antibiootikumiresistentsed, nende vastu pole ka immuunseerumeid ega vaktsiine. Biorelv ● Siberi katku spoore võib in vitro toota. ● Neid on lihtne säilitada, kuna nad on väga vähenõudlikud ja vastupidavad. ● Tootmise eesmärgiks on ilmselt võimalik kasutamine bioloogilise relvana. Nimi Haigus on saanud nime kreekakeelsest sõnast „süsi“, mustade karbunkulite järgi mis haigus nahale jätab. Antraksi puhangud (osaline) ● 1979. aasta aprillis Sverdlovskis (Jekaterinburgis) vallandunud antraksi puhang (kopsuvorm, inimene). Haigestus 79 inimest, kellest suri 68. 21. sajandil ● 2001. aasta juulikuus surid Kanadas (Albertas) 19 piisonit ja ohustatud olid sajad piisonid. ● 2001. aasta septembrikuus saadeti Ameerika Ühendriikide kõrgetele riigiametnikele nn "Siberi katku kirjad", 5 inimest said surma. ● 2010. aastal surid põrnakatku spooridega
Joonis 3. Germinatsiooni faasid (Setlow, 2014) 6 2 BACILLUS LIIGID 2.1 Kliinilised ilmingud Perekonda Bacillus kuulub peaaegu 250 liiki. Meditsiiniliselt olulised on õnneks neist ainult vähesed. Bacillus anthracis põhjustab haigestumist antraksisse ning on Bacillus perekonna tähtsaim liige. Seda liiki peetakse kõige kardetumaks bioloogilises sõjas. 2001. aastal US Postal Service kaudu levinud antraksi spoorid tõid uuesti esile selle bakteriga seotud potentsiaalsed ohud. Teine kliiniliselt tähtis liik on Bacillus cereus, mis põhjustab gastroenteriiti, traumaatilisi silmainfektsioone, kateetriga seotud sepsist ning harva tõsist pneumooniat (Murray et al., 2012). Bacillus cereus põhjustab kahte erinevat toidumürgistusega seotud sündroomi: äkktekkeline emeetiline sündroom koos iivelduse ja oksendamisega, ning aeglase kuluga kõhulahtisuse sündroom. Teised Bacillus liigid, eriti B
Bakteriaalseid haigusi ravitakse antibiootikumidega. 30. Milles seisneb inimese normaalse mikrofloora tähtsus? Normaalne mikrofloora kaitseb organismi haiguskteikitajate eest, takistades organismile kahjulike bakterite kinnitumist kudedele, stimuleerides antikehade teket ja tootes patogeenseid baktereid pärssivaid ainevahetusprodukte. 31. Kuidas on seotud bakteriaalsed haigused ja saanud Robert Koch? Avastas 1882 tuberkuloosi põhjustava batsilli (Kochi kepike), 1876 avastas antraksi (siberi katk) ning tõestas, et paljusid nakkushaigusi põhjustavad bakterid.
Teadlased on avastanud, et rottide seas levib uus haigus, mis võib kanduda inimestele ja tekitada tõsiseid südamevaevusi. Peale südame võivad nad inimesel kahjustada ka põrna ja närvisüsteemi. Seda levitavad eelkõige rändrotid, keda leidub rohkesti nii Euroopas kui kogu maailmas. 3) Siberi katk ehk antraks. Oma loodulikus vormis on tegemist peamiselt loomade haigusega, mis levib inimestele harva ja mida ei anta pea kunagi edasi inimeselt inimesele. Inimese poolt töödelduna on antraksi bakterist saanud aga väga tõsiseltvõetav bakterioloogiline relv. Bioloogilise relva tootmine on aga väga kallis ja jõukohane vaid väga vähestele riikidele ning üldiselt karmi kontrolli all. Levinuim on nahavorm.Tekib punn, mis laieneb haavandiks, sellele järgneb gripitaoline seisund. Saastunud liha söömine võib põhjustada siberi katku soolevormi. Mõlemal juhul saab abi antibiootikumidest. Sissehingatuna on siberi katk aga salalik ja efektiivne tapja. Kopsuvorm tapab juba
kontsentratsiooni üle 50% ja soola kontsentratsiooni üle 10%. Üldiseloomustus Botulism on lihashalvatusega kulgev väga raske haigus, mida põhjustab bakter Colostridium botulinum. Ta eristub teistest bakteritest võime poolest toota kõige tugevamat bioloogilist toksiini, mis on tuntud botulinumi neurotoksiinina. Inimesele surmav doos jääb vahemikku 0,1- 1 ng/kg(1 nanogramm = 0,000000001 g).1 g botulismi toksiini võib tappa rohkem kui 1 000 000 inimest. Botulismi on kirjeldatud kui antraksi- tüüpi katastroofilist haigust. Algselt seostati botulismi Kesk-Euroopas toodetud vorstidega, nüüdseks on bakteriga seostatud palju erinevaid toiduaineid, kaasa arvatud sellised vähemtuntud tooted nagu pähklijogurt, küüslauguõli jne. Botulism võib esineda juustutoodetes, vaakumpakendisse pakendatud merekarpides ja oakastmetes. Siiski on endiselt suurimaks probleemiks kodus valmistatud hoidised. Botulismil neli põhilist esinemisvormi on:
Haigustekitaja võib muteeruda ja väljuda kontrollist. Bioloogiliserelva relva puhul on kõige ohtlikum selle kohaletoimetamine, sest kõik viirused ning bakterid tunnetavad temperatuuri, niiskust ja valguse muutumist, neile on see kahjulik ja võivad hävineda. Enamasti pihustatakse biorelva lennukilt aerosoolina või lisatakse sabotaaziakti käigus veereservuaari või ventilatsioonisüsteemi. Biorelvana kasutatavad bakterid on enamasti antraksi, katku, tulareemia ja brutselloosi tekitajad. Ebola viirus põhineb näiteks hermorraagilist palavikku, see omakorda põhjustab siseelundite verejooksu, naha ja limaskesta veritsust samuti. Toksiinidest on tuntumad botulismitoksiin, ritsiin ja mükotoksiinid. 4 Õnneks ei levi toksiinid inimeselt inimesele ega loomalt inimesele, mida teevad bakterid ja viirused. Tegemist on looduslike mürkainetega, mitte mikroorganismidega
Mõnede patogeensete bakterite toksiinide produktsioon on määratud mõõdukate faagide poolt. Konjugatsioon- bakteri DNA vahetu ülekanne doonorist retsipienti, mis eeldab rakkudevahelist kontakti. Kodeeritud tra geenide abil. F-plasmiidi kandev rakk (doonor) moodustab sex pilid retsipient rakuni. Üle kandub üheahelaline DNA. F-plasmiid võib üle kanduda nii plasmiidina kui kromosoomi integreerutuna. PMST. ´´bakterite suguelu´´ 18. Antraksi plasmiidid Bacillus anthracis genoomi suurus on 5,2 Mbp. Põhilised virulentsudfaktorid on kodeeritud 2-s plasmiidis, PXO1 (189 kb, antraksi toksiin) ja pXO2 (96 kb, kapslit kodeerivad geenid). pXO1 kodeeritud toksiin on kompleks 3-st plasmiidis kodeeritud valgust (LF (lethal factor) ja EF (edema (turse) factor). Kõrge LF tase hävitab leukotsüüdid ja bakter pääseb organismi. EF tõstab cAMP taset. Koos EF on peremees nakkusele tundlikum cAMP taseme tõus suurendab vedeliku
loomalt või loomsetest toodetest (loomanahk, vill jm). Siberi katku riskirühma kuuluvad need inimesed, kes puutuvad kokku loomadega (põllumajandustöötajad, veterinaarid, jahimehed) või saastunud loomsete saadustega (nahad, karvad, vill). Inimene nakatub eoste sisenemisel organismi nahavigastuste kaudu.[5] Sel juhul kujuneb inimesel siberi katku nahavorm (moodustab 95% juhtudest). Harvemini võib areneda kopsuvorm eoste sissehingamisel. Haruldaste juhtude hulka kuulub antraksi soolevorm saastunud loomaliha söömisel. Siberi katk ei levi inimeselt inimesele. Uueks nähtuseks on siberi katku haigusjuhtude esinemine süstivatel narkomaanidel tingituna saastatud uimastite tarbimisega. Spooride sattumisel inimorganismi veenisiseselt võib kujuneda sepsis ehk veremürgitus. 9 Haigusnähud Siberi katkul on kolm vormi: naha-, soole- ja kopsuvorm. Nahavormi korral ilmub pärast
Botulism ja siberi katk kui sporogeensete bakterite poolt põhjustatud ohtlikud haigused. Bacillus anthracis bakterioloogilise relvana. Siberi katku endospoorid võivad idanemisvõimelistena säilida väga pikka aega, nagu ka botulismi tekitajad. Siberi katk levib inimesele kariloomadelt, inimeselt inimesele haigus ei nakka. Botulism seevastu nakkab ka inimeselt inimesele, on vära raske nakkushaigus mis kulgeb lihashalvatusega (loid paralüüs). Põhjustaja Clostridium botulinum. Antraksi põhjustaja Bacillus anthracis. Bacillus anthracist kasutatakse ka biorelvana- nakatab nii inimest kui kariloomi. Kuidas on võimalik hävitada endospoore? Endospoore saab hävitada piisava kuumuse juures (autoklaavimine), kiiritusega(ioniseeriv kiirgus), keemiliselt (formaldehüüt) Endospooride-taolised säilitus ja paljunemisrakud: tsüstid, aktinomütseetide ja hallitusseente koniidid, tsüanobakterite akineedid, müksobakterite müksospoorid.
UURITAV MATERJAL. Sõltub haiguse kliinilisest vormist. Nahavormi korral pustula maligna ekssudaat/punktaat, biopsiatükikesed, veri. Kopsu- ja soolevormi korral veri. Veri võib olla kõikide kliiniliste vormide korral uuritavaks materjaliks paralleelselt teiste materjalidega. Loomade korjustest võetakse uuritavaks materjaliks koetükikesi. DIAGNOSTIKA. Nahavormi puhul saab kasutada algmaterjali mikroskoopilist uurimist. B. anthracis värvub hästi Grami järgi, metüleensinisega. Antraksi tekitaja on nähtav suurte grampositiivsete pulkbakteritena, moodustab ühise kihnuga ümbritsetud ahelaid ( meenutavad bambuskeppe). HAIGUSTEKITAJA ISOLEERIMINE. Kasvab lihtsöötmetel, kuid enamasti kasutatakse veriagarit. Roojast, pinnasest või lagunema hakanud korjustest isoleerimisel tuleb uuritavat materjali kas kuumutada 60°C 20 minutit või töödelda 1 tund 50° etanooliga. Puhaskultuuri samastamisel on oluline : iseloomulik kasv söötmel (meduusipead), mikroskopeerimisel on näha
aastal, 1868 näidati, et haigete loomade verega saab nakatada ka terveid. Siiski oli veel ebaselge põhjuslik seos veres leiduvate batsillide ja haiguse vahel. Koch jõudis arusaamisele, et siberi katku ei põhjusta veri, vaid veres leiduvad bakterid. Koch näitas 1876. aastal kuidas siberi katk levib ning sai samal aastal ka Berliini Nakkushaiguste Kliiniku professoriks. Koch näitas ka, et bakterid võivad moodustada spoore ja püsida nii aastakümneid (peamine probleem, mis antraksi juures toona inimesi erutas). Koch oli bakterkultuuride kasvatamise pioneer. Esialgu kasutas ta kartulit (oli teinud tähelepaneku, et kartulil tekivad täpid mikroorganismide kolooniad). Kartuliviiludelt bakterkultuuride kasvulavadena mindi zelatiinide ja agar-agari plaatidele. Ka nn petri tass on nime saanud Kochi laborandi-tehniku järgi. Koch tegi bakterioloogiast teaduse. Ta leidis, et organismis patoloogilisi protsesse ja
toiduainetesse ja hapnikuta keskkonda, hakkavad botulismitekitajad paljunema ja sünteesivad botuliini. Sagedamini võib see juhtuda kodus tehtud konservide riknemisel. Lisa Tõvestavaid baktereid on inimesed kasutanud ka sõjalistel eesmärkidel. Juba sajandeid tagasi heideti ümberpiiratud kindlustesse nakkuse levitamiseks katkuhaigete laipu. Nüüdisajal on küll biorelva kasutamine rahvusvaheliste kokkulepetega keelatud, kuid sellel otstarbel on ikkagi kasutatud nii Siberi katku (antraksi) kui ka kopsukatku tekitajaid. Mis kaitseb inimest tõvestavate bakterite eest? Organismi loomulikud kaitsesüsteemid takistavad kahjulike bakterite sissetungimist ja hävitavad neid. Vigastamata nahk ja limaskestad on bakteritele läbimatud. Normaalse naha pind on nõrgalt happeline ja selle mõjul hävib enamik tõvestavaid baktereid kiiresti. Suur osa toidus ja joogis leiduvatest bakteritest hukkub seedeelundites: sülje kaitseensüümide, mao tugevalt happelise keskkonna ning
Sakslane Robert Koch (1843-1910) oli oluline teadlane täiendama Pasteuri tööd. Koch sai bakterkultuuride kasvatamise algatajaks teaduses. Alguses kasutas ta kartulit (oli teinud tähelepaneku, et kartulil tekivad täpid mikroorganismide kolooniad). Asudes neid kolooniad kasvatama, jõudis arusaamisele, et nt siberi katku ei põhjusta veri, vaid veres leiduvad bakterid. Näitas, et bakterid võivad moodustada spoore ja püsida nii aastakümneid (peamine probleem, mis antraksi juures toona inimesi erutas). Koch näitas 1876. a kuidas siberi katk levib ning sai samal aastal ka Berliini Nakkushaiguste Kliiniku professoriks. Koch leidis, et organismis patoloogilisi protsesse ja haiguslikke nähte ei põhjusta mitte otseselt mikroobid, vaid nende tegevuse produktid. Koch suunas põhitähelepanu mikroorganismide tegevusele nende organismi tungimisele ja seal käitumisele. Koch tegi bakterioloogiast teaduse. 1882. a identifitseerib ta
436 31. Sissejuhatus hügieeni ja nakkusõpetusse Õpieesmärgid Erakorralise meditsiini tehnik: teab vajalikke meetmeid, mis aitavad vältida kiirabitöö käigus saastumist ja nakatumist; tunneb isikliku hügieeni põhireegleid; oskab nimetada peamisi nakkushaiguste tekitajate tüüpe; oskab kirjeldada keha kaitse- ja immuunsüsteemi põhialuseid; tueab peamiste nakkushaiguste, nagu AIDS-i, hepatiidi, tuberkuloosi, siberi katku (antraksi), kopsupõletiku, SARSi nakkusteid, sümptomeid, kulgu ja raviviise, teab nakkushaigete transpordi üldiseid ja organisatoorseid meetmeid ning osata vahendeid õigesti kasutada; teab kuidas käituda kui erakorralise meditsiini tehnikul endal on tekkinud nahkaläbiv vigastus. Üldine sissejuhatus Hügieen pole haiguste ravi käsitlev teadus, vaid neid ennetav distsipliin. Hügieeni eesmärgiks on säilitada tervis ja ära hoida nakkushaigusi
annaabi.ee 
