõttu koolitada. Autor tõdeb, et vahepeal on arenenud erinevad (sotsiaal)teadusharud, mis on püüdnud mõista inimloomuse kujunemist ja inimese käitumist. Sinivee, H. toob ka esile, et Euroopa Liidu stardirahadega käivitatud ESF programm saab läbi aasta 2011 lõpuks. ESF-i "Õppenõustamis- süsteem" on loodud peamiselt haridusasutuste (sh lasteaedade) nõustamiseks, et aidata hariduslike erivajadustega sobivamat arengukeskkonda luua. Artikli lõpetuseks tõstatab autor esile tõsiasja, et vajaliku programmi edasine saatus sõltub suuresti sellest, millised on edasised otsused riigi tasandil.
Tänapäeval on Männi kohviku asemel Trahter, trahteri juhataja on ka tänasel päeval Helgi Lõhmus. Trahter tegeleb toitlustusega. Trahteris on võimalik tellida peo- ja peielaudu, on ka peotoidu kojutellimise võimalus. Vahetan slaidi! Olengi jõudnud oma koolini, Häädemeeste keskkooli algusajaks loetakse 1873- 74 õppeaastat. Koolimaja juurde kuuluvad eoronõutele vastav spordisaal ja köök. Häädemeeste Keskkooli missiooniks on pakkuda harmoonilist õpi- ja arengukeskkonda põhi- ja keskhariduse omandamiseks kõigile meie koolis õppida soovivatele õpilastele, olles samas piirkonna kultuuri, vaimsuse ja traditsioonide kandjaks. Häädemeeste Keskkooli visiooniks on olla jätkusuutlik õppeasutus, kus on loodud võrdsed võimalused iga õppija mitmekülgse arengu toetamiseks, väärtushinnangute ja valmisolekute kujundamiseks. Vahetan slaidi! Tänan oma loovtöö juhendajat Raimu Pruuli ja Häädemeeste muuseumi juhatajat Tiiu Pukka. Tänan kuulamast!
õpetada lapsi varakult reaalsusel ja fantaasial ning heal ja halval teabel vahet tegema. Meedia mõju laste arengule on aga individuaalne ning paljude tahkudega. Meedia võib tugevalt mõjutada lapse uskumusi, hoiakuid ning lastel jääb puudu oskustest kaitsta end reklaamide veenva mõju eest. Reklaamid aga võivad lapses suurendada materialistlikke hoiakuid. Lapsed jäetakse liiga tihti oma arengukeskkonda üksi, järjest rohkem on lapsi, keda kasvatab vaid meedia, sest vanematel ei ole aega tegeleda. Neil puuduvad mängukaaslased, kuna neid asendavad virtuaalsed sõbrad. Neil puudub ka huvi vanade traditsiooniliste mängude vastu, sest elektroonilised virtuaalmängud on palju põnevamad. Loomulikult ei tohi näha lastele meedias vaid halba. Meediast, eriti just televisioonist on saanud neile ühtaegu nii suur sõber kui ka kasvataja
.......................................................................... 12 2 Sissejuhatus Iga laps on väärtus ja tal on õigus riigi toetusele sõltumata tema vanemate sissetulekust ja elukorraldusest. Iga laps vajab kasvamiseks turvalist keskkonda. Kahjuks kõik vanemad seda oma lastele ei paku. Tagamaks ka sellistele lastele tervet arengukeskkonda, lahendab riik peamiselt seadusandluse kaudu lastekaitse- ning hoolekande alaseid küsimusi. Laste heaolu ja turvalisuse tagamiseks on Eesti riik 1991.aastal ühinenud ÜRO lapse õiguste konventsiooniga, milles on kirja pandud lapse inimõigused. Sotsiaalhoolekande seaduse alusel korraldavad hoolekannet sotsiaalminister, maavanemad ja kohalikud omavalitsused. Riigi ülesandeks on koordineerida ja kujundada sotsiaalpoliitikat ning seadusandliku raamistiku väljatöötamisega tagada laste heaolu
kaaslastega. Mäng toetab ka sotsiaalsete oskuste ja emotsioonide kontrolli arengut. Kuna mäng on seotud rõõmuga, võib see olla suureks õpimotivaatoriks. ( Õppimine ja õpetamine koolieelses eas 2008 A. Niilo, E. Kikas 120-136) 7 4. Kokkuvõte Käesolevas töös püüdsin välja tuua leitud materjali põhjal laste ja nende perede erinevaid raskusi. Perede suhteid, toimetulekut, arengukeskkonda. Saadud materjalide põhjal omandasin olulisi teadmisi lapse sotsiaalsete ja emotsionaalsete oskuste omandamisest, enese- teenindamise arengust ning samuti seda, kuidas mängu kaudu arendada lapse sotsiaalsust. Väga palju oli selles töös abiks minu enda kogemustest. Ise lasteaias töötades näen tihti rasketes oludes kasvavaid lapsi ning ka minu enda rühmas on neid palju. Nendest kogemustest tulenevalt sain välja tuua ka oma mõtteid ja nägemusi.
Eestis on perekonnaseaduse kohaselt laste kasvatamine ja nende eest hoolitsemine vanemate kohustus. Teame, et paljud lastega pered on raskustes ning vajavad igapäevase toimetuleku tagamisel ja laste kasvatamisel välist abi. Raskustesse sattunud peredele püüavad nii riik kui kohalik omavalitsus pakkuda vajalikku tuge ja abi. Iga laps vajab kasvamiseks turvalist keskkonda. Kahjuks kõik vanemad seda oma lastele ei paku. Tagamaks ka sellistele lastele tervet arengukeskkonda, lahendab riik peamiselt seadusandluse kaudu lastekaitse- ning laste hoolekande alaseid küsimusi. Eesti ühines 1991.aastal ÜRO lapse õiguste konventsiooniga, milles on kirja pandud kõik rahvusvaheliselt tunnustatud õigused, mis kuuluvad igale lapsele kogu maailmas tema sünnihetkest alates. ÜRO lapse õiguste konventsiooni ja Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse kohaselt on laps iga alla 18aastane inimene. 2.4 Vanemate õiguste äravõtmine
optimistlik elufilosoofia, mis usub inimkonna võimesse hankida tõeseid teadmisi ümbritseva keskkonna kohta ning seeläbi lahendada esilekerkivad probleemid. Modernism on globaalne, optimistlik ja tulevikku suunatud. Hinnatakse kolonialismi mõju asumaadele ning ameerikaliku demokraatiamudeli eksportimist kolmandasse maailma (modernisatsioon). Ühtlasi öeldakse lahti minevikupärandist ja vanadest traditsioonidest. Georg Simmel uuris selle moodsa maailma arengukeskkonda, raamistikku ja väärtusi. Rahavõimu ja metropolide kasv surub peale modernse elustiili: kainus, punktuaalsus, ratsionaalsus, pidev kalkuleerimine. Intellekt saab olulisemaks kui traditsioonid, toimub suhtlemisvõrgustike mitmekesistumine. Kuivõrd inimene suudab vastu seista sotsiaalse ümbruse poolsele survele ja piirangutele? Ühiskonnaga mugandumise teeninduses on mood (kindla grupiga samastumiseks). Palgatöö domineerib jõudeelu üle, dikteerides tegevusstiile ja põhiväärtuseid
Kordamisküsimused kursusest Lapse arengu tundmaõppimine ja mõjutamine 1. Arengu olemus, sh mõisted protsess, kvantitatiivne ja kvalitatiivne muutus Areng on kvalitatiivsete muutuste protsess st. pidev uuenemine, teisekssaamine. See on sisuline muutus. Areng on isereguleeruv protsess, mis toimimiseks eeldab arengukeskkonda, tagasisidet, pärilikkust. Arenema peavad kõik laps, õpetaja ja lapsevanemad. Laps areneb ise! Protsess asjad toimuvad mingis järjekorras - ajarida. Kvantitatiivne muutus pole areng vaid kasvamine (nt. jalanumbri muutus) Kvalitatiivne muutus on sisuline muutus. 2. Arengueeldused, sh. tagasiside mõiste Arengueelduseks on keskkond, tagasiside. Omavalitsus, lapsevanemad, õpetaja saavad luua füüsilise (koolimaja, valgus, õhk) keskkonna. Õpetaja saab luua psüühilise
3. Eestis on perekonnaseaduse kohaselt laste kasvatamine ja nend eest hoolitsemine lapse vanemate kohustus. Teame, et paljud lastega pered on raskustes ning vajavad igapäevase toimetuleku tagamisel ja laste kasvatamisel välist abi. Raskustesse sattunud peredele püüavad nii riik kui kohalik omavalitsus pakkuda vajalikku tuge ja abi. 4. Iga laps vajab kasvamiseks turvalist keskkonda. Kahjuks kõik vanemad seda oma lastele ei paku. Tagamaks ka sellistele lastele tervet arengukeskkonda, lahendab riik peamiselt seadusandluse kaudu läbi KOV üksuste lastekaitse ning laste hoolekande alaseid küsimusi. 5. Eesti ühines 1991. aastal ÜRO lapse õiguste konventatsiooniga, milles on kirja pandud kõik rahvusvaheliselt tunnustatud õigused, mis kuuluvad igale lapsele kogu maailmas tema sünnihetkest alates. 6. Lapseks loetakse igat inimest, kes on noorem kui 18 aastat või vastavalt kohtuotsusele tema teovõime laiendamise kohta. 7. Konventiooni põhiprintsiibid:
sellisena nagu sa oled. Tõrjumine ja alaväärsustunne hävitavad enesehinnangut ja väärikust ning pidurdavad lapse arengut. Erivajadustega laste emotsionaalset, sotsiaalset ja intellektuaalset arengut toetab ja ergutab, kui neid koheldakse väärtuslikena ning nad kogevad rühmakaaslastega võrdväärseid edu- ja eneseteostuse võimalusi. Lasteaiad peavad leidma oma tee, et teadvustada ja toetada etnilist, usulist ja kultuurilist mitmekesisust ning pakkuda lastele turvalist ja toetavat arengukeskkonda. Emotsionaalse tervise edendamine Lasteaia emotsionaalne keskkond Emotsioon on mingi tundmuse vahetu läbielamine. Emotsioone liigitatakse positiivseteks ja negatiivseteks. Seega on emotsioonide iseärasuseks nende vastandlikkus: rõõmkurbus, vihaarmastus jne. Baasemotsioonid on universaalsed ja sünnipärased. Baasemotsioonide arvu osas on uurijad eriarvamustel. Ka kirjeldavad erinevad autorid samu emotsioone erinevate sõnade abil
vaatamata nende eelistatud lapsehoolduse liigile. Enamik Norra lapsi ja noori kasvab üles heades tingimustes. Nad elavad turvalises keskkonnas, olles majanduslikult piisavalt kindlustatud. Laste- ja Võrdõiguslikkuse Ministeerium valib igal aastal välja Aasta Omavalitsuse, kes on laste ja noorte probleemidega tegelemise poolest silma paistnud. Sellega soovitakse innustada omavalitsusi parandama noorte inimeste arengukeskkonda ning pöörama tähelepanu pikaajalise ja konstruktiivse laste- ja noortepoliitika väljatöötamise vajadusele. Nimetatud auhinnale kandideerimiseks peab omavalitsus aktiivselt edendama mitmesuguste kohalike asutuste ja teenistuste omavahelist suhtlemist ning samuti avaliku ja erasektori koostööd. Omavalitsus peab kaasama oma tegevusse lapsi ja noori esindavaid huvigruppe ning tegema kõik võimaliku selleks, et lastel ja
armastatakse ja nendega ollakse rahul täpselt sellisena, nagu nad on, anname neile hea lähtekoha oma elu- ja armastuseringiga alustamiseks. Näiteks uuris Mare Leino laste teleriharrastuse ja lastele soodsa arengukeskkonna seost ning leidis, et laps, kes on ümbritsevate täiskasvanute hooletuse tõttu telemaanina üles kasvanud, jääb kesiseks keskendumisvõime ja õpioskuste poolest, seega ka ilma heast haridusest, mistõttu ei suuda ta oma lastele luua paremat kodust arengukeskkonda, kui tal enesel oli. Lapsel on kaasasündinud vajadus täiskasvanute armastuse järele. Laps, kes ei tunne ema käte soojust ja ei kuule helli sõnu,on konfliktis iseendaga ja ümbritsevatega. Ta peab ennast teistest halvemaks. Selline laps laseb ennast teiste poolt alandada ja ei tee midagi, et seda takistada. Armastust kasvatatakse armastusega. Inimesele on vaja armastust nagu vett, õhku ja toitu. Teismelist, kes teab, et teda armastatakse, on kergem suunata ja kontrollida kui armastusest
annaabi.ee 
