5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-04-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Raiko Annus
Õppematerjali autor
kujunenud paraku selliseks nagu minister oli oodanud. Minister oli pettunud nähes kõige tavalisemat koolipäeva: õpilased jooksid vahetundides mööda koridore ja tundides ei vastanud hiilgavalt. Kõigest sellest sügavalt pettunud leidis minister, et nüüd on aeg Juuliusel puhkama asuda ja teha ruumi teistele. Juulius oli nukker, ta oli ennast alati nooreks pidanud, aga lõpuks oli aeg siiski lahkuda, ta tundis seda. Inimene ei ole igavesti noor. Juulius Kilimiti poeg Valeerius sai valmis oma esikkoguga ,,Orhideed". Juulius ja Emmi olid uhked oma poja üle. Vastupidiselt Juuliusele saavutas Valeerius suurt tunnustust. Tema teose ilmumine oli kirjandusrigkondades suursündmus. Juulius ei suutnud poja luulet kunagi mõista, ta ei saanud sellest aru ja ei osanud arvata, et poega ootab selline edu. Temale oli selline kirjutamisstiil võõras ja ebaharilik, talle see ei meeldinud. Ometi hinnati poja luulet väga kõrgelt.
abiellunud mehega kes jumalast ei hooli. Juulius pidas seda aga needuseks ja süüdistas ennast lapse kaotuses. Sellga lõppeb ka raamatu esimene osa ehk Juulius Kilimiti esimene eluetapp õppeaastate lõpp. Teine osa algab sellega, et Emmi õde Anna Neider saabus Peterburist. Emmi ja Juulius olid selleks ajaks muretsenud omale kasulapse, ka mamma Neider oli nüüdseks nende elust kadunud, Juulius oli ehitanud perele oma maja nad elasid täisväärtuslikku pereelu. Juuliuse ja Emmi kasutütart Liina hindasid mõlemad vanemad erinevalt. Emmi oli tütre suhtes alahindav, polnud ta ju tema lihane tütar, viriseda ta aga ei saanud, Liina oli igati virk ja sõnakuulelik, mis aga peamine: Juulius hindas tütart väga ja pidas temast lugu. Õpetajaametit oli Juulius selleks ajaks pidanud juba kuusteist
pojalt Elmarilt Austriast kirja. Masinast hakkas auru tulema, see oli märgiks, et töö algab. Peremees sai järjekordse rahakirja Karlilt, mis ajas Jüri vihale. Ta ei olnud sellega nõus, et tema peab talus tööd tegema, et vend saaks linnas peesitada. Jüri ja Taavet võtsid isa käsul oinalt elu. Hiljem toimus veesõda, kus Jüri sai veega pihta ja sai kurjaks. Ta otsustas talust minema minna. Seepeale ütleas aga isa, et kirjutab talu poja nimele aga kui kuulis tagasi tulles,et poeg tahab Soola Roosit naiseks võtta, tahtis isa vankri ümber pöörata ja talu uuesti oma nimele kirjutada. Samal hetkel tuli aga vallasaks Eesner ja andis Jürile sõjaväekutse. Jüri läks sõtta ja teda ei nähtud enam kunagi. Teine tants: Peaaegu igas talus oli toimunud põlvkondade vahetus. Aastaid oli Aiaste talu peremees Taavet. Ta käis seltsimajas koosolekutel ning oli palju vabameelsem talu asjades kui seda oli olnud ta isa Mats
Kõik tähtsamad tegelased raamatust olid kohal, ka Joonatan. Kõik said nurgakivi paikapanekust osa. Tegelased Seda ei juhtu just tihti, et samade sõnadega saab iseloomustada kahte tegelast korraga, veel harvem kahte peategelast. Kuid Klara ja Veronika olidki iseloomult ühesugused, ainult mõni iseloomujoon oli ühel pisut tugevam kui teisel. Mõlema puhul oli tegu ka vanatüdrukuga. Üks erinevustest oli see, et Klaral oli poeg. Mõlemaid naisi sidus armulugu Joonataniga ning mõlema puhul lõppes see Joonatani tüdimuse hoo tõttu (Klaral nõudis see küll kahte sellist hoogu). Mõlemad armastasid ka palju vaielda ja nad olid väga tegusad. Nii Klara kui ka Veronika olid mõnikord väga naiivsed. Selles raamatus sidus neid kõige rohkem aga Tuudami talu, mida nad kahepeale ehitama hakkasid. Joonatan oli rikas, kuulus ja tunnustustega pärjatud arhitekt. Teda iseloomustati raamatus kui lõket
Hyperion – päikese, kuu, koidu ja eha isa, Mnemosyne – mälu, Themis – õiglus, Iapetos + pojad Atlas (taevas õlgadel), Prometheus (inimsoo päästja). Olümpose väravad pilvedest, seda valvasid aastaajad, Olümpos rahu ja õndsuse paik, jumalad elasid seal, sõid ambroosiat, jõid nektarit. 1. Zeus (Jupiter) ja Poseidon (Neptunus) ja Hades (Pluto) – vennad 2. Hestia (Vesta) – kolme esimese õde 3. Hera (Juno) – Zeusi naine 4. Ares (Mars) – Zeusi + Hera poeg 5. Athena (Minerva) ja Apollon (Apollo) ja Aphrodite (Venus) ja Hermes (Mercurius) ja Artemis (Diana) – Zeusi lapsed 6. Hephaistos (Vulcanos) – Hera poeg ZEUS - JUPITER Ülemvalitseja, taeva isand, vihmajumal, pilvede koguja, piksenoolte käsutaja. Kõige võimsam. Naistemees, palju lapsi. Sümbolid: kotkas, tamm, Dodona tammikus oraakel. HERA – JUNO Zeusi naine ja õde. Okeanos ja Thetys kasvatasid üles. Abielu/abielunaiste kaitsja. Armukade Z paljudele naistele
1907 hakkas Tartu Ülikooli õigusteadus osakonnas õppima. Lisaks kuulas loodus-ja psühholoogia loenguid + võõrkeeled. Ülikooli ajal haigestus tuberkuloos. 1912a. läks soovituste pärast Kaukaasiasse Musta mere äärde. Ülikooli ei lõpetanud. Seejärel ravis oma tervist Koitjärvel, kus elas tema vend. Raha teenis kirjutamisega. 1919 abiellus Köthe Veltmanniga. Neil oli 2 last Riita ja Erik. Lisaks kirjutamisele ka tõlkis. Looming: 1900-1907 ,,Ärakadunud poeg,, ,,Mäetagused vanad,, Rahaauk,, 1908-1920 kirjutas üliõpilasteemaseid novelle. ,,Pikad sammud,, ,,Noored hinged,, ,,Üle piiri,, ,,Varjundid,, ,,Kärbes,, ,,Poiss ja liblikas,, 1921-1940 Kõrgperiood ,,Juudit,,(1920) ,,Kõrboja peremees,,(1922) ,,Tõde ja õigus,, (1926-1933) ,,Elu ja armastus,, ,,Kuningal on külm,, ,,Põrgupõhja uus vanapagan,, ,,Pöialpoiss,, 8)E.Vilde elu ja looming. (4. märts 1865 Pudivere, Avanduse vald 26. detsember 1933 Tallinn) oli eesti kirjanik,
5.päev 9.novell · Elas või elab praegugi Ühes linnas Coppo di Borghese Domenichi, lugupeetud ja meie päevilgi suure mõjuvõimuga mees, kes au ja igavesti kuulsust väärib rohkem oma kommete ja vooruste kui oma suursuguse päritolu tõttu. · Talle meeldis jutustada mineviku sündmustest ning ta oskas seda teha paremini kui keegi teine. · Tihti jutustas ta ka seda Kuidas Firenzes elas kord Härra Filippo Alberighi poeg, nimega Federigo peeti teistest paremaks hea relvakäsitlemise ja kommete poolest. Federigo armus ühte aadlidaami Giovannasse, kes oli Federigo ajal üks ilusamaid ja veetlevamaid naisi. Et selle daami armastust võita võttis ta osa turniiridest ja sõjamängudest, tegi pidusid ja jagas kingitusi ning pillas hoolimatult oma varandust. Kuid Giovanna ei pööranud tähelepanu ja teda ei huvitanud Federigo üldse.
(1782-1840) Nicolo Paganini oli maailma kõige suurem viiulimängija. Ta sündis Genua linnas, tema isa Antonio oli kaubitseja ja sahkerdaja, ning toitis vaevaga oma peret. Vara märkas ta, sest ta ise oli tubli viiulimängija, oma poja suurt viiuli-mängimise andi. Ta võttis nõuks poega suureks mängijaks teha. Raudse valjusega pidi noor lapseke, vaevalt viis aastat vana, viiulit õppima. Iga vea pärast sai poeg rasket nuhtlust. See valjus oli liig ja võttis Nicolo lapsepõlve rõõmu ja õnne täitsa ära. Teiselt poolt aga peab tunnistama, et noor Paganini selle läbi palju õppis ja juba lapsepõlves koguni suureks mängijaks sai. Kuus aastat vana võis ta juba kirikus viiuli- soolod mängida. Nicolo ema Teresa oli aga jälle seda parem ja tasem oma poja vastu. Tema oli pojale noore põlve ajal ainukeseks rõõmustajaks. Isa vastu ei tundnud Paganini muud kui lugupidamist ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid