Paavstiriik Itaalia keskosas oli nüüd igast küljest piiratud keisri valdustega. Kuna Friedrich II oli üles kasvanud Sitsiilias, siis Saksamaa asjad teda ei huvitanud. Keisri peamiseks sihiks sai kogu Itaalia, sealhulgas paavstiriigi alistamine oma kindlale võimule. Tulemuseks olid lakkamatud sõjad keisri ja paavstide vahel. Mõlemad pooled kuulutasid teineteist korduvalt troonilt tagandatuks. Paavst nimetas Friedrichit isegi antikristuseks ja mürki pritsivaks skorpioniks. Otsustavat tulemust see võitlus aga ei andnud. Alles pärast Friedrichi surma suutis paavst koos oma liitlastega keisrivõimust jagu saada. Pideva võitluse kõrval leidis Friedrich aega ka kultuuri jaoks. Temast sai oma aja Euroopa harituim valitseja, kes kõneles vabalt mitut keelt, kirjutas luuletusi ja tundis elavat huvi teaduse vastu. Keisri õukonda kogunes õpetlasi mitmelt maalt.
muusika, meloodia, ainult väga elav intellekt võib tajuda, kui väga raske see on." Kuna Caravaggiole ei meeldinud klassikalised eeskujud ja ta ei tundnud mingit austust ideaalse ilu vastu, on tema stiili nimetatud naturalistlikuks. Isegi religioosseid sündmusi ning usutegelasi esitas Caravaggio olustikuliselt, ilma aupaisteta. Pühakirja jõhkravõitu käsitluslaadi tõttu on Caravaggiot nimetatud "maalikunsti antikristuseks" ning "mustade jalgade maalijaks". Kardinal Albani iseloomustas Caravaggio stiili veelgi äärmuslikumalt: "Tema stiil on kuristik ning kõige üleva ja tehniliselt täiusliku hävitamine maalikunstis." Ristija Johannes ja Püha Matteus olid Caravaggio lemmiktegelased, neist on ta maalinud terve sarja. Miks on aga Caravaggiot nimetatud "maalikunsti antikristuseks", saab selgeks tema religioossete tööde põhjal. Kompositsioonil "Püha
Lisaks ahvatlevatele puuviljadele jäävad meelde ussiauguga õun, putukate poolt äranäritud aprikoosilehed ja päikese käes kipra tõmbunud viinamarjapuuleht. Kuna Caravaggiole ei meeldinud klassikalised eeskujud ja ta ei tundnud mingit austust ideaalse ilu vastu, on tema stiili nimetatud naturalistlikuks. Isegi religioosseid sündmusi ning usutegelasi esitas Caravaggio olustikuliselt, ilma aupaisteta. Pühakirja jõhkravõitu käsitluslaadi tõttu on Caravaggiot nimetatud "maalikunsti antikristuseks" ning "mustade jalgade maalijaks". Kardinal Albani iseloomustas Caravaggio stiili veelgi äärmuslikumalt: "Tema stiil on kuristik ning kõige üleva ja tehniliselt täiusliku hävitamine maalikunstis." Caravaggio suri 1610. a väikeses kalurikülas, läbipekstuna, enne 37. sünnipäeva. Caravaggio haud on teadmata.
Caravaggio oli realistliku suuna levitaja, oskas lõuendil jäädvustada inimnaha pehmet ilu ja näidata vastandite abil elu sügavamaid mõtteseoseid. Kuna Caravaggiole ei meeldinud klassikalised eeskujud ja ta ei tundnud mingit austust ideaalse ilu vastu, on tema stiili nimetatud naturalistlikuks. Isegi religioosseid sündmusi ning usutegelasi esitas Caravaggio olustikuliselt, ilma aupaisteta. Pühakirja jõhkravõitu käsitluslaadi tõttu on Caravaggiot nimetatud "maalikunsti antikristuseks" ning "mustade jalgade maalijaks". 7. Mille poolest erinesid Flaami ja Hollandi selle perioodi maalid? Katoliiklikus Flandrias muutus maalikunst toredust taotlevaks õukonnabarokiks, iseseisvuse saavutanud Hollandis seevastu aga omandas lihtsama, kodusema ilme. 8. Millist ametit pidas maalikunstnik Rubens veel ja kas ta maalis kõik maalid algusest lõpuni ise? Rubens oli peale maalikunstniku veel ka hinnatud diplomaat. Ei teinud kõiki maale otsast lõpuni ise
suutnudki enam oma tööst rääkida. · Pole kahtlust, et Nietzsche on filosoofia ajaloo vihatuim mees. 6 · Nietzsche tahtis häirida haavata oma lugejaid, ta tahtis purustada nende näilikult turvalised unistused; ta oli järsk ja agressiivne ning Kristus versus Nietzsche fanaatiline, kelles elab ehk Antikristus pappide pimedaim paatos ja tulevikuvingune temperament ta tahtis saada antikristuseks. See õnnestus tal osade arvates liigagi hästi. 7 · Ekslikult on teda peetud saksa natsionalistiks. Seepeale on ta öelnud: "Nii nagu olen loodud, olen ma sisimas võõras kõigele saksalikule, isegi sel määral, et ka sakslase kohalolek häirib mu seedimist." F. Nietzsche · Ta vihkab masse ja massivaimu, samuti massihüsteeriat. 8
Caravaggio eesmärgiks polnud suursugune ja täiuslik kompositsioon. Inimeste poosid tema maalidel on rõhutatult juhuslikud, näiteks seljaga vaataja poole. Oluline osa on valgusel, mis suundub tavaliselt ülevalt ühest puntist alla tegeleaskujudele. Valgusvihk on tugevalt kontrastne muidu tumedal pildil (siit ka mõiste "keldriluugivalgus"). Robustse, jõhkravõitu käsitluslaadi tõttu on Caravaggiot kutsutud ka "maalikunsti antikristuseks" ja "mustade jalgade maalijaks". MADALMAADE MAALIKUNST (FLANDRIA) Madalmaades (Hollandis ja Flandrias) olid 17. ja 18. sajandil eriilmelised kunstisuunad. * Flandria kuulus Hispaania ja seega katoliku kiriku võimu alla. Siin arenes äärmuslik, suurejooneline barokk. * Holland oli esimene maa Euroopas, kus toimus võidukas kodanlik revolutsioon. Peale iseseisvumise saavutamist algas Hollandis hoogne majanduslik ja poliitiline tõus
religioosseid tegelasi kujutab ta olustikulisena, ilma aupaisteta. Caravaggio eesmärgiks polnud suursugune ja täiuslik kompositsioon. Inimeste poosid tema maalidel on rõhutatult juhuslikud, näiteks seljaga vaataja poole. Oluline osa on valgusel, mis suundub tavaliselt ülevalt ühest puntist alla tegeleaskujudele. Valgusvihk on tugevalt kontrastne muidu tumedal pildil (siit ka mõiste "keldriluugivalgus"). Robustse, jõhkravõitu käsitluslaadi tõttu on Caravaggiot kutsutud ka "maalikunsti antikristuseks" ja "mustade jalgade maalijaks". MADALMAADE MAALIKUNST (FLANDRIA) Madalmaades (Hollandis ja Flandrias) olid 17. ja 18. sajandil eriilmelised kunstisuunad. * Flandria kuulus Hispaania ja seega katoliku kiriku võimu alla. Siin arenes äärmuslik, suurejooneline barokk. * Holland oli esimene maa Euroopas, kus toimus võidukas kodanlik revolutsioon. Peale iseseisvumise saavutamist algas Hollandis hoogne majanduslik ja poliitiline tõus. Vabariiklik kord ja uus usk - kaine, pühapilte
- Konglomeraatriigid. Riik koosneb eri õiguskordade ja poliitiliste süsteemidega osistest. - Dualism. Vastastikuste õiguste ja kohustuste süsteem. Võim jagunenud valitsejate ja seisuslike esinduskogude vahel. Universalism vs partikularism Keskajal universalistlik maailmapilt. Keisri universaalvõim de facto illusoorne, paavsti võim reaalsem. Interdikti e kirikuvande võimalus. Reformatsioon. Paavsti kuulutamine antikristuseks protestandite poolt. Universaalsete autoriteetide lõpp. Universalism partikularism. Uusaegne riik suveräänsus 2) Partikularistliku mõtlemise areng (Aristotelesest Machiavellini) Partikularism kodanliku riigi mõne osa püüdlus saavutada võimalikult sõltumatut seisundit üldriiklikus tervikus, säilitada kohalikke eesõigusi. Aristoteles polis kui poliitilise korralduse loomulik ja ideaalne vorm Aquino Thomas (13
Vastastikuste õiguste ja kohustuste süsteem. Võim jagunenud valitsejate ja seisuslike esinduskogude vahel. Universalism / partikularism Euroopa poliitilise korralduste põhiideoloogiad (paradigmad): universalism vs partikularism Keskajal universalistlik maailmapilt. Universaalvõimu kandidaadid. Keisri universaalvõim de facto illusoorne. Paavsti võim oli reaalsem. Interdikti ehk kirikuvande võimalus. Paradigmavahetus varauusajal Reformatsioon 1517. Paavsti kuulutamine antikristuseks protestantide poolt. Sõjad Saksamaal keisri kui katoliikluse esindaja vastu. Universaalsete autoriteetide lõpp. Suveräänne riik. Inimese keha kui Jumala täiuslikku saavutust. Paralleel : RIIK=INDIVIID. Riik kui ,,poliitiline keha". Partikularistliku mõtlemise kujunemine : antiigiideede retseptsioon Rooma ideederetseptsioon. Stoik Cicero : riik on kogum inimesi, kes on assotsieerunud õigluse tagamiseks ning ühise hüve edendamiseks"
Itaallastele paavsti lahkumine ei meeldinud ja nad nimetasid paavsti elamist Avignonis Avignoni vangipõlveks. Üha sagedamini nõuti, et paavst koliks Rooma tagasi. Kuid pärast seda, kui paavst Gregorius XI 1337. aastal Rooma tagasi tuli ja seal suri, valisid osa kardinale paavstiks itaallase, teised aga prantslase. Itaallane jäi valitsema Rooma, prantslane siirdus tagasi Avignoni. Kiriku eesotsas oli korraga kaks paavsti ja nad nimetasid teineteist antikristuseks ja panid oma vastase kirikuvande alla. Olukord suudeti lõpetada kõigi tähtsamate vaimulike koosolekul Konstanzi kirikukogul 1414-1417. Senised paavstid tagandati ja uue paavsti asupaigaks sai taas Rooma. Nüüd oli kiriku ühtsus taastatud, kui paavstide maine sai kõvasti kannatada ning oma endist autoriteeti ei suudetudki enam taastada. Tugeva keskvõimuga riigi kujunemine Prantsusmaal Aastal 843 jagati Frangi riik Verduni lepinguga kolmeks Karl suure pojapoegade vahel
Interdikti e. kirikuvande võimalus. Ent siis... Sõprus ja armastus: hoiakud ja suhted, mida võib käsitleda ka kui hüvesid reformatsioon Au: hüve, mida võib käsitleda ka kui hoiakut või suhet Paradigmavahetus varauusajal Sõprus ja armastus on suunatud esmajoones teisele... Reformatsioon (alates ca 1517). Paavsti kuulutamine antikristuseks protestantide aga sõprus eeldab vastastikusust, armastus mitte poolt; sõjad Saksamaal keisri kui katoliikluse esindaja vastu Au kui hüve: osutatakse mulle, mitte mina ei osuta seda teisele Universaalsete autoriteetide lõpp (universalism > partikularism) Sõprus ja armastus: esmajoones suhted võrdsete vahel Millele rajada uus poliitiline korraldus?
· Itaalia vabariiklikud linnriigid. Kreeka `polise' tüüpi omavalitsuslik korraldus · Paavsti võim reaalsem. Interdikti e. kirikuvande võimalus. (Kanossas käimine paavst sundis saksa kuninga Heincrich IV ennast alandama, pidi minema paavsti lossi juurde paluma, et too teda kirikuvande alt vabastaks). Selline võim kestis reformatsioonini. Paradigmavahetus varauusajal · Reformatsioon (alates ca 1517). Paavsti kuulutamine antikristuseks protestantide poolt; sõjad Saksamaal keisri kui katoliikluse esindaja vastu. Paavstivõim on tühine, tal ei ole reaalset võimu. Prantsusmaal katoliiklaste ja hugenottide vastasseis. · Universaalsete autoriteetide lõpp (universalism > partikularism) . Millele rajada uus poliitiline korraldus? Vastus kujunes 16.-17. saj. jooksul: suveräänne riik. Keha metafoor · Inimese keha peeti Jumala täiuslikuks loominguks, see oli perfektselt läbimõeldud.
» 463 «Teie Eminents suvatseb rääkida pussilöögist Ferronnerie tänaval?» «Just nii,» vastas kardinal. «Kas Teie Eminents ei karda, et Ravaillaci hukkamine ei hirmuta neid, kellel hetkeks tekib mõte teda matkida?» «Kõikidel aegadel ja kõikides maades, eriti kui neis maades on erinevaid uske, leidub fanaatikuid, kes taha vad olla märtrid. Ja just praegu meenub mulle, et puri taanlased on vihased Buckinghami hertsogi peale ja e nende jutlustajad peavad teda antikristuseks.» «Ja mis siis?» küsis mileedi. «Mis siis?» vastas kardinal ükskõikse ilmega. «Praegu näiteks oleks vaja ainult leida kaunis, noor ja osav naine kes tahab ise hertsogile kätte maksta. Sellist naist on võimalik leida: hertsog on menukas mees ja kui ta on külvanud oma igavese truuduse vannetega paljudess südametesse armastust, on ta külvanud ka palju vihkamist oma alalise truudusetusega.» «Niisuguse naise võib kahtlemata leida,» ütles mileed külmalt.
Ei saadud selliseid tulemusi nagu vaja oleks olnud. Kuna tulevikku ei tea kunagi täpselt ette, on võimalus alati speku- leerida ja oletada. Maailmataju religiooniteooria vaatenurgast võib teaduse funktsiooni maailmas mõista kahest lähtepunktist. Esiteks see, et Jeesus Kristus on Piibli Uues Testamendis mõista andnud, et enne Tema teist tulekut Maale toimub inimkonnas üleüldine usust taganemine ja välja ilmub „tegelane“, keda Jeesus nimetab Antikristuseks. On üsna tõenäoline, et inimkonna usust taganemise taga võib olla kuritegevuse palju suurem levimine ( sest see on ju vastuolus Kristuse enda õpetustega ja seega tähendab see usust taganemist isegi siis, kui inimesed seda endale päriselt ei teadvusta ) või teadusliku maailmapildi täielik asendumine religioosse maailmapildiga ( sest teadus eitab Jumala 40 olemasolu )
annaabi.ee 
