aristokraat; milline on hea riik; nähtamatu; lapsi kreeklane; asutas kasvatab riik; riiki oma kooli peavad valitsema Akadeemia, mis filosoofid. On vaid elu, suleti 529 pkr mis kuulub riigile. Aristokles 384-322ekr; Kuidas elada Areetiline eetika; luua Kõik püüdlevad õnne ateena kreeklane; õnnelikku elu ja selline keskkond,et poole;õnnelik inimene ei oma filosoofia kuidas end muuta. inimese oleks hea vaja midagi;õnnelikuks koolkond elada;õnnelikuks saab saab ainult oma isiklike kui iseend omadusi arendades.
reegliks kõigile) Kuldne reegel – Tee teistele seda, mida sa tahad, et sulle tehakse! Õiguste-kohustuste teooria: • Õigus: elule, vabadusele, privaatsusele, turvalisusele, omandile • Kohustus: olla aus, usaldusväärne, vägivaldsusetu, austada teisi Teleoloogiline: Vastavus teo tagajärgedega Utilitarism – suurim hüve suurimale hulgale Egoism: avar egoism (pikemas perspektiivis tegutseme omahuvist lähtuvalt) 3. Vooruseetika. (areetiline eetika) Moraalsed voorused: Ausus, heasoovlikkus, õiglus, kohusetunne, tänulikkus Meelekindlus, mõõdukus, tarkus, arukus, õiglus Mittemoraalsed: Vaprus, optimism, ratsionaalsus, enesekontroll, kannatlikkus, visadus, töökus, puhtus jne. 4. Eetiline egoism. Avar egoism (T.Hobbes) – pikemas perspektiivis tegutseme omahuvist lähtuvalt Psühholoogiline egoism - inimloomuses Universaalne eetiline egoism 5. Eetilise ettevõtte juhtimismudel.
* Iseloom. * Voortuste eetikateooriad. * Ei pruugi olla teadlikult käitutud moraaliseaduste järgi, aga teab, mis on õige ja väär. * Rajajaks Aristoteles. * Antiikajal vooruslikkus ja pahed. * Voorus kahe äärmusliku iseloomujoone vahel. * Liiga vähe voorus liiga palju. * Argus voorus (vaprus) hulljulgus. * Kitsidus voorus (hellus, lahkus) priiskamine. * Voorust hakati kutsuma kuldseks keskteeks. * Vooruste eetika = areetiline eetika. * Sõltub konkreetsest olukorrast. * Tahte ajel, ei ole loomupärane (distsiplineeritud). * Inimene on potensiaalselt ambivalentne nii vooruslik kui paheline. Ei ole sündinud ei heaks ega kurjaks. * Tahte rakendamiseks vaja harjumust, selleks on vaja õppimist. * Peab kasutama enese mõistust. * Vooruslik olemine on protsess, mis kestab kogu eluaja. ,,Kui inimene on voorulik, siis on ta täiuslik." * Täiuslikkus on see, kui täidetakse seda otstarvet, milleks ta olemas on.
49. Vooruseetika põhiküsimused on: missugused iseloomujooned on vooruslikud? Missugune inimene on vooruslik? Mis sorti inimeseks ma peaksin saama? Vooruseetika huvi tekkis nüüdisaegsetel rahulolematuse tõttu reeglipõhiste eetikasüsteemide suhtes. 50. Vooruseetika ei kirjuta ette, mida teha, vaid selgitab missugune peaks inimene olema. Headus ja moraalsus peavad olema inimese loomuses, ta ei või neid teeselda.Teopõhiste deontiliste eetikasüsteemide areetiline kriitika: nendes süsteemides puudub motivatsiooniline komponent; nad põhinevad iganenud teoloogilis-juriidilisel mudelil; nad ei võta küllalt tõsiselt moraali vaimset mõõdet; nad rõhutavad liialt autonoomia printsiipi. 51. Reeglipõhised eetikasüsteemid põhinevad iganenud teoloogilis-juriidilisel mudelil. Seal defineeritakse kindlakäeliselt õiget ja väära nagu seaduses , suverääniga analoogiliseks peeti Jumalat
Slide 8 Slide 9 VOORUSEETIKA Vooruseetika ehk areetiline eetika Vooruseetika on teooria, mille arete kr k "loomutäius", "voorus" järgi on eetilise hinnangu aluseks teo tegija iseloom. Vooruseetika fookuses on teo tegija
Printsiipide asemel rõhutatakse hea kasvatuse ja harjumuste, enesekontrolli, vapruse ja iseloomu tähtsust, milleta on eetiline elu võimatu. Keksne küsimus on ,,Missugune inimene pean olema?" ja mitte ,,Missugune tegu on moraalselt õige?" Vooruseetika on olulise eetikateooriana taas esile kerkinud suuresti tänu rahulolematusele reeglipõhiste (teopõhiste) eetikasüsteemidega. 50. Iseloomustage vooruseetikat! Teopõhiste (deontiliste) süsteemide areetiline kriitika. Vooruseetika keskendub toimija südamele, iseloomule, vastupidiselt deontoloogistele ja teleontoloogilistele eetikateooriatele, mis näevad eetika tuuma tegudes või kohustustes. Kui teost või reeglist juhinduv eetika rõhutab tegemist, siis vooruseetika rõhutab olemist (teatud tüüpi isik olemist, kes kahtlemata ilmutab oma olemist ka tegudes või tegematajätmistes).Vooruste eetika jaoks on küsimuseks ,,mis sorti inimeseks peaksin ma saama
Printsiipide asemel rõhutatakse hea kasvatuse ja harjumuste, enesekontrolli, vapruse ja iseloomu tähtsust, milleta on eetiline elu võimatu. Keksne küsimus on „Missugune inimene pean olema?” ja mitte „Missugune tegu on moraalselt õige?” Vooruseetika on olulise eetikateooriana taas esile kerkinud suuresti tänu rahulolematusele reeglipõhiste (teopõhiste) eetikasüsteemidega. 50. Iseloomustage vooruseetikat! Teopõhiste (deontiliste) süsteemide areetiline kriitika. Vooruseetika keskendub toimija südamele, iseloomule, vastupidiselt deontoloogistele ja teleontoloogilistele eetikateooriatele, mis näevad eetika tuuma tegudes või kohustustes. Kui teost või reeglist juhinduv eetika rõhutab tegemist, siis vooruseetika rõhutab olemist (teatud tüüpi isik olemist, kes kahtlemata ilmutab oma olemist ka tegudes või tegematajätmistes).Vooruste eetika jaoks on küsimuseks „mis sorti inimeseks peaksin ma saama
Õiged on need teod, mille tagajärjena saavutatakse teatud seesmine väärtus. · Näiteks: õige on see tegu, mis toob tagajärjena enim naudingut. Deontoloogiline eetika · Deon kr. k kohustus · Teo teeb õigeks miski selles teos eneses, mitte selle tagajärjed. Teatud teod ise on seesmiselt väärtuslikud. · Näiteks tõerääkimine on iseenesest hea, valetamine iseenesest halb, sõltumata tagajärgedest. Vooruseetika e areetiline eetika · Arete kr. k loomutäius, voorus · Primaarseks küsimuseks: milline inimene tuleks olla; mitte milliseid tegusid tuleks teha. · Head iseloomuomadused voorused ; halvad pahed . · Näiteks: inimesed peavad olema heatahtlikud ja lahked. Utilitarism · Ld k. utilitas kasu. · Ingl. k utility Klassikud: · Jeremy Bentham (1748-1832) "An Introduction to the Principles of Morals and Legislation " (1789)
Millest on tänapäeval tingitud huvi antiikse vooruseetika vastu? Keksne küsimus on ,,Missugune inimene pean olema?" ja mitte ,,Missugune tegu on moraalselt õige?" Tänapäval on tekkinud huvi atiikse vooruseetika vastu, kuna ei olda rahul reeglipõhiste eetikateooriatega. Anscombe ründas deontoloogilisi moraaliteooriaid väitega, et nad on sisemises vastuolus, kuna on seadus, aga pole seadusandjat. 50. Iseloomustage vooruseetikat ! Teopõhiste (deontiliste süsteemide areetiline kriitika) . Vooruseetika on teooria, mille järgi eetilise hinnangu objektiks on teo tegija karakter, mitte niivõrd tegu ise. See ei keskendu mitte nii palju tegevusele endale ja teo tagajärgedele, vaid inimesele, kes teo toime paneb. Keksne küsimus on ,,Missugune inimene pean olema?" ja mitte ,,Missugune tegu on moraalselt õige?" Vooruseetika vastandub nii utilitarismile kui deontoloogiale. Põhiseisukohad: Tähtis pole teha õigeid asju, vaid omada õigeid motiive, emotsioone
Inimene on eesmärk. Inimeste väärtus on üle igasuguse hinna. Eetika tarvilikud postulaadid: 1) vabadus ja vaba tahe 2) hinge surematus 3) jumala olemasolu Kanti arvates on inimeses sees olemas kalduvus kurjusele. Hea ja kurja vaheline võitlus on põhimõtteline. Kriitikat: Kanti teooria on liiga jäik. Absoluutsed kohustused, ei arvesta tagajärgedega (valetamiskeeld on absoluutne, ka siis, kui see seab teise elu ohtu). VOORUSEETIKA: Eetilise hinnangu aluseks on teo tegija iseloom. Areetiline eetika. Voorused on olulised, sõltumata sellest, millised teod neist johtuvad ja kas teod üldse järgnevad. Voorused avalduvad toimepandud tegudes: häid tegusid teevad ennemini head, vooruslikud inimesed, ehkki vahel võib sekka juhtuda ka mõni halb tegu. Halvad inimesed tõenäoliselt ei tee häid tegusid, ehkki vahel võib ka nii juhtuda. Aristotelese õnne valem: Selleks, et saavutada õnn ja hästi elada, tuleb oma voorused hästi välja arendada ja elada neile vastavalt.
Mõned teod on vaatamata tagajärgedele 18. Milles seisneb Platoni ja Aristotelese voorusteooria erinevus? Võrreldes Platoniga, on Aristotelese eetika uudne selles mõttes, et siin on tegu iseseisva, praktilise teadusega. Kui Platon rääkis moraalselt kohustuslikud. Näiteks on deontoloogi jaoks tõe rääkimine õige, isegi kui see võib põhjustada valu või kahju, ja valetamine on väär, isegi kui see võib kaasa tuua häid tagajärgi. Areetiline eetilisusest, siis oli ta eesmärgiks kasvatada inimest vastavalt üldisele loomutäiuse (aretê) mõistele. Ta ei arutlenud selle üle, mis on täiuslikkus kommetes igal üksikjuhul. Aristotelese järgi aga tingib eetika ehk vooruseetika. Tähtis on omada õigeid tundeid, kalduvusi, emotsioone. Mitte ainult rääkida tõtt, pidada lubadusi jms vaid et ta ka naudiks hea olemist, et tal poleks kiusatust halba teha
" ·Kaasajal uuesti katsed taaselustada voorustel-põhinev eetika, kriitika printsiibieetikate suhtes. ·Inglise filosoof´G.E.M. Anscombe (1958) kirjutas artikli, kus kritiseeris kaasaegset moraalifilosoofiat, mille keskmes on moraaliseaduse mõiste, aga puudub seaduseandja. Selle asemel, et rääkida kohustustest ja seadustest, tuleks uuesti pöörduda tagasi Aristotelese lähenemise juurde ja rääkida voorustest. 50. iseloomustage vooruseetikat. Teopõhiste deontiliste süsteemide areetiline kriitika. ·Vooruseetika on teooria, mille keskmes on teo tegija karakter. ·Vooruseetika ei keskendu mitte nii palju tegevusele endale (deontoloogiline eetika) ja teo tagajärgedele (teleoloogiline eetika) vaid inimesele, kes teo toime paneb. ·Fookus on teo tegija karakteriomadustel, tema voorustel ja pahedel, mis avalduvad toimepandud tegudes. Etteheited toimingule keskenduvale eetikale : ·Eetikad ei anna vastust küsimusele, mis motiveerib inimesi moraalselt toimima
e. ökonoomia majanduslik jõukus, naturaal esemelises vormis. Toob välja ka tootmisvahendite struktuuri. Need tootmisvahendid jagunevad kolmeks 1)tummad tööriistad sirp, vikat 2) poool tummad veohärg, hobune (häälisteb, aga aru ei saa) 3)rääkivad tööriistad ori. Orjus oli loomulik nähtus. Eetika voorusliku elu õpetus. Eudaimonoloogia (eudaimon). Elu eesmärgiks hinge täiuslikus, aga aristootelesel on elu eesmärgiks elu õnnelik elu. Eetika on vooruste eetika e. areetiline eetika. Voorused on (lehelt) : · intelektuaalsed (õpitavad), · moraalsed (kõlbelised) läbi kasvatuse · sotsiaalsed voorused tervis Haigused ei tohi pidurdada eneseteostust ja esene realiseerimist. Leidis, et inimene peab olema teatud määral jõukas. Inimene peab majanduslikult toime tulema. Peab ennast ise ära majandama, õnne peab olema, saatus peab olema soodne. Aristoteles ütles (Dixit!) ehk siis see oli kvaliteetne asi kohe, kui A ütles
Teleoloogiline eetika e konsekventsialism ehk tagajärjeeetika. Teooriad, mille järgi käitumise moraalne väärtus asub tagajärgedes. Deontoloogilised – deon – kohustus. Deontoloogiline eetika e kohuseeetika. Käitumise moraalne väärtus asub tegudes enestes. Mõned teod on hoolimata tagajärgedest moraalselt kohustuslikud. Voorusteooria. Vooruseetika e karakter-eetika, areetiline eetika (arete – voorus). Eetikateooriad, mille keskmes on vooruse mõiste. Utilitarism - tuntuim teleoloogiline teooria - Konsekventsialistlik printsiip: Õige tegu on välja rehkendatav, kui me uurime järele erinevate tegude võimalikud tagajärjed. - Kasulikkuse printsiip: Tegu, mis toob kaasa kõige rohkem õnne, on antud tingimustes õige tegu. - Tegude õige eesmärk on tagada suurim õnn suurimale hulgale.
rakendamist, on kõik liiga erinevad. Kui inimesel on hea iseloom, siis on printsiibid tema jaoks liigsed, ta justkui näeb ära, mis on antud olukorras õige. Kriitika moraalse motiivi puudumisest Kui me käituks ainult kohusetundest, siis ei oleks olemas sõprust, armastust jm, millele moraalne elu tegelikult suuresti toetub. Me peame lähtuma inimestest, mitte aga kohustustest. Vooruseetika ehk areetiline eetika arete kr k "loomutäius", "voorus" Vooruseetika on teooria, mille järgi on eetilise hinnangu aluseks teo tegija iseloom. Vooruseetika ei keskendu niivõrd tegevusele endale (deontoloogiline eetika) ega teo tagajärgedele (teleoloogiline eetika), vaid inimesele, kes teo toime paneb. Vooruseetika fookuses on teo tegija iseloomuomadused, tema voorused (ja ka pahed), mis avalduvad toimepandud tegudes.
consequentia - `järgnemine') ehk tagajärjeeetika: Eetikateooriad, mille järgi teevad käitumise (teo) moraalselt heaks või halvaks käitumise tagajärjed - deontoloogilised: (kr deon `kohustus') ehk kohuse-eetika: Käitumise moraalne väärtus asub neis tegudes enestes. Mõned teod on vaatamata kõigile (st hoolimata tagajärgedest) moraalselt kohustuslikud. - voorusteooria: Alternatiivseid nimetusi: karakter-eetika, areetiline eetika (kr arete - `voorus'). Eetikateooriad, milles on keskseks vooruse mõiste. 130. Metaeetika Metaeetika uurib moraalimõisteid, moraalikeelt, seda, kas leidub moraaliomadusi... Kas nt väide "Tapmine on halb (väär)" on tõene või väär? Kas see ütleb midagi faktilist ühe tegevuse kohta või üksnes väljendab ütleja emotsiooni? Vrd. "Tapmine on lahe!" "Tapmine on hea." "Tapmine on nõme!" "Tapmine on halb. 131