Inimelu ei tohiks vaadata selle järgi kui palju raha tal on, vaid kui hea on tema tervis, kuidas ta on oma elu elanud, tema otsute järgi. Kui keegi teeb midagi kriminaalset, ei tohiks tema elu võtta. Kui keegi mõrvab kedagi, ei tähenda see kohe, et ka temalt tuleks elu ära võtta. Minu arust peaks iga inimene ise otsustama, kas ta andestab kellegile. Samas ei tohiks kellegile andestada liiga kergekäeliselt. Võib juhtuda, et see sama inimene, kellele sa andestasid selle, et ta sult raha röövis, võib sult mingi aja pärast uuesti raha röövida. Samuti ei tohiks liiga raske olla lihteksimuste peale. Näiteks kui keegi teeb sinu üle nalja, ei pea seda kohe südamesse võtma ja selle kindla inimesega suhtlemise ära lõpetada. Kui lugu oleks läinud teist rada pidi, oleks see minu arust avaldanud suurimat mõju noorimale pojale. Tal oleks olnud kaks otsust: kas pöörata oma elu ümber ning hakata tööd tegema, et ära
kinni!", nähvas rebane. "Miks sa teed seda meile rebane? Lase meid lahti ja me täidame su ühe soovi!", üritas Leila läbirääkimisi teha."Ma soovin ühte kotti kuldmüntidega!", ütles rebane. Siis hakkas õnnekivi järsult helendama ja särama nagu kuu ning kivi seest hüppas välja kott kuldmüntidega. Rebane hüppas õnnest üles-alla ja oli õnnekivile väga tänulik. Leila ning siilike pääsesid lõpuks lahti ja nad andestasid rebasele, kinkides rebasele veel ühe koti kuldmüntidega. Siilike ja Leila hakkasid taas kodu poole jalutama. Leila hellitas õrnalt õnnekivi ja lausus:" Ma soovin, et mu vanemad ärkaksid ellu!" ning taas hakkas õnnekivi särama ja helendama ning Leila vanemad kappasid mööda põldu oma tütrekese juurde. Nii siilike kui ka Leila leidsid oma õnneliku lõpu. Siilikesel oli oma onn ning talvevarud ja Leilal oli perekond kellega ta koos tagasi kuningriiki läks.
“ „Mis voorused eeldavad edu? Või annad sa erru kõik loojad?“ „Kus iganes eeldavad edu su enda vooruse vapid ja süümeta suleproovid- seal annab ise arhiivi sind ikkagi ainult elu. Mitte mina Su lugu on läbi.“ Ei tea Miks oma roosipõõsa, mis lõi haljaks ja lokkas vallatult mul üle pea, ma lasin ise röövida nii paljaks? Ei tea. Miks keset lapsemeelse armu indu, kui andestasid mulle iga vea, ma kallutasin kahtluse su rindu? Ei tea. Miks müüdava metallisära, maailma õuduse ja meelehea koos õnnega ma needsin ära? Ei tea. Ja mida, mida, meeletu ja kiivas, nii ahastades kogu oma ea siin otsisin ma põletavas liivas? Ei tea.
Delphine palus isalt, et ta teda veenaks. Gorioti jaoks oli tähtis, et ta saaks elada nende lähedal. Delphine ütles, et teist temasugust isa ei ole olemas. Kui ta mõlemal tütrel tekkisid rahahädad, alles siis jooksid mõlemad oma isa juurde. Goriot ütles neile, et ta kannataks ise nende asemel. Delphine läks oma õega isa juures tülli. Anastasie ütles, et tal pole enam õde ega isa. Goriot palus neil vaikida või muidu ta tapab end. Õed andestasid üksteisele. Goriot ütles, et ta on halb isa, sest ta ei suutnud oma tütreid aidata ning et tal jääb üle vaid surra. Õed hakkasid uuesti tülitsema ja isa ütles, et kui nad veel jätkavad,siis ta sureb. Õed embasid isa soovil üksteist. Isa Goriot ei tundnud ennast hästi. Goriot arvas, et raha annab kõik ja et ta sai õiglase karistuse, ta rikkus nad ära. Kui Goriot oli oma voodis haige ja pikali, tahtis ta oma tütreid näha ning ütles, et tema on nad teinud ja et nad on tema omad
Jumalalt. Ilmutused jätkusid kahekümne kolme aasta jooksul ja ühiselt tuntakse neid Koraanina. · Niipea, kui ta hakkas Koraanist rääkima ja Jumala poolt talle ilmutatud tõde kuulutama, kannatas ta, nagu ka ta väike grupp järgijaid, uskmatute tagakiusamise all. · Mõne aasta pärast oli Muhammedil ja tema järgijatel võimalik Mekasse tagasi pöörduda, kus nad oma vaenlastele andestasid. · Enne, kui Muhammed kuuekümne kolme aastaselt suri, oli suurem osa Araabia poolsaarest moslemite käes ja sajandi jooksul pärast tema surma oli islam levinud Hispaaniani läänes ja Hiinani idas. · Muuhulgas olid islami kiire ja rahumeelse leviku põhjusteks selle õpetuse tõemeelsus ja selgus. Islam kutsub usku vaid ühte Jumalasse, kes on ainsana väärt teenimist. · Veelgi enam, kõikides oma tegudes ja tehingutes oli ta alati Jumala suhtes
Timm oli elanud kogu oma elu vaesuses.Tihti tundis peategelane, et ta ei kuulu mitte kellegi hulka. Kasuema armastas oma poega rohkem, kui Timmi ja isaga sai ta suhelda ainult pühapäevastelel velodroomipäevadel. Peale isa surma tundis Timm end täiesti üksikuna.. Tihti ei saanud Timm rahulikult õppida, sest tema kasuvend segas, seepärast oli muidu õpihimulisel poisil tihti kodutööd tegemata. Loomulikult sai ta õpetajatelt tihti pragada, kuid need andestasid tema pisipatud, sest Timmi naer pani kõik halva unustama ning temasse uskuma. Timmi naer oli pikk ja helisev. See näis kerkivat sügavalt sisemusest ja lõppes väikese luksatusega. Samas kaalus väikese Timmi väärtushinnangutes raha naeru üle ning sel põhjusel oli ta valmis oma kõikemuutvast andest loobuma. Timm nägi rahas kõikide probleemide lahendust. Ta lootis, et kui suudab ära maksta kasuema võlad proua Bebberile, saab ta esimese poolt mingitki hoolivust
Sai kuulsaks varsti pärast Kreeka-Pärsia (500-479 e. Kr. leidsid aset sõdade otsustavad sündmused) sõdu. Nooruses oli osa võtnud ka Salamise lahingust ja seda kirjeldas ta hiljem ka ühes näidendis. Ainus tänapäevani täielikult säilinud triloogia on Aischylose ,,Oresteia". See jutustab Mükeene valitseja Agamemnoni ja tema poja Orestese traagilisest saatusest. Üks kuritegu tõi kaasa teise, kuni lõpuks jumalad nende perekonnale andestasid ja needusele lõpu tegid. Aischylos näitas, et üksnes jumalad suudavad lõpetada kuritegude ahela ja seada jalule õigluse. 2 Euripides (485/84 v. 480-406 )- säilinud 17 tragöödiat. Sophokles (u. 496-406 e. Kr.)- Periklese ajal (u. 450-430 a. e. Kr.) tõusis Aischylose kõrvale. Kirjutas oma teosed u. 470-406 e. Kr. Tema näidendites mängis juba 3 näitlejat
siduda, kuid juba varsti põgenes ta ka vürsti juurest, sest teda valdasid uuesti kahtlused, et ta rikub midagi nii puhast nagu vürst oli ära. Kui vürst saabus tagasi Peterburi teavitati teda koheselt Jepatsinite kolimisest suveks oma suvilasse Pavlovskis. Tänu Lebedevile läks Mõskinil korda kolida neile peaaegu kõrvalmajja. Pavlovskisse saabus vürst väga haigena, sest teda oli just enne ärasõitu tabanud haigushoog, mille kutsus esile Rogozin. Jepatsinid andestasid seetõttu talle ka ootamatu lahkumise · Peterburist ja hakkasid tihti teda oma külaskäikudega austama. Neil päevil süvenes vürsti armastus Aglaja Jepatsini vastu. Tema armastus Nastasja Filippovna vastu oli muutunud haletsuseks. Ka Aglaja hakkas ilmutama oma tundeid vürsti vastu, mis aina süvenesid. Kuigi nende suhtes ei puudunud ka tülid. Mitu korda suutsid nad nii tõsiselt riidu minna, et ei suhelnud üksteisega mitu päeva, ühekorra saatis Aglaja vürstile isegi
Kitsalt korvpallisaavutustelt jääb ta ju paljudele, näiteks olümpiavõitjast Tiit Sokule, aga laiemas mõttes, isiksusena, paistis ta korvpalliplatsist lihtsalt nii palju palju kaugemale, et teda ei saanud mitte märgata. Teravus läbilõigetes ja võimatutes söötudes. Teravus sõnades kaasmängijate, vastaste ja kohtunike pihta. See teravus sõnades kindlasti lõikas kellel hinge, kellel mõistust , kuid millegipärast arvan, et ka suurimad solvujad mingil hetkel andestasid ja tänaseks on kõik andestatud. Eelkõige seepärast, et selles teravuses oli nii palju vahetut siirust ja tunnistagem, alati ka vähemasti tilgake tõde. Kohati enamgi kui tilgake ja kes sellest aru sai, oskas tema tehtud märkusest õppidagi. Selline teravus meeldis pealtvaatajaile palliplatsi ääres ja kõrvaltvaatajaile elus. Oli neidki, kes püüdsid järele teha, ent enamasti jäi Tamma püüdmatuks. Mis toimus Tamma sees, ei paistnud
...Et Arriguccio on see, kes valetab ! Nüüd väitis Sismonda veel ka, et tõesti, ta mees käib kõrtsides, kus aeleb erinevate tüdrukutega. Ka seekord olevat siis nii olnud...läks purjuspäi ühe nurgataguse tüdruku juurde, kellel oli juhuslikult armuke..pmst, valetab. Loomulikult on tõetruum Sismonda räägitu, kuna ühtki vägivalla tunnusmärki tal kehal polnud. Seepeale sai aga sismonda ema pahaseks, ja süüdistas ja sõimas Arrigucciot. Vennad ( ja ka naine ise) andestasid mehele selle korra, kuna asi oli toimunud siiski ebakaines olekus, kuid ähvardati, et kui järgmine kord miskit sellist on, siis tasutakse topelt. Mees ja naine olid edasi koos, aga tänu naise nupukusele said Ruberto ja ta ise edasi kohtuda. IX novell Pamfilo räägib. Argoses elas üks lugupeetud vana mees nimega Nikostratos. Ometi sai ta endale naiseks julge ja ilusa Lydia. Mehel oli palju teenreid, nende seas osav nooruk Pyrrhos, keda ta kõige enam usaldas
siduda, kuid juba varsti põgenes ta ka vürsti juurest, sest teda valdasid uuesti kahtlused, et ta rikub midagi nii puhast nagu vürst oli ära. Kui vürst saabus tagasi Peterburi teavitati teda koheselt Jepatsinite kolimisest suveks oma suvilasse Pavlovskis. Tänu Lebedevile läks Mõskinil korda kolida neile peaaegu kõrvalmajja. Pavlovskisse saabus vürst väga haigena, sest teda oli just enne ärasõitu tabanud haigushoog, mille kutsus esile Rogozin. Jepatsinid andestasid seetõttu talle ka ootamatu lahkumise · Peterburist ja hakkasid tihti teda oma külaskäikudega austama. Neil päevil süvenes vürsti armastus Aglaja Jepatsini vastu. Tema armastus Nastasja Filippovna vastu oli muutunud haletsuseks. Ka Aglaja hakkas ilmutama oma tundeid vürsti vastu, mis aina süvenesid. Kuigi nende suhtes ei puudunud ka tülid. Mitu korda suutsid nad nii tõsiselt riidu minna, et ei
uuesti kahtlused, et ta rikub midagi nii puhast nagu vürst oli ära. Kui vürst saabus tagasi Peterburi teavitati teda koheselt Jepatsinite kolimisest suveks oma suvilasse Pavlovskis. Tänu Lebedevile läks Mõskinil korda kolida neile peaaegu kõrvalmajja. Pavlovskisse saabus vürst väga haigena, sest teda oli just enne ärasõitu tabanud haigushoog, mille kutsus esile Rogozin. Jepatsinid andestasid seetõttu talle ka ootamatu lahkumise · Peterburist ja hakkasid tihti teda oma külaskäikudega austama. Neil päevil süvenes vürsti armastus Aglaja Jepatsini vastu. Tema armastus Nastasja Filippovna vastu oli muutunud haletsuseks. Ka Aglaja hakkas ilmutama oma tundeid vürsti vastu, mis aina süvenesid. Kuigi nende suhtes ei puudunud ka tülid. Mitu korda suutsid nad nii tõsiselt riidu
juurest, sest teda valdasid uuesti kahtlused, et ta rikub midagi nii puhast nagu vürst oli ära. Kui vürst saabus tagasi Peterburi teavitati teda koheselt Jepatsinite kolimisest suveks oma suvilasse Pavlovskis. Tänu Lebedevile läks Mõskinil korda kolida neile peaaegu kõrvalmajja. Pavlovskisse saabus vürst väga haigena, sest teda oli just enne ärasõitu tabanud haigushoog, mille kutsus esile Rogozin. Jepatsinid andestasid seetõttu talle ka ootamatu lahkumise · Peterburist ja hakkasid tihti teda oma külaskäikudega austama. 14 Neil päevil süvenes vürsti armastus Aglaja Jepatsini vastu. Tema armastus Nastasja Filippovna vastu oli muutunud haletsuseks. Ka Aglaja hakkas ilmutama oma tundeid vürsti vastu, mis aina süvenesid. Kuigi nende suhtes ei puudunud ka tülid. Mitu korda suutsid nad
end Mõskiniga siduda, kuid juba varsti põgenes ta ka vürsti juurest, sest teda valdasid uuesti kahtlused, et ta rikub midagi nii puhast nagu vürst oli ära. Kui vürst saabus tagasi Peterburi teavitati teda koheselt Jepatsinite kolimisest suveks oma suvilasse Pavlovskis. Tänu Lebedevile läks Mõskinil korda kolida neile peaaegu kõrvalmajja. Pavlovskisse saabus vürst väga haigena, sest teda oli just enne ärasõitu tabanud haigushoog, mille kutsus esile Rogozin. Jepatsinid andestasid seetõttu talle ka ootamatu lahkumise · Peterburist ja hakkasid tihti teda oma külaskäikudega austama. Neil päevil süvenes vürsti armastus Aglaja Jepatsini vastu. Tema armastus Nastasja Filippovna vastu oli muutunud haletsuseks. Ka Aglaja hakkas ilmutama oma tundeid vürsti vastu, mis aina süvenesid. Kuigi nende suhtes ei puudunud ka tülid. Mitu korda suutsid nad nii tõsiselt riidu minna, et ei suhelnud üksteisega mitu päeva, ühekorra saatis Aglaja
24 teda valdasid uuesti kahtlused, et ta rikub midagi nii puhast nagu vürst oli ära. Kui vürst saabus tagasi Peterburi teavitati teda koheselt Jepatsinite kolimisest suveks oma suvilasse Pavlovskis. Tänu Lebedevile läks Mõskinil korda kolida neile peaaegu kõrvalmajja. Pavlovskisse saabus vürst väga haigena, sest teda oli just enne ärasõitu tabanud haigushoog, mille kutsus esile Rogozin. Jepatsinid andestasid seetõttu talle ka ootamatu lahkumise · Peterburist ja hakkasid tihti teda oma külaskäikudega austama. Neil päevil süvenes vürsti armastus Aglaja Jepatsini vastu. Tema armastus Nastasja Filippovna vastu oli muutunud haletsuseks. Ka Aglaja hakkas ilmutama oma tundeid vürsti vastu, mis aina süvenesid. Kuigi nende suhtes ei puudunud ka tülid. Mitu korda suutsid nad nii tõsiselt riidu minna, et ei suhelnud üksteisega mitu päeva, ühekorra saatis Aglaja vürstile
annaabi.ee 
