On tuntud 5.7. sajandi ehitiste ja neid kaunistavate Bütsantsi mosaiikide poolest. San Vitale Ravenna linna tähelepanuväärseim ehitis San Vitale kirik. Kuppelehitis Kiriku keskosa on kõrgem Kuulus oma mosaiikide poolest Sisearhitektuur Tähelepandavad on sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviplokid ehk talumid. Apsiidid pole väljast ümmargused, vaid tahulised ehk polügonaalsed. Seinu liigendavad kitsad eenduvad püstribad ehk liseenid. Seinu ühendavad kaared, mille vahele jäävad lamedad süvendid ehk petikud. Bütsantsi kunsti teine õitseaeg Algas 9.sajandi lõpul Arhitektuuris hakkas levima viiskuppelkirik, mis läheneb põhiplaanilt ruudule, kuid ülesehituses eraldub kõrgemana kreeka risti kujuline osa.
Hagia Sophia Üks kuulsamaid bütsantsi arhitektuuri mälestusmärke on Hagia Sophia Katedraal San Vitale Veel on üks väga tuntud kirik maailmas mis on väga omapärane, nimelt kaheksanurkne kirik San Vitale mis asub itaalias. Sisekujundus Bütsantsi sisearhitektuuris on tähelepandavad sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviplokid ehk talumid. Üritati mitmekesistada ka kirkute välisilmet. Apsiidid pole väjast ümmargused, vaid tahulised ehk polügonaalsed Sisekujundus Sisekujundus Maalikunst Malide ja mosaiikide paiguatmiseks kirikuseinale oli väljatöödeldud kindel plaan, milles inimfiguurid olid karmiilmelised ja pikaks venitatud. Värvidest olid levinumad lilla, must ja kuld. Maalikunst oli levinud kirikute seinamaalide ja raamatute miniatuuridel kus maaliti pühapilte ehk ikoone, kujunesid karmid reeglid mida ja kuidas tuleb kujutada.
Teine suurem keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. Inglismaal 12.saj, Itaalias 13.saj, Saksamaal 13. Saj II pool, Eestis ja Lätis 14. Saj. Jaguneb 3'ks perioodiks: varagootika(1140-1200), kõrggootika(u.1200-1350) ja hilisgootika(1350-1525). Nimetus tekkinud ammu hääbunud gooti võimu järgi. Arhitektuuri tunnused Põhiplaan basiilika, transept mitmelööviline, krüpte ei ehitatud, koori otsas kooriruumi ümbriskäik, apsiidid puudusid, maarjakabelteistest suurem kabelipärg, koori lõpmik võis olla tahuline e. polügonaalne, põrand samal tasapinnal kogu kiriku ulatuses, teravkaar- kaks diagonaalset travee kohal ristuvat teravkaar, võlvisiilud-roidevahelised osad, tugipiilar- seinatugi, võlvide külgsurve tasakaalustamiseks, piilar-mitteantiikses stiilis sammas võlvistiku või laekonstruktsiooni kandmiseks, roie-raidkivist või tellistest laotud kitsas kaar, turbad-
Õigeusk. · Büts. Kutsuti Venem. Eri aladenstimeistreid ning esimesed vene kunstiteosed nii arhitektuuri kui ka kujutatavas kunstis osutuvad täiel määral jäljenduslikuks. · Ajapikku kasvas kohalike meistrite osatähtsus ja yhtlasi individuaalne ja rahvuslik omapära. (sibulkuppel) Arhitektuur · Kirikud ruudukujulise põhiplaaniga ja yhe või rohkema paarituarvulise kupliga. Ruumi liigendavad sambad, jaotades selle löövideks, idaseinas ymarad apsiidid. Erineval L-Eur. Olid apsiidid siin tihti kõigil löövidel. · Kuplite kuju: sibul, poolkerakujuline, kiivrikujuline · Suurim 11 saj kirik idaslaavi riigi pealinnas Kiievis Sofia peakirik. · Kujutavas kunstis ja arhitektuuris mitu koolkonda. : keskusteks : novgorod, Pihkva, · Palju kauneid kirikuid ehit. Vladimiri-Suzdali vürstiriigis õitseajal · Kaunistused: kaartest ja poolsammastest koosnev fris, profileerituid liseene ja ylihuvitavad reljeefid. · Ilusamaid V-vene kirikuid Pokrovskaja kirik.
ümberehitusi. Ravenna · Linn, mis oli Bütsantsi võimu keskuseks Põhja-Itaalias. · On tuntud 5.-7. sajandi ehitiste ja neid kaunistavate Bütsantsi mosaiikide poolest. San Vitale · Ravenna linna tähelepanuväärseim ehitis- San Vitale kirik. · Kuppelehitis · Kiriku keskosa on kõrgem · Kuulus oma mosaiikide poolest Sisearhitektuur · Tähelepandavad on sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviplokid ehk talumid. · Apsiidid pole väljast ümmargused, vaid tahulised ehk polügonaalsed. · Seinu liigendavad kitsad eenduvad püstribad ehk liseenid. · Seinu ühendavad kaared, mille vahele jäävad lamedad süvendid ehk petikud. Bütsantsi kunsti teine õitseaeg · Algas 9.sajandi lõpul · Arhitektuuris hakkas levima viiskuppelkirik, mis läheneb põhiplaanilt ruudule, kuid ülesehituses eraldub kõrgemana kreeka risti kujuline osa. · Tihti ehitati peakupli alla sale silinderjas akendega
enamasti olid võlvitud külglöövid, aga pealöövid algselt kaetud siiski puitlaega. Oluline ja tuntud on näiteks Durhami katedraal (uhked kaunistatud sambad). 1.6 Saksamaa Saksamaal töötati prantsuse ja itaalia mõjud ümber omaenda monumentaalseks ja raskepäraseks romaani stiiliks. Saksapärased on kahe koori ja transeptiga (nii idas kui läänes) kirikud. Tihtipeale on kasutatud tellist. Paljud romaani kirikud on märkimisväärselt kõrged ja Saksa kirikutel on sageli apsiidid ka ristlöövi otstes. Saksamaal on suhteliselt tihti ka näiteks ümmargusi või kaheksatahulisi torne kasutatud tüüpilisemate nelinurksete kõrval. Mõned näited romaani stiilis kirikutest Saksamaal on näiteks Bambergi, Limburgi või Trieri katedraalid, muuseas on oluline ära mainida ka Sankt Galleni kloostri jaoks koostatud ehitusplaani, millele on detailselt välja joonistatud kogu suur kloostrikompleks, mis kujutab põhimõtteliselt selle perioodi ideaalkloostrit
Vitale kuppelehitis pärineb on kõrgem teine korrus avaneb oma mosaiikide poolest Justinianus I valitsusajast empooridea keskmisse ruumi Sisearhitektuur Tähelepandavad on Apsiidid pole väljast mitte Seinu ühendavad kitsad, Liseene ühendavad Bütsantsis sammaste ja kaarte vahel ümmargused, vaid eenduvad püstribad ehk kaared, mille vahele paiknevad rikkalikult tahulised polügonaalsed liseenid jäävad lamedad süvendid reljeefidega kaunistatud ehk petikud
Kirikud · Sant'Apollinare jätkab varakristlikku traditsiooni · San Vitale kuppelehitis o Sisearhitektuur Talumid (reljeefidega kaunistatud kiviplokid, mis asuvad sammaste kapiteelide ja kaarte vahel) Hulktahukakujulised apsiidid o Kreeka risti kujulised kirikud viie kupliga (üks keskel, teised väiksemad ristiharude kohal) Apostlite kirik konstantinoopolis 1 o Hiljem sai tsentraalehitis nütsantsi domineerivaks kirikutüübiks, kuna sobis kõige paremini selle riigi kultuuri ja usu iseloomuga o Mosaiigid
hilisema aja (eriti XVIII sajandi) ümberehituste kallal (Vaga 1999: 114-115). Teisest Hadrianuse kolossaalsest ehitisest, Veenuse ja Rooma templist, on säilinud ainult riismed. See asetses Forum Romanumi idaosas ja olevat olnud kolossaalseim kõigist Rooma templeist. Selle plaan, mille keiser olevat ise valmistanud, on ebaharilik: pseudodipteer kahe võlvidega kaetud ruumiga, mille ümmargused lõpposad (apsiidid) olid asetatud üksteise vastu; templit ümbritses sammaskäik. Alles pärast keisri surma lõpetati tema mausoleum: suur ümberehitis ruutjal alaehitisel; hilisema aja ümberehituste tõttu on hävinud selle esialgsed rikkalikud kaunistused. Tiburis (Tivoli) ehitas Hadrianus oma kuulsa villa, mis tegelikult on laiaulatsulik hoonete kompleks. Ka selle ehitust on keiser ise mõjutanud. Ehitise varemed on
tambuuri (akendega silindrjas ruumi) abil katusest kõrgemale ja kõrvalkuplid paigutati hiljem madalamatesse nurkadesse Välisseinad liigendati kitsaste eenduvate püstiribadega-liseenidega. Veel ühendati kaartega, mille vahele jäid lamedad süvendid ehk petikud. Sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikklikult reljeefidega kauniststud kiviplokid-talumid. Apsiidid pole enam ümmargused, vaid tahulised Kloostrikirik Mistras San Vitale kirik 6.saj. (Kreeka) 13.saj. lõpp Kujutav kunst Näited on katkendlikult säilinud, kuna 15. saj vallutavad türklased piirkonna. Islami usk keelas elusolendite kujutamise kunstis,
· Kuna ei luba kujutada elusolendeid, siis kinni on ka kaetud maalid, mosaiigid Justianus I ajast säilinud palju kirikuid Ravennas: San Vitale: · Kuppelehitis · Jätkab varakristlikku traditsiooni · Seal on samuti kasutusel empoorid · Kuulus mosaiikide poolest Sisearhitektuur: · Tamulid sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviplokid · Apsiidid polnud väljast ümmargused, vaid tahulised · Liseenid seinu liigendavad kitsad eenduvad kaared, mille vahele jäävad lamedad süvendid petikud Apostlite kirik Konstantinoopolis: · Põhiplaanilt võrdhaarne kreeka rist · Neid katsid 5 kuplit, 1 suur keskel ja 4 ristharude kohal Viiskuppelkirik: · Põhiplaanilt ruudu kujuline · Ülesehituselt aga kreeka risti kujuline · Risti harude vahel madalamad hooned
Saksapärased Eestis juurdus gooti arhitektuur mõned aastakümned pärast on kahe koori ja transeptiga (nii idas kui siinsete alade allutamist ristiusule ehk ca 1250-80ndatel läänes) kirikud. Tihtipeale on kasutatud tellist. aastatel. 13. sajandi lõpul oli gooti arhitektuuritehnika siinmail Paljud romaani kirikud on märkimisväärselt romaani stiili lõplikult võitnud ja oli kasutusel kuni kõrged ja Saksa kirikutel on sageli apsiidid ka 1520-40ndate aastateni, mil ta tasapisi hakkas taganema ristlöövi otstes. Saksamaal on suhteliselt tihti renessansi ees. Praktiliselt kõik Eesti kesksaegsed ka näiteks ümmargusi või kaheksatahulisi kirikud, linnused jm ehitised on ehitatud gooti stiilis torne kasutatud tüüpilisemate nelinurksete teravkaarmotiivi kasutades. kõrval. Mõned näited romaani stiilis kirikutest
keskus põhja-itaalias) *põhiplaanilt 8-nurk *tuntud oma mosaiikide poolest *kiriku keskosa kõrgem seda ümbritseva löövi teine korrus avaneb rõduna (empooridena). * Bütsantsi sisearhidektuur *talumid tähelepanuväärsed sisearhidektuuris sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviblokid. *taheti kirikute välisilmet mitmekesistada apsiidid pole väljast ümmargused vaid tahulised polügonaalsed. *liseenid seinu liigendavad kitsad eenduvad püstribad *petikud neid ühendavad kaared, mille vahele jäävad lamedad süvendid. * Tsentraalehitised, mille põhiplaan oli kreeka rist. *neid katsid 5 kuplit 1 suur keskel, 4 väiksemat ristharude kohal *kuulsaim ja mõjukam neist Apostlite kirik Konstantinoopolis. * 9.saj lõpp algab bütsantsi kunsti teine õitseaeg
Tänapäevad moonutavad mohamediusuliste türklaste ehitatud kõrged saledad tornid e. minaretid tunduvalt kiriku esialgset ilmet. Muhameedlased, kelle usk ei luba kujutada elusolendeid, on muutnud ka kiriku sisemist: kinni on kaetud maalingud ja mosaiigid, mis katsid kirikut seestpoolt. Sisearhitektuuris on tähelepandavad sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviplokid ehk talumid. Ka kirikute välisilmet püüti mitmekesistada. Apsiidid on väljaspoolt tahulised ehk polügonaalsed. Seinu liigendavad kitsad püstribad, mida ühendavad kaared, mille vahele jäävad süvendid. 6.saj ehitati ka selliseid tsentraalehitisi, mis meenutasid võrdhaarset kreeka risti. Neid katsid 5 kuplit 1 suurem keskel ja 4 väiksemat ristiharude kohal. Kuulasim oli Apostlite kirik Konstantinoopolis. 9.saj lõpus algab buütantsi kunsti teine õitseaeg. Arhitektuuris levib viiskuppelkirik
empoorideks. Tänapäeval moonutavad muhamediusuliste türklaste ehitatud kõrged saledad tornid tunduvalt kiriku esialgset välisilmet. Justinianus I ajast on säilinud mitu kirikut Ravennas, mis oli Bütsantsi võimu keskuseks Põhja-Itaalias. Nendest mõned jätkavad varakristlikku traditsiooni. Bütsantsi sisearhitektuuris on tähelepandavad sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkaliku reljeefiga kaunistatud kiviplokid talumid. Ka kirikute välisilmet püüti mitmekesistada. Apsiidid pole väljas ümmargused, vaid tahulised polügonaalsed. Seinu liigendavad kitsad eenduvad püstribad (liseenid). Neid ühendavad kaared, mille vahele jäävad lamedad süvendid (petikud). 6. saj ehitati ka selliseid tsentraalehitisi, mis oma põhiplaanilt meenutasid võrdhaarset kreeka risti. Neid katsid viis kuplit üks suurem keskel ja neli väiksemat ristiharude kohal. Kuulsaim neist on Apostlite kirik Konstantinoopolis. 9. saj algab Bütsantsi kunsti teine õitseaeg
(Santa Maria Maggiore Roomas 432.-440., sammastel talastik, kassettlagi; Santa Sabina Roomas 422.-432., sambad ühendatud kaartega, sariklagi jt.). Varakristlikul perioodil Lähis Itta ehitatud kirikuhooned olid kompaktsemad, lähenesid tihti põhiplaanilt ruudule, põhimassilt olid lähedased kuubile, neil puudus aatriumõu, kaaristuna väljapoole avaneva narteksi kõrvale aga püstitati kaks torni. Mõningatel juhtudel ehitati lisaks peaapsiidile veel apsiidid ka kiriku põhja- ja lõunaküljele (seda võtet nim. trikonchos: Kristuse sündimise kirik Betlehemis, 5.saj.). Tsentraalehitiste tuntumaid näiteid on Santa Constanza mausoleum Roomas (4.saj.). Ümara põhiplaaniga ehituse kuplit kannavad siseruumi kaheks jaotavad 12 saledat kaksiksammast, kupli suured aknad loovad ruumi keskosas võimsa valgusefekti, sellega moodustab kontrasti keskosa ümbritseva ringgalerii poolhämarus. Viimase poolsilindervõlv
annaabi.ee 
