sugupõlv". Saavutatud tehnoloogilised saavutused ei ole väärt minu arvates selliseid ohverdusi. Võrreldes Esimesega oli Teine maaailmasõda Eesti Vabariigi iseseisvusele väga negatiivne mõju. See oli kõige parem näide sellest kuidas diplomaatiaga otsustatakse väikeriikide saatused. Mina näen selles pigem ka kui rahvusvaheliste suhete ebaõnnestumist- Eesti kuulus 1919. aastal loodud rahvasteliitu, kuid too ei suutnud effektiivselt tegutseda, et Balti riikide annektsiooni ära hoida. Eestlased olid sunnitud mobilisatsiooni nii saksa armeeformatsioonidesse kui ka Punaarmeesse, kandes suuri kaotusi. Küsimusele, kas maailmasõjad oleksid võinud olemata olla on tänapäevani suhteliselt raske vastata. Kui vaadelda inimohvreid, siis kindlasti oleks võinud nad olemata olla, kuid vaadeldes väikerahvaid, nagu eesti, siis olid maailmasõjad segaduste aeg, mil oli võimalik iseseisvus kätte võita kuid kahjuks ka see kaotada.
nime all; valitseja oli Austria keiser ja ühtlasi Ungari kuningas. Pärast kaotust Esimeses maailmasõjas Austria-Ungari lagunes. Tekkinud saksa Austria Vabariigi ühinemise Saksamaaga keelas Saint-Germaini rahu. Austria-Ungari kooseisu kuulunud Ungari ja Tsehhoslovakkia iseseisvusid. Enne Teist maailmasõda pidi Austria 1938. aastal esimese Euroopa riigina loovutama oma iseseisvuse natsionaalsotsialistlikule Suursaksa Riigile Anschlussi (okupatsiooni ja annektsiooni) tulemusena. Teise maailmasõja lõppedes okupeerisid Austria liitlasväed. Austria jagati neljaks okupatsioonitsooniks. Pärast iseseisvuse täielikku taastamist Austria liidulepinguga 1955 oli Austria demokraatlik riik "raudse eesriide" ja Lääne-Euroopa vahel. Austria liitus Euroopa Liiduga 1995 ja euroalaga 1999.
Maroko säilitada iseseisvuse, kuid Prantsusmaa mõju tõusis. II Maroko kriis (1911) lõppes sellega, kuidas Prantsusmaa saab Maroko endale ning Saksamaa saab osa Kongost. Lisaks kahele Maroko kriisile toimusid ka maailmasõja eelselt Bosnia kriisid. Selle põhjuseks oli Austria-Ungari, Serbia, Venemaa ja Türgi huvide põrkumine ning ka see, et Austria-Ungari liidab Türgi endaga. Kriisi tagajärg oli terav välispoliitiline kriis. Antandi riigid olid sunnitud tunnistama Austria-Ungari annektsiooni. Peale kriiside oli ka pingeid Balkanil. 1912-1913 toimus 2 Balkani sõda. Esimeses sõjas kaotas Türgi oma Euroopa valdused Balkani riikidele(Serbia, Bulgaaria, Montenegro). Teises sõjas olid vastaspoolteks Balkani riigid omavahel ühel pool Bulgaaria ja Türgi, teisel pool ülejäänud Balkani riigid. Seega, nagu eelpool mainitud, oli Balkani piirkond kui püssirohukelder, sõda võis alata seal iga hetk pingestatud suhete tõttu.
Austria keiser ja ühtlasi Ungari kuningas. Pärast kaotust Esimeses maailmasõjas Austria-Ungari lagunes. Tekkinud saksa Austria Vabariigi ühinemise Saksamaaga keelas Saint-Germaini rahu. Austria-Ungari koosseisu kuulunud Ungari ja Tsehhoslovakkia iseseisvusid. Enne Teist maailmasõda pidi Austria 1938. aastal esimese Euroopa riigina loovutama oma iseseisvuse natsionaalsotsialistlikule Suursaksa Riigile Anschlussi (okupatsiooni ja annektsiooni) tulemusena. Teise maailmasõja lõppedes okupeerisid Austria liitlasväed. Austria jagati neljaks okupatsioonitsooniks. Pärast iseseisvuse täielikku taastamist Austria riigilepinguga 1955 oli Austria demokraatlik riik "raudse eesriide" ja Lääne-Euroopa vahel. Austria liitus Euroopa Liiduga 1995 ja euroalaga 1999. Vaatamisväärsused Graz Põnev, vahelduv ja vana ning uut ühendav arhitektuur on Grazi tugevus. Vanalinn näeb
alla , kuid tegelikult valitses AustriaUngari. AustriaUngari okupatsioonivõimuga aga ei olnud rahvas rahul ja süvenes ka Serbiameelne liikumine ja sellele õhutas kaasa ka Türgi. AustriaUngari proovis jõuga suruda maha mässu, kuulutades Bosnia ja Hertsegoviina endaga liidetuks. See aga tõi kaasa välispoliitilise kriisi, mis küll ei muutunud sõjaliseks. Antandi riigid pidid tunnistama AustriaUngari annektsiooni, sest selle taga oli Saksamaa. 1911.aastal algas Marokos ülestõus, mille ajendiks oli Prantsusmaa tungimine Maroko sisealadele. Saksamaa sekkus sellesse, sest kartis, et Prantsusmaa haarab kogu kontrolli Marokos. Sellega aga ta algatas uue Maroko kriisi. Rahvuslikud pinged suurenesid ja valmistuti sõjaks. Samal aastal sõlmiti siiski Saksamaa ja Prantsusmaa vahel kokkuleppe, millega Saksamaa nõustus Prantsusmaa protektoraadi kehtestamisega ja vastutasuks sai Saksamaa osa
A.Kurtna-ähvardati perekond Siberisse saata, tuli tagasi ja saadeti ikka Siberisse). 23.okt 1945 andis Rootsi välja 167 baltlast, kes olid Saksa vägedes sõdinud (Kuramaal jm). Osa otsustas endal elu võtta. Venelastele anti välja 146 ellujäänut. 1947 laagritest massiline väljaränne USA-sse, Kanadasse, Austraaliasse kujunesid suured baltlaste kolooniad. USA-s sagenesid kongresmenide järelpärimised balti riikide saatuse kohta. USA teatas järjekindlalt oma annektsiooni mittetunnustamise poliitikast. Inglismaa ja Rootsi loovutasid Venemaale Balti riikide kulla Pingelõdvendusperiood tegi pagulastele muret. Pagulasorganisatsioonid protestisid lõppakti allakirjutamise eel lääneriikide kavatsuste vastu tingimusteta tunnustada Euroopa sõjajärgsete piiride puutumatust. USA president G.Ford (1974-1977) kõneles pagulasorg-dele, et USA ei tunnusta kunagi Leedu,. Lä, ja Eesti inkorporeerimist NSVL-I, Eur. Julgeoleku ja Koostöö nõup
iseseisva Eesti Vabariigi (1918-1940) ajal, mil eesti teater jõudis euroopalikule professionaalsele tasemele. Era- ja kommertsteatrid siin ei juurdunud; valitses repertuaariteatrite põhimõte (isegi alla kümnetuhandelise elanikkonnaga väikelinnades). Kokku oli miljonilise elanikkonnaga riigis 1940. aastal 11 alalist, riigi poolt osaliselt subsideeritavat teatrit (asjaarmastajate truppe arvestamata). Nõukogude annektsiooni järel 1940. a. teatrid riigistati. Stalini võimu ajal toimus arreteerimisi, teatrite sulgemsi; kehtestati jäigad kontrolli- ja tsensuuriinstitutsioonid. Põhiline teatrivõrk jäi siiski alles ja pisut vabamatel 60.-70.-ndatel sai teatrist üks rahva kultuurilise enesesäilitamise ja sisemise vastupanu üks allikaid, vahetut ühistunnet võimaldav foorum. Pisut üle-miljonilise rahvaarvu juures ulatus suurim teatrikülastatavus 1700 000-ni aastas. Pärast Eesti
Antanti kuulusid Inglismaa, Venemaa ja Prantsusmaa. Kolmikliitu kuulusid Saksamaa, Itaalia ja Austria-Ungari. Sajandi algul toimus mitmeid konflikte ja kriise: Maroko kriis, Bosnia kriis ja Teine Maroko kriis, konflikte toimus ka Balkanil. Esimene Maroko kriis tagajärjel Maroko iseseisvus säilis ning Prantsusmaale ja Saksamaale anti Marokoga majandussuhetes vabadus ning võrdsed võimalused. Bosnia kriisi järel olid Antandi riigid sunnitud tunnistama Austria-Ungari annektsiooni. Teise Maroko kriisi järel nõustus Saksamaa Prantsusma protektoriaadi kehtestamisega Marokos. Vastutasuks sai Saksamaa osa Prantsuse Kongost. Balkani ,,püssirohukeldris" sõlmisid Balkani riigid Türgi vastase liidu, esimeses sõjas sai Türgi kiiresti lüüa. Vallutatud alade jagamisel võitjate vahel puhkes teine sõda. Balkani sõjad tugevdasid Serbia positsioone, mis viis suhete pingestumiseni Austria-Ungariga. 12.ESIMENE MAAILMASÕDA (õpiku II osast lk 82-89) ·
Hispaanias kehtestati Franco diktatuur. 1.3 Austria ansluss 1938.a. asus Hitler ellu viima oma maailma vallutuskava. 1938.a. veebruaris esitas Hitler Austriale ultimaatumi vangistatud natside vabastamiseks ja nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa. Austria alistus, 13. Märts 1938.a. marssisid Saksa väed sisse, teatati Austria liitmisest Saksamaaga, mis sai tuntuks kui ansluss, lisaks korraldati rahvahääletus, mis näitas austerlaste toetust ühinemisele. Ainsa riigina ei tunnustanud annektsiooni Mehhiko. 1.4 Müncheni sobing Endiselt ei julgenud lääneriigid Hitleri vastu välja astuda. Järgmiseks valis Hitler ainsa Kesk- ja Ida Euroopa demokraatliku riigi Tsehhoslovakkia, kellel oli kaitseleping Prantsusmaaga. Ettekäändena kasutas Hitler Sudeedimaal elavate sakslaste halba olukorda ning nõudis selle osa loovutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Tsehhoslovakkia lükkas nõudmised tagasi ja kuulutas välja mobilisatsiooni
esimesse iseseisvusaega) ja edasi (lääne eeskuju, nõuanded, organisatsioonid) vaatamine. Välispoliitika, rahvusvahelised suhted Pärast 1920 – liitlassuhete otsimine kui osa oma identiteedi määratlemisest, neutraliteet Pärast 1944 – Eesti Nli koosseisus, enamiku lääneriikide mittetunnustamispoliitika. Mitmed riigid deklareerisid Balti riikide kodanikele NSVLi passi viisat andes lisalehel, et see ei tähenda nõukogude annektsiooni tunnustamist Pärast 1991 – „Tagasi Euroopasse“ – õigusliku järjepidevuse tunnustamise tähtsus, suund liitumisele rahvusvaheliste organisatsioonidega: nt ÜROga ja OSCEga juba 1991, Euroopa Nõukoguga 1993, WTOga 1999, NATOga 2004, OECDga 2010 Rahvastik (demograafilised muutused) 20. sajandi alguses – rahvastiku juurdekasv (sh hoolimatu sõdadest), linnastumine
selle vabalt vallutada, aga ta ei tahtnud, sest eesmärgiks oli Saksamaa ühendamine ilma Austriata. Kui ta oleks vallutanud Viini, siis Preisi kaela oleks tulnud kõik Austria impeeriumi mured Balkani rahvastega ja Ungariga ja seda ta ei tahtnud. 23.08.1866 Praha rahuleping, millega Austria tunnistas täiel määral oma positsioonide kaotamist. Austria juhtimisel olev Saksa liit saadeti laiali, kõik pidi koonduma Preisima alla ; Preisimaa annektsiooni alla läksid Austria toetajad Hannover, Hesser Kassel, Frankfurt, Hollstein. Austria lüüasaamiste põhjuseks olidki impeeriumislik olemus, mitmerahvusline sõjavägi, probleemid varustusega jne. Preisimaa oli ka lahingutehniliselt paremas olukorras( oli võtnud kasutusele vintpüssi). 1867 - lõi Bismarck Preisimaa juhtimisel Põhja Saksa liidu (Saksa liidu asemel), kust välja jäid Austria, Fürtenberg(?), Baier. Põhja Saksa liit tagas siseasjades küllaltki
detsembrist 1941 17. septembrini 1944. 15. septembrist 1941 asutas tegevust kindralkomissariaadi loal tööle hakanud Eesti Omavalitsus, mille juhiks sai 1941. aastal Nachumsiedlungi käigus Saksamaale ümber asunud ja Saksa okupatsioonivägedega Eestisse naasenud Hjalmar Mäe. 18. septembril määras omavalitsuse sisedirektor Oskar Angelus politsei- ja omakaitse ülemaks Johannes Soodla. Politsei ja omakaitse loomisel püüti võimalikult palju aluseks võtta enne Nõukogude annektsiooni Eestis kehtinud riiklike struktuure. Politsei ja Omakaitse Valitsus sai kindla organisatsioonilise struktuuri 28. oktoobriks 1941, misjärel kuulusid sellesse Poliitilise politsei inspektuur, Kriminaalpolitsei inspektuur, Eesti Omakaitse, Eesti Välipolitsei, Tuletõrje ja Piiriomakaitse. Majanduspoliitika: omandisuhted, riigimonopolid, põlevkivitööstuse arendamine, põllumajandus ja müüginormid. nõukogude poolt võõrandatud talud ja majad sõjasaagina Saksa riigi omandiks ja neid ei
annaabi.ee 
