Pungiga paralleelselt vormus üks ilukirjanduslik hoovus, mida võib pidada nii suureneva rahvusliku teadvuse kui ka postmodernismi ilminguks. See on etnofuturism. Nagu nimigi ütleb, püüdsid etnofuturistid ühendada ühendamatut: ühelt poolt arhailist, mütoloogilist, rahvuslikku sisu ja teisalt moodsaid võtteid. Uuenduslik, mänguline vorm tahtis kaotada harrast suhtumist luulesse, ammutades samas just eesti kirjasõna klassikast, alustades regivärsiga ja lõpetades arbujatega. Etnofuturism võttis esmakordselt metoodiliselt kasutusele intertekstuaalsuse kui ilukirjandusliku väljendusviisi. Luuletaja Karl Martin Sinijärv (1971), etnofuturismi üks eestvedajaid ja nimetuse autor, kasutas oma varases loomingus läbivalt võtet, kus ta sidus traditsioonilisi vorme mängulise, ajuti lausa kerglaselt mõjuva sisuga. 1988. aastal asutasid etnofuturistid rühmituse Hirohall, sellele järgnes Eesti Kostabi $elts, millest sai lõpuks kirjastus. Muide, pungil
Viru maavalitsuses. 1936 a. abiellus August Sangaga ja asus Tartusse elama. 1938. aastast Eesti Kirjanikkude Liidu liige ja kutseline kirjanik. II maailmasõja ajal elas kirjanikuna Tartus, sõjajärgsetel aastatel Pärnus, hiljem Tallinnas. Kirjanike Liidu liikmekandidaat oli ta 1945-1950 aastatel , kodanlikus natsionalismis süüdistatuna 1950-1955 a. Kirjanike Liidust välja heidetud, sellega kaasnes avaldamiskeeld. Kui Kersti Merilaas Tartusse elama läks, liitus ta arbujatega. Üksmeelse tunnustusega võeti vastu Merilaasi esikkogu ,,Maantee tuuled" (1938 Tartu). Merilaasi noorusluule ilme kujundavad ennekõike erksalt meeleolulised, iluelamusest ja õnneusust kantud armastus- ja loodusluuletused, oluline on laululine alge, mis on andnud lauldavaks saanud viisistusi. Saksa okupatsiooni ajal ja esimeste sõjajärgsete aastate surutises kirjutas Merilaas peamiselt lasteluulet. Pealesunnitud vaikimisele järgnes sulaline, mõtlema ja
1937. aastal korraldati Eestis romaanivõistlus, sinna saadab ta oma esimese ,,Tallinna triloogia" raamatu ,,Tuline raud". Kui umbes samal ajal kirjeldas A. H. Tammsaare perekonnalugu läbi maaelu (,,Tõde ja õigus"), siis Ristikivi ,,Tallinna triloogia" kajastab sarnast lugu Tallinnas. Võidab võistluse olles ise 25-aastane. Preemiaks saab viissada krooni, koos millega koheselt Tartu kihutab, et alustada õpinguid Tartu Ülikoolis geograafia alal. Tudengiajal oli ta lähedane Arbujatega. Oma armuelu koha pealt (erinevalt mitmetest teistest Eesti kirjanikest) oli ta väga tagasihoidlik, seetõttu puuduvad ka märkimisväärsed andmed selle kohta. Ülikoolis oli vägagi K. Pätsi autoritaarse reziimi vastu, ning osales aktiivselt opositsiooni töös. Tänu ülikooliõpingutele ei mobiliseeritud teda II maailmasõtta, bakalaureuse kraad käes, hakkas ta tööle Tartu botaanikaaias. Suur muutus tema ellu saabus ühe legendi kohaselt nii: ühel õhtul, kui Tartut taaskord
kantud armastus- ja loodusluuletused, oluline on laululine alge, mis on andnud lauldavaks saanud viisistusi. Kersti debüteeris 1935 luuletustega ,,Loomigus". Sinna saatis ta veel mitu tsüklit. Neist ilmub ridamisi ära viis luuletust veel sama aasta numbrites: juulis ,,Usutunnistus" ja ,,Õhtul", septembris ,,Sügise laul", ,,Kord enda ma päriseks ära annan" ja oktoobris ,,Jõuluöö laudas". Tartusse asumisel liitus arbujatega. Üksmeelse tunnustusega võeti vastu Merilaasi esikkogu ,,Maantee tuuled".(Tartu 1938) Veel on kirjutanud luulekogu "Maantee tuuled" (1938) ja lasteraamatu "Munapühad" (värsslugu, 1940) 2. 2. Kersti Merilaasi hiline looming Kersti Merilaasi hilisema luule püsimotiivid, tajutav on jõuline andumuslikkus, arenes hiljem välja nii loodus- kui armastuslüürikas. 6 Kersti hakkas hilisemalt kirjutama rohkem lasteluulet
Sain palju teada eesti tundud kirjanikest ja kuidas nemad enda luulesse suhtuvad ja mida sellest arvatakse. Kuigi ei saaks öelda, et seda oli lihtne teha. Pidin kaua mõtlema kuidas ja mida kirjutada. Muidugi oli ka raske informaatsiooni ,,Arbujate" kohta saada. Teada sain ka uusi kirjanikke kellest veel kuulnud polnud. 11 Eessõna Käesolevast referaadis saate tutvuda sõpruskonna ,,Arbujatega". Rühmitus mis sai alguse 1938. aastal. Sinna kuulus hulk andekaid eesti kirjanikke kellega saate tutvuda juba lähemalt järgnevatel lehekülgedel. Referaadis toon lugejani ,,Arbujate" põhimõtte ja kirjanike vaatenurgad. Eesmärgiks seadsin endale, teha põhjalik referaat ,,Arbujate" kohta, kus räägib nii sõpruskonnast tervikult kui ka nendest kirjanikest eraldi. Referaadi koostamisel oli mulle suureks abiks kaks raamatut: Noor-Eestist arbujateni ja Eesti Kirjanduslugu.
käsiraamatutega. Suure lugemusega inimesena kasvas Krossi luuletundmine ning areng toimus üsnagi kiiresti. Eriti tõstis noor poeet ja kirjanik esile Marie Underi ja Aleksandr Puskini. Pärast gümnaasiumi möödus aeg Arbujate varjus. Ühiseid jooni leiab Krossi ja A. Sanga ning K. Merilaasi värsside vahel, kuid eriti seostatakse mehe luulet B. Alveri värssidega ehk temal on Krossiga sarnaselt intellektuaalne, keeleteadlik ja selge luule. Üldine vaatenurk ühtis samuti Arbujatega. Tolleaegse Jaan Krossi luule oli intellektuaalne, mis kujutas mingit mõtet või tõdemust ning kõik see oli luulevahendite kesta ümber pandud. Ühed tema tugevamad luuletused on lembeluuletused, milles leiame nii ohjeldamatut kirge kui ka peent ihalust. Noorel Jaan Krossil oli veel sotsiaalne isiksus saavutamata, kuid ajakonkreetsus tiheneb 1940-ndate aastate lõpus. Eriti on seda märgata luuletuses ,,Müürist müüri." Krossi isikupära kujuneb
värsikultuurile lähenema. ARBUJAD Nimi: antoloogia Arbujad 1938, koostaja Ants Oras Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, Uku Masing, August Sang, Kersti Merilaas, Paul Viiding, Mart Raud. On tähelepanuväärne, et ta arbujatest kui tervikust, on ikka päris palju kirjutatud. Rühmitust kui sellist ei ole, aga mingi arbujate jutt käib koguaeg! B. Kangro on esindanud n-ö seestpilku, uurimuslik hoiak mitte ainult mälestuslik. Uurijatest eriti Karl Muru on tegelenud Arbujatega. Orase puhul võiks meenutada ka seda, et ta on 30ndatel anglofiilse traditsiooni maaletooja, on esimisi T. S. Elioti uurija. "Fausti" tõlge polnud Orase ainuke soov, tõlkeid tuleb Arbujatega seoses, Fausti tõlkeid tuleb kaks: A. Sang tõlgib ka ja tõlked valmivad paralleelselt. Anglosaksa kultuuritaust on uus inglisekeelsest kirjandusest leiame Wilde'i mõjusid, aga neid ei ole väga palju. Orientatsioonimuutus hakkab tulema laiemalt 30ndatel.
Ilusad luuletused. ,,Unistaja aknal" (1959) tähelepanuväärne, et raamatute ilmumise vahele tekkis u 5 aastane paus. See on juba sissejuhatus sulaaja kirjandusse. Kahte teed, kuidas uut moodi kirjutada: üks variant on Jaan kross stiiriline variant; teine uus on hästi tehtud vana, tagasipöördumine lihtsate asjade juurde. ,,Rannalageda leib" (1965)- vana ja uut esteetikat jätkas. ,,Tuule valgel" (1977) jõuab mõtteliselt punkti, kus ta alustas 1930ndate Tartu, kus puutus kokku Arbujatega. Arbujalikkus tuli mängu, kustav Suitsuga hakkab haakuma. ,,Aastad ja päevad" (2006).
tee hairudse omandamisel pole tema taustaga kerge, kuid liigub edasi tänu tema järjekindlusele. See hakkab 30ndatel olema pigem nii, et ta vahepeal õpib, siis käib tööl (väga erinevatel ametitel) ja kõgile neile töötamistele ja pausidele vaatamata läbib ta 32.aastaks gümnaasiumi. Ta lõpetab näiteks 5klassilise gümnaasiumikursuse ühe aastaga. Aastal 1936 läheb ta õppima Tüsse geograagiat ja lõpetab selle 1942. aastal cum laude. Samaaegselt seltsib ta Arbujatega, on ka Veljesto viimane esimeest sõjaastatel. Kirjanduslik teekond algab mingis mõttes mitu korda, aga suure romaaniga läbilöök õnnestub suurepärasel 1938, kui ilmub romaan ,,Tuli ja raud". See romaan sai väga suurt kiriitikat Tammsaare kirjutab Ristikivile avaliku kirja seoses selle romaaniga (ta mingis mõttes sümboolselt osutab Ristikivile kui oma enda töö jätkajale). Tulevad peale sõja-aastad. Sõja-aastatel peab tulema kahtlemata tõsiseid sündmusi
Loomingust Alustas luulekatseid gümnaasiumipõlves arbujate ja Underi loomingust inspireerituna. Teda on mõjutanud ka 1920. aastate vene luule (tõlkis Sergei Jessenini luulet). Eluajal õnnestus Alliksaarel avaldada vaid üksikuid luuletusi, kavandatud esikkogu "Tuul käib tantsimas sarapuusaludes" pääses trükki 1976. aasta väljaandes "Luule". Luule jaguneb kaheks: vabavärsiline ja klassikaline, arbujalik. Alliksaare varasemad luuletused on kirjutatud klassikaliselt ranges vormis, arbujatega sarnaselt puhtas nelikvärsis ja 20 lihvitud sõnastusega. 1960. aastate algul loobus luuletaja traditsioonilistest vormimallidest. Tema luuletused on sellest ajast valdavalt vabavärsilised ja moodustavad tihti suuri, hajuvate kontuuridega improvisatsioonilisi kompositsioone. Luuletused koosnevad
Vene sümbolistid mängivad olulist rolli, mõlemad satuvad NL vangilaagrisse, luuletavad seal, hiljem pääsedes luuletavad ka. Kui pääsevad, siis nende kirjutamisviis muutub ja muutub osalt saranseks esmapilgul: dünaamilised, eksperimenteerivad, mõlema puhul võib öelda, et teevad põhimõtteliselt erinevalt. Kross otsustab kirjutab luuletusi, mida trükitakse, Alliksaar kirjutab luulet, mida ei avaldata. Uussümbolistlik stiil arbujatega seotud. Rilke ja Underi suur austaja. Kõlaliselt elegantne luule Alliksaarel, eriliselt rõhutada kalduvust ilu ja kunstikummardulislikku maksimalismi. Nagu Alveril 30ndatel, veel äärmuslikum. Traditsiooni taustal kasvab Alliksaar välja, aga kui teame, mis ta hiljem teeb, tagantjärgi tarkusena oskame alliksaarelikkust otsida ja leida. Ilu kummardus on A sees. Väga iseloomulik A-le on unelmate sõjatandri motiiv, unelmad. Seob unenäolisust, see on taotuslik
42 12. Heiti Talvik (1904-1947) looming + luuletus peast · Sünnib Tartus, perekond oli vaimne, haritlaskond. Isa kohtumeditsiini professor, ema oli klaveri kunstnik. Kodus oli palju raamatuid. · Jõuab välja Hugo Trefnerisse aga jätab pooleli. · Lõpetas gümnaasiumi Pärnus ja peale seda astus Tartu Ülikooli filosoofia teaduskonda , jätis lõpetamata. · Betti Alveriga tutvumine ja arbujatega liitumine. · Sarmikas ja hea vestuskaaslane. · siiski ei meeldinud varases koolipoisieas talle luule - teda lummasid hoopis loodusteadused. Selline huvi loodusteaduste vastu mõjutas ka Heiti Talviku kirjanduslikku maitset ta eelistas naturaliste ja realiste. Juba viieteistkümneselt oli tal läbi loetud kogu Lev Tolstoi looming; samuti oli ta lugenud Émile Zola, Henrik Ibseni ja Eduard Vilde teoseid. 20
annaabi.ee 
