· Peab olema väh. 15 aastat vana · Peab olema alalise elamisloa alusel elanud Eestis 5 aastat enne ja 1 aasta pärast kodakontsuse taotlemist · Peab oskama eesti keelt ettenähtud tasemel · Peab omama seaduslikku püsivat sissetulekut, mis tagab tema ja tema ülalpeetavate äraelamise · Peab tundma ettenähtud tasemel Eesti põhiseaduse ja kaodakondsusseaduse aluseid · Peab olema lojaalne Eesti riigile, andama allekohase vande Naturalisatsioon mingi riigi kodanikuks saamine mitte sünniga, vaid omal soovil, kui seaduses ettenähtud tingimused on täidetud. Vereõigus- laps omandab sündides oma vanemate kodakondsuse Päikseõigus- riigi territooriumil sündinud inimene omandab selle riigi kodakontsuse Välismaalane teise riigi kodanik Kodakontsuseta isik isik, kellel ei ole ühegi riigi kodakondsust Illegaal ebaseaduslikult riigis viibiv isik
suurem tõenäosus, et ta olukord paraneb ja kannatanu jääb elama. Mina arvan, et mina suudaks küll inimest mingilmääral ohuolukorras aidata. Näiteks elustamis ja haavade sidumisega saaks ma arvatavasti hakkama. Olen üsna külmanärviga ning ei kardaks inimest ohuolukordades aidata ning vajadusel alustada ka elustamist. Kuna olen saanud vastava esmaabiõppe autokoolis ning sõjaväes. Ma ise pole veel sellisesse olukorda sattunud, kus ma peaks eamaabi andama või elustama, kuid ei saa ju välistada, et ma sellisesse olukora kunagi ei sattu. Mina kindlasti aitaks kui ma ise ennast ohtu ei peaks seadma, ning kannatanu abistamine oleks võimalik. Suuremattese õnnetustesse ei oleks tark hakkata ise sekkuma, vaid oleks targem kutsuda välja päästeteenistus, kes on saanud selle alase välja õppe ja kes igapäevaselt selliste olukordega kokku puutub. Mina arvan, et tuleks proovida abi anda, kui näeme kannatanut ja olukord on enesele ohutu.
liikmeline ak 4.8 Tartu rahukõnelused/-konverents: rahulepingu sõlmimine, selle tingimused ja aktuaalsus. 2. veebruar 1920 määrati kindlaks Eestile sobilik riigipiir, nõukogude venema tunustas tingimustetea eesti vabariigi eseseisvust ning loobus kõigist õigustest eesitmaa ja rahva kohta. Eesti sai endise tsaari-venemaa kullafondist 15mil kuldrula. Eesti vabanes tsaari-venemaa välisõlgade tasunisest praegu aktuaalsed probleemid- Nõukogude vebemaa kohustus eestile tagasi andama eestists 1 ms ajal evakueeriud kultuurivarad sh tartu ülikooli varad eesti venemaa maismaa piiri küsimus eestimaa põhiseadus ütlb et see piir on määratud Tartu rahulepinguga
samuti Johan Skytte. Samauti pärisorjusest vabastamine võis mingil määral anda lootus siinsetele talupoegadele, et nad võivad kunagi vabaks saada ja ei pea mõisniku käsutamise all olema lõputult. Kuigi Rootsi aeg lõppes Eestimaal Tsaari võimu alla minekuga ei või teada, mis oleks saanud, kui Rootsi oleks siia suutnud kanda kauemaks kinnitada ja ehk oleks tulnud pärisorjusest täielik vabanemine 150 aastat varem, kui Rootsi pidi selle maa Venemaale andama. 1629 - Rootsi aja algus Eestis 1630 Esimene gümnaasium Tartus 1632 Tartu ülikool 1637 Esimene eesti keele grammatika H.Stahl poolt 1641 Teadaolev esimene eesti keelne aabits 1645 Saarema Rootsile, fikseeriti juriidiliselt pärisorjus ja sunnismaisus Eestis 1679 B.G Forseliuse idee teha talurahva koolid 1680 Mõisate reduktsioon 1680 Forseliuse seminar 1686 Forseliuse loodud aabits 1687 talurahva koolide rajamise alustamine 1695-97 Suur katk ja näljahädad
Soome-ugri tüvevara(vaste ugri keeltes, 5000. a. Vana, 179-306) Somaatiline sõnavara: - Jalg, käsi, veri, hing (kehaosad) - Ilm, jää, maa, talv, öö (loodus) - Lind, pääsuke, säga, hiir, koi (loom) - Kask, pohl, tüvi, pihlakas (taimed) - Isa, küla, nõid, poeg, koda (ühiskondlik) - Leem, mesi, pada, või (toit) - Üks(arvsõna) - Uus (omadussõna) - Andama, nägema, tegema, surema, sööma, purema, kuulma, põlema (tegusõnad) - End, enese (personaalpronoomen) Soome-permi tüvevara (komi või udmurdi keeltes vasted, 3000 eKR, 55-141) Somaatiline sõnavara: - Kõht, säär, meel (kehaosad) - Tuul, pähkel, kusla (loodus) - Kotkas, peni (loomad) - Amb, kaas, kätki, mõla, rehi, õng, tera (riistad) - Äi, tee, ilmakaar, lõuna (ühiskondlik)
· Eitussõnad äi/ei, ep, es · t-tunnusega tud-kesksõna: pekset `pekstud', loulet `lauldud' Sisemine liigendus: Saaremaa - Lääne- (Jämaja, Anseküla, Kihelkonna, Mustjala) ja Ida-Saaremaa (Kärla, Kaarma, Püha, Karja, Valjala, Jaani, Pöide. Lä-Sm: tüveklusiil nõrgeneb (kaasik : kaasigu), laskma vormid (ma lasse/lahe), kohati säilinud lõpuklusiil (ölut `õlu'), a-tüveliste verbide nud-kesksõna ja ma-tegevusnimi sisekaota (töstand 'tõstnud', andama 'andma') ning da-tegevusnimi lisatunnusega (niitada 'niita'), tagavokaalide vahel d -> j (madu : maju 'madu'). Sõrve murrakud (Jämaja, Anseküla): sõna alguses kr, pr, tr, aga kl, pl > l (kriit, laat 'plaat'), a labialiseeritus (soun 'saun', koo 'ka'), h ees ä > i (ihib 'ähib', kihe 'kähe'). I-Sm: pikkade madalate vokaalide diftongistumine (ebajärjekindel Jaanis ja Karjas) (poat 'paat', ear 'äär'), j kadu tagavokaalide vahel (koo 'koju', raama 'rajama', ooma `ujuma')
20. Rasedusnädalat ei tohiks ületada 300-350g. Kaaluiivet tuleks hoida toitumisega jooksvalt tasakaalus (Kaarma jt., 1992). 1.2 Raseda toidurežiim Rääkides toidurežiimist on oluline tulevasel emal süüa sagedamini (3-3,5 tunni tagant). Süüa tuleks korraga vähem, et kergendada toidu seedmist ja imendumist, mis võivad olla häiritud rasedusajale iseloomuliku seedetrakti motoorika ja sekretsiooni pidurduse tõttu. Seega on soovitav toituda 5-6 korda päevas. Hommikusöök peaks andama 30% üldisest kalorsusest, lõunasöök (30%) ja õhtusöök (20%,) nende vahele peaks jääma lõunaoode ja õhtuoode. (Kaarma jt., 1992). Töö juurde on lisatud raseda naise ühepäevase menüü näidis (vt. lisa 1). 5 1.3 Toidu keemiline koostis 1.3.1 Süsivesikud Süsivesikud peaksid andma üle poole raseda üldisest energiavajadusest. Tähtis on asjaolu, et
Kongressi otsused: 1. Riia peapiiskop peab olema Liivi ordu liige, sest sellega tülide hulk väheneb, kuna taust on sama 2. Kohalikud piiskopid ja vasallid ei pea osalema ordu sõjakäikudel 3. Vasallide pärandamisõigus laienes: nad said pärandada maavaldust 5 sugulusastmeni välja nii mees- kui ka naisliinis. Seda nimetatakse JUNGINGENI ARMUKIRJAKS. See oli oluline, sest vara perest välja ei läheks. Vasallide olukord paranes, sest kadus ära võimalus, et maa tuleb tagasi andama. Maa hakkas muutuma peresiseselt pärandajaks. Vasallid hakkasid muutuma mõisnikeks. Alates aastast 1421 hakkas koos käima MAAPÄEV, et koos arutada omavahelisi probleeme, maksude määramist, välispoliitililiste küsitluste arutelu ja arutati ka talupoegadesse puutuvat. Maapäeval oli esindatud 4 seisust: 1. Riia peapiiskop ja ülejäänud vaimulikud 2. Ordumeister ja orduametnikud 3
Eitussõnad äi/ei, ep, es; t-tunnusega tud-kesksõna: pekset ‘pekstud’, loulet ‘lauldud’; Sisemine liigendus: Saaremaa Lääne- (Jämaja, Anseküla, Kihelkonna, Mustjala) ja Ida-Saaremaa (Kärla, Kaarma, Püha, Karja, Valjala, Jaani, Pöide. Lä-Sm: tüveklusiil nõrgeneb (kaasik : kaasigu), laskma vormid (ma lasse/lahe), kohati säilinud lõpuklusiil (ölut ‘õlu’), a-tüveliste verbide nud-kesksõna ja ma-tegevusnimi sisekaota (töstand ’tõstnud’, andama ’andma’) ning da-tegevusnimi lisatunnusega (niitada ’niita’), tagavokaalide vahel d -> j (madu : maju ’madu’). Sõrve murrakud (Jämaja, Anseküla): sõna alguses kr, pr, tr, aga kl, pl > l (kriit, laat ’plaat’), a labialiseeritus (soun ’saun’, koo ’ka’), h ees ä > i (ihib ’ähib’, kihe ’kähe’). I-Sm: pikkade madalate vokaalide diftongistumine (ebajärjekindel Jaanis ja Karjas) (poat ’paat’, ear ’äär’), j kadu tagavokaalide vahel
korraldasid usuelu neil ealluvas piirkonnas. Piiskopkonna kestust tähistas piiskopikirik ehk katedraal (piiskopi jutlustamistool) katedraale nimetatakse ka toomkirikuteks. Piiskopi pühitses ametisse preester, kelle ül oli jagada sakramente ja korraldada kirikuteenuseid. Igas kohalikus kirikus oli tavaliselt oma preester. Tegelikkuses määras preestrid ametisse maaisand, kuid piiskopp pidi selle kinnitama ja andama preestrile vaimuliku pühitsuse. Oli ka teisi vaimulikke, kes olid abiks. Piiskop kontrollis oma piiskopkonna vaimuliku tegevust ja korraldas selleks külaskäike ehk visitatsionoe kohalikesse kirikutesse ja kloostritesse. Preester oli kristlase hingekarjane, sooritas sakramente. Piiskop oli kõrgeim vaimulik piirkonnas, pidas jutlust katedraalis(piiskoplikus peakirikus), pühitsees ametisse preestreid, õnnistas sisse altareid ja kirikuid, kontrollis vaimulike tegeuvst
Peamised erakonnad või parteid olid: Konstantin Pätsi juhitud Maaliit (loodud 1917) - Eesti Maarahva Liit ehk Maaliit oli 1917. aastal Eestimaa kubermangu Lõuna-Eestis asutatud erakond. EML tegevuses osalesid: Kristjan Arro, Konstantin Päts, Jaan Hünerson, Jaan Raamot, Jüri Uluots ja Otto Tief. Kesk- ja jõukam osa talurahvast ja osa linnakodanlusest. Parempoolne partei. Võitlema kommunistide ja nõukogude võimu taaskehtestamise vastu, igati toetama Eesti Ajutist Valitsust, andama sõjamehi, vilja ja raha. Maata põllumeestele pidi riik andma kroonu või rüütelkonnamaid kas põlisrendile või müüma eraomandiks. Toetus ennekõike pärispõllumeestele. 4 1919 II poolel algas erakonna uus tõus. 1920. aastal reorganiseeriti EML Põllumeeste Kogudeks. Jaan Tõnissoni juhitud Eesti Rahvaerakond (1905 loodud Eesti Rahvameelse Eduerakonna
Peamised erakonnad või parteid olid: Konstantin Pätsi juhitud Maaliit (loodud 1917) - Eesti Maarahva Liit ehk Maaliit oli 1917. aastal Eestimaa kubermangu Lõuna-Eestis asutatud erakond. EML tegevuses osalesid: Kristjan Arro, Konstantin Päts, Jaan Hünerson, Jaan Raamot, Jüri Uluots ja Otto Tief. Kesk- ja jõukam osa talurahvast ja osa linnakodanlusest. Parempoolne partei. Võitlema kommunistide ja nõukogude võimu taaskehtestamise vastu, igati toetama Eesti Ajutist Valitsust, andama sõjamehi, vilja ja raha. Maata põllumeestele pidi riik andma kroonu või rüütelkonnamaid kas põlisrendile või müüma eraomandiks. Toetus ennekõike pärispõllumeestele. 4 1919 II poolel algas erakonna uus tõus. 1920. aastal reorganiseeriti EML Põllumeeste Kogudeks. Jaan Tõnissoni juhitud Eesti Rahvaerakond (1905 loodud Eesti Rahvameelse Eduerakonna
lähim nimekirjast. Valimistel osales kümme parteid vi rühma. Peamised erakonnad või parteid olid: 1) Eesti maarahva liit- Konstantin Pätsi juhitud partei. EML tegevuses osalesid: Kristjan Arro, Konstantin Päts, Jaan Hünerson, Jaan Raamot, Jüri Uluots ja Otto Tief. Kesk- ja jõukam osa talurahvast ja osa linnakodanlusest. Parempoolne partei. EESMÄRK: Võitlema kommunistide ja nõukogude võimu taaskehtestamise vastu, igati toetama Eesti Ajutist Valitsust, andama sõjamehi, vilja ja raha. Maata põllumeestele pidi riik andma kroonu või rüütelkonnamaid kas põlisrendile või müüma eraomandiks. Toetus ennekõike pärispõllumeestele. 2) Eesti Rahvaerakond- Jaan Tõnissoni juhitud partei, oli loodud juba 1905. aastal Eesti Rahvameelse Eduerakonna nime all. Taunisid rahvuslust ja sotsialistlikut õpetust. Rõhutasid, et on vaja demokraatiat, sotsiaalset õiglust ja liberaalset majandus
annaabi.ee 
