Eksperimentaalne töö 1: Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule. Töö ülesanne ja eesmärk. Le Chateier' printsiip Reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutumisel. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Katseklaaside komplekt Kasutatud ained: FeCl3 ja NH4SCN küllastunud lahused, tahke NH4Cl Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Meetod: lahuse värvuse muutuse põhjal reaktsiooni tasakaalu hindamine Metoodika: Võtta keeduklaasi 20 ml destilleeritud vett ja lisada 1...2 tilka küllastatud FeCl3 lahust ning 1...2 tilka NH4SCN lahust. Segada hoolikalt ning jagada tekkinud punane lahus võrdsete osadena nelja katseklaasi. Esimene katseklaas jätta võrdluseks. Teise katseklaasi lisada kaks tilka FeCl3 lahust. Kolmandasse katseklaasi lisada 2 tilka NH4SCN lahust. Neljandasse katseklaasi lisada tahket
EDQM EDQM - European Directorate for the Quality of Medicines = Euroopa Ravimite Kvaliteedi Direktoraat. Endine Euroopa Farmakopöa Sekretariaat. Käsitles Euroopa farmakopöad Asub Strasbourgis Euroopa Farmakopöa Komisjon Vastutab Euroopa farmakopöa koostamise eest. Istungid toimuvad 3 korda aastas Kokku on 38 liiget Ülesanded: 1. määrata printsiibid EF väljatöötamiseks 2. otsida analüüsimeetodid Eesti ja EF Komisjon Ei kuulu Komisjoni. Vaatleja aastast 1997 Eesti esindajad: Juhan Ruut Eveli Kikas Mõlemad on Ravimiameti töötajad. EF koostamise konventsioon Toimus 22. juulil 1964. aastal, sellele kirjutas alla 8 riiki. Nüüd on sellega liitunud 36 liiget + EL Konventsiooniga on määratud: kohustused, Komisjoni liikmed, otsused, asukoht, aeg, finantseerimine Euroopa Farmakopöa sisu
Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel Suhtelist tihedust väljendatakse tavaliselt õhu suhtes (Mõhk 29 g/mol) Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 dm3 gaasi mass normaaltingimustel Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid, kemikaalid CO2 balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, 250 ml mõõtesilinder, tehnilised kaalud, termomeeter, baromeeter Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Töö alustamiseks kaaluti kolb tehnilistel kaaludel. Töö käigus juhiti balloonist 7-8 minuti jooksul kolbi CO2, misjärel kolb kaaluti uuesti. Järgnevalt juhiti süsihappegaasi kolbi veel 1-2 minuti jooksul ning seda korrati kuni konstantse kolvi massi saavutamiseni. Kolvi mahu leidmiseks täideti see veega ning vee maht leiti mõõtsilindri abil Katseandmed mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) m1 = 146,91 g
esialgses segus. Sissejuhatus Lahuse kontsentratsioon on lahustunud aine hulk kindlas lahuses või lahusti koguses. Kontsentratsiooni saab väljendada massiprotsendiga Lahuse massi ja mahu seob tihedus Lahustatud aine massi leidmiseks saab kasutada seost: Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, 250 cm3 mõõtesilinder, areomeeter, filterpaber, NaCl segus liivaga Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ja metoodikad Filtreerimine Kasutati suurepoorilisest filterpaberist filtrit, mis asetati klaaslehtrisse ja niisutati destilleeritud veega. Lahus valati filtrile mööda klaaspulka. Keeduklaasis olevat jääki pesti veel 3 korda destilleeritud veega ning filtreeriti läbi sama filtri. Tiheduse määramine Lahuse tiheduse määramiseks valati see mõõtesilindrisse ning lisati vett, et lahuse maht oleks 250 cm3
paremale, eksotermilise reaktsiooni tasakaalu vasakule. Rõhk – rõhu tõstmine gaasiliste ainete osavõtul kulgevates tasakaalureaktsioonides nihutab tasakaalu suunas, kus gaasiliste ainete molekulide arv väheneb Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Kasutatud töövahendid: Katseklaaside komplekt Kasutatud ained: FeCl3 ja NH4SCN küllastunud lahused, tahke NH4Cl Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Meetod: Lahuse värvuse muutuse põhjal reaktsiooni tasakaalu hindamine. Metoodika: Kirjutada välja tasakaalukonstandi avaldis raud(III)kloriidi ja amooniumtiotsünaadi lahuste vahelisele reaktsioonile FeCl3(aq) + 3NH4SCH(aq) = Fe(SCN)3(aq) + 3NH4Cl(aq) (punane) Hinnata, millises suunas nihkub tasakaal, kui suurendada a) FeCl3 kontsentratsiooni b) NH4SCH kontsentratsiooni
Töö ülesanne ja eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Sissejuhatus Töö käigus arvutatakse süsinikdioksiidi molaarmass mõõtmistulemuste kaudu. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Mõõteseadmed: baromeeter, termomeeter, tehniline kaal, 250 ml mõõtesilinder Töövahendid: 300 ml korgiga varustatud seisukolb Kemikaalid: vesi, õhk, CO2 Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Meetod: kolvis oleva gaasi kaalumine ja selle järgi arvutuste tegemine. Metoodika: Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud u 300 ml kuiv kolb. Juhtida balloonist 7...8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Kolb sulgeda kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti. Juhtida kolbi 1...2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgeda kolb korgiga ning kaaluda veelkord. Kolvi täitmist jätkata konstantse massi saavutamiseni. Masside ja vahe on tavaliselt vahemikus 0,17..
Töö ülesanne ja eesmärk Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Sissejuhatus Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Mõõteseadmed: tehniline kaal, 250 ml mõõtesilinder, areomeeter Töövahendid: kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, filterpaber Kemikaalid: vesi, NaCl ja liiva segu (B) Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Meetod: Segus oleva NaCl lahustamine ja väljafiltreerimine, lahuse mõõdetud tiheduse järgi NaCl sisalduse lahuses ja liivasegus arvutamine. Metoodika: Kuiva keeduklaasi kaaluti 6,30g liiva ja soola segu. Lahustada NaCl klaaspulgaga segades ~50ml destilleeritud veega. Lahus filtreerida. Jäägile keeduklaasis lisada NaCl täielikuks väljapesemiseks veel ~50ml destilleeritud vett, segada ja filtrida
Töö ülesanne ja eesmärk Kirjutan, millega hakkab järgnev katse tegelema. Sissejuhatus Kirjutan sissejuhatuse ja seejärel vajalikud valemid ning seaduspärasused. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid, kemikaalid Töö vahendid: Kirjutan kõik vajalikud töö- ja mõõtevahendid. Kasutatud ained: Siia kirjutan kõik kasutatud ained ja muud kemikaalid. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Kirjutan lühidalt, kuidas teatud katse läbi viisin. Katseandmed Kirjutan kõik katse algandmed. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Kirjutan kõik katsest tulenevad saadused ja analüüsin, mille põhjal võivad tulla erinevused tegelikusega. Kokkuvõte või järeldused Kirjutan katse kokkuvõtte, millega annan ka lõpliku vastuse. Kasutatud kirjanduse loetelu
TÖÖ ÜLESANNE JA EESMÄRK - Gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine. - Gaaside saamine laboratooriumis. - Gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. SISSEJUHATUS Kasutatud valemid: Definitsioonid: - Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (P,T) ning sama ruumala (V) korral. - Boyle’i seadus: Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht (V) pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga (P). - Gay Lussac’i seadus: Konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi maht (V) võrdelises sõltuvuses temperatuuriga (T). - Avogadro seadus: Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (või vääris gaaside korral aatomeid). KASUTATUD MÕÕTESEADMED, TÖÖVAHENDID JA KEMIKAALID Töövahendid: CO2 balloon, korgiga varustatud seisukolb (300 cm3) Ained: CO2 Mõõteseadmed: Te...
Laboratoorse töö eesmärgiks oli lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsioo ni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3 ), areomeeter, filterpaber. Kemikaalid: Naatriumkloriid segus liivaga Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ja metoodika Kaalusin kuiva keeduklaasi 5…9 g liiva ja soola segu. Lahustasin NaCl klaaspulgaga segades ~50 cm3 destilleeritud veega. Valmistasin filterpaberist kurdfiltri, asetasin selle klaaslehtrisse ja niisutasin vähese destilleeritud veega. Asetasin filterpaberiga lehtri statiivi abil keeduklaasi kohale nii, et lehtri ots puutus vastu keeduklaasi seina. Valasin filtrisse ¾ lahust, veendudes, et klaaspulk oleks kaldu ja ei puutuks vastu filtri põhja
Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 dm3 gaasi mass normaaltingimustel 0 M gaas g ρ= [ ] 22,4 dm3 Kasutatud töövahendid, mõõteseadmed ja kemikaalid Töövahendieks on CO2 balloon, 300 ml seisukolb koos korgiga, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Töö alustuseks kaaluti tehnilisel kaalul u 300 ml korgiga varustatud kuiv kolb (mass m1). Kolvi kaelale tehti viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Järgneva 7-8 min jooksul juhiti kolbi CO2 balloonist süsinikdioksiidi, misjärel kaaluti kolb uuesti. Kolvi täitmist jätkati 1-2 min jooksul konstantse massi (mass m2) saavutamiseni. (Masside m2 ja m1 vahe on tavaliselt vahemikus 0,17...0,22 g.)
tihedusest ehk masside suhtest molaarmassi vastavalt ): M CO 2 = D M õhk Absoluutne viga: = M CO 2 - 44 g/mol Suhteline viga: M CO 2 - 44,0 100% % = % 44,0 Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: CO2 balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained: CO2, Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Kasutatud on: · vahetut mõõtmist · ideaalgaaside seaduseid · arvutatud molaarmassi võrdlemist tegelikuga, et tõestada seaduste kehtivust Katseandmed mass m1(kolb + kork + õhk kolvis) = 146,51g mass m2(kolb + kork + CO2) = 146,68g kolvi maht V = 321ml õhutemperatuur t° = 22°C = 295K õhurõhk = 101 900 Pa Mgaas = 29g/mol Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs CO2 tihedus kolvis: 29 g / mol ° = 22,4dm 3 / mol °=1,29g/dm3
Ekvivalentmass sõltub nii ainest kui konkreetsest reaktsioonist ja sisaldab sisuliselt moolvahekorrale vastavat informatsiooni. n C n = aine Vlahus 5) g/dm3 ja kg/m3. m aine Vlahus Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid: Töövahendid: Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Kasutatud ained: Naatriumkloriid segus liivaga. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Kasutatud on: · vahetut mõõtmist · lahuste seaduseid · arvutatud soola sisalduse protsendi võrdlemist tegelikuga, et tõestada seaduste kehtivust Katseandmed: msool+liiv = 6,06 g Vlahus = 250 ml lahus = 1,012 g/ml Tabelist: 1 = 1,009 g/ml 2 = 1,0126 g/ml C%1 = 1,5% C%2 = 2% Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: Lahuse massi leidmine: mlahus = 250ml · 1,012g/ml = 253 g Massiprotsendi leidmine: 2% -1,5%
nihutab tasakaalu suunas, kus gaasiliste ainete molekulide arv väheneb Eksperimentaalne töö 1 Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule Töö eesmärk: Le Chatelier' printsiip reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutmisel. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid: Töövahendid: Katseklaaside komplekt. Kasutatud ained: FeCl3, NH4SCN küllastatud lahused, tahke NH4Cl Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad: Kasutatud on: · Le Chatelier' pritntsiipi · Värvuse järgi kontsentratsiooni määramist Töö käik: Reaktsioonivõrrand: FeCl3(aq) + 3NH4SCN(aq) Fe(SCN)3(aq) + 3NH4Cl(aq) Tasakaal läheb: a) paremale, kui suurendada FeCl3 kontsentratsiooni b) paremale, kui suurendada NH4SCN kontsentratsiooni c) vasakule, kui suurendada NH4Cl kontsentratsiooni aA + bB cC + dD Kc = [ C ] [ D] c d =
Moolimurd näitab lahustunud aine moolide arvu suhet lahusti ja kõikide lahustunud ainete moolide arvu summasse. Normaalne kontsentratsioon näitab lahustunud aine grammekvivaltentide arvu ühes liitris lahuses Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder(250 c), areomeeter, filterpaber. Kasutatud ained: NaCl- segu liivaga, vesi Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Kuiva keeduklaasi kaaluti liiva ja soola segu. NaCl lahustati klaaspulgaga segades vähese koguse (~50) destilleeritud veega. Lahus filtreeriti, milleks asetati filterpaber statiivi külge kinnitatud lehtrisse. Lahus valati filtrile mööda klaaspulka. Jälgiti, et ükski lahuse piisk ei voolaks mööda keeduklaasi seina alla. Jäägile keeduklaasis lisati NaCl täielikuks väljapesuks filtri pooridest täideti filter destilleeritud veega, lastes ta lõpuks tühjaks tilkuda
arvestades lämmastiku ja hapniku massivahekorda õhus on 28,96 29,0 g/mol) või vesiniku (MH2 = 2,0 g/mol) suhtes. Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass normaaltingimustel: Töövahendid Kippi aparaat või CO2 balloon (antud juhul CO2 balloon), 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Tehnilisel kaalul kaaluti korgiga varustatud ~300 ml kuiv kolb (mass m 1). Kolvi kaelale tehti viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Balloonist juhiti kolbi 7...8 minuti vältel süsinikdioksiidi. Kolb suleti kiiresti korgiga ja kaaluti uuesti. Kolbi juhiti 1...2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, kolb suleti korgiga ning kaaluti veelkord. Kolvi täitmist jätkati konstantse massi (mass m2) saavutamiseni.
g/mol) suhtes. Arvutusvalem tundmatu gaasi molaarmassi leidmiseks. Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 dm3 gaasi mass normaaltingimustel 3.Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Kippi aparaat või CO2 balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained: süsinikdioksiid ja vesi 4. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Kaaluda tehnilisel kaalul kolb ja teha märge korgi alumise serva kohale. Juhtida balloonist 7-8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Kolb sulgeda ja uuesti kaaluda. Kolbi juhtida täiendavalt süsinikdioksiidi ja kaaluda veel kord. Tegevust jätkata senikaua, kui saavutatakse konstantne mass. Kolb täita toatemperatuuril olema veega (märgini kolvil) ja mõõtesilindri abil mõõta vee maht. Fikseerida termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris
kontsentratsiooniga lahuse koguse järgi leitakse teise aine lahuse kontsentratsioon. Büretti kasutades mõõdetakse täpselt ühe lahuse maht, teist lahust doseeritakse täpse mahuga pipeti abil. Näiteks soolhappe tiitrimisel täpse kontsentratsiooniga NaOH lahusega toimub reaktsioon HCl + NaOH NaCl + H2O Töövahendid Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Kuiva keeduklaasi kaaluti 5-9 g liiva ja soola segu täpsusega 0,01 g. NaCl lahustati klaaspulgaga segades vähese koguse (~50 cm3) destilleeritud veega. Lahus filtreeriti. Jäägile keeduklaasis lisati NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast veel ~30-50 cm3 destilleeritud vett, segati ning filtreeriti koonilisse kolbi läbi sama filtri. Lahus valati koonilisest kolvist mõõtesilindrisse. Mõõtesilindrisse lisati nii palju destilleeritud vett, et lahust oleks 250 cm3.
Ekvivalentmass sõltub nii ainest kui ka konkreetsest reaktsioonist ja sisaldab sisuliselt moolvahekorrale vastavat informatsiooni. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid, kemikaalid Töövahendid: kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3, aeromeeter, filterpaber. Ained: naatriumkloriid segus liivaga. 4 Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Kõigepealt kaalusin kuiva keeduklaasi 59 g liiva ja soola segu. Lisasin liiva ja soola segule 50 cm3 destilleeritud vett ning segasin lahust klaaspulgaga. Seejärel valmistasin filterpaberist kurdfiltri ning asetasin selle klaaslehtrisse ja niisutasin vähese hulgaga destilleeritud veega. Asetasin lehtri filterpaberiga keeduklaasikohale nii, et lehtri ots puutus vastu keeduklaasi seina. Seejärel valasin lahust mööda klaaspulka.
inimtarbimiseks. http://goo.gl/GQ0G9g EESTI JOOGIVESI · Lubatust rohkem rauda ja väävelvesinikku, kohati ka baariumi, magneesiumi ja fluori. · Eesti põhjavesi on kare ja põhjustab torude korrosiooni. · Seetõttu peab seda enne tarbjani jõudmist veetöötlemisjaamades töötlema ja stabiliseerima. · Eestis reguleerib joogivee kvaliteeti sotsiaalministri määrus "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" · Joogivesi peaks sisaldama väikeses koguses sooli, peamiselt kloriide. TARBIMISNÕUANDED · Vee destilleerimine ei ole üldse hea, sest eemaldab veest soolad ja selline vesi ei ole inimese tervisele kasulik. Destilleeritud vesi on inimese sooltele ärritav ja võib põhjustada terviserikkeid. · Keerake kinni tilkuvad kraanid ja vältige jooksva vee all nõude pesemist. Vanni võtmise asemel eelistage dusi all käimist. · Pudeliveel puuduvad igasugused eelised kraanivee ees.
Eksperimentaalne töö 1 Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule Töö ülesanne ja eesmärk Töö eesmärk ja ülesanne oli uurida reaktsiooni tasakaalu nihkumist lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutumisel. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid, kemikaalid Töövahendid: keeduklaas, katseklaaside komplekt. Kemikaalid: FeCl 3 ja NH4SCN küllastatud lahused, tahke NH4Cl. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Kõigepealt võtsin keeduklaasi 20 ml destilleeritud vett, lisasin sinna 2 tilka FeCl 3 küllastatud lahust ja 2 tilka NH4SCN küllastatud lahust ja segasin. Seejärel jaotasin lahuse võrdselt nelja katseklaasi. Teise katseklaasi lisasin 2 tilka FeCl 3 lahust, kolmandasse katseklaasi lisasin 2 tilka NH4SCN lahust, neljandasse katseklaasi lisasin tahket NH4Cl-i. Katseandmed, katseandmete töötlus, tulemuste analüüs
Moolmurru leidmine lahuses naine C x= naine +nlahusti Normaalsuse leidmine lahuses naine ( ekv ) Cn = V lahus ( dm 3 ) Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Kasutatud mõõteseadmed: tehniline kaal, 250 ml mõõtesilinder, areomeeter Kasutatud töövahendid: kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, filterpaber Kasutatud ained: naatriumkloriidi ja liiva segu Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Meetod: Segus oleva NaCl lahustamine ja väljafiltreerimine, lahuse mõõdetud tiheduse järgi NaCl sisalduse lahuses ja liivasegus arvutamine. Metoodika: Kuiva keeduklaasi kaaluda 5…9g liiva ja soola segu (täpsusega 0,01g). Lahustada NaCl klaaspulgaga segades ~50ml destilleeritud veega. Lahus filtreerida. Selleks valmistada kurdfilter, asetada see klaaslehtrisse ning niisutada vähese destileeritud veega. Lagus valada filtrile mööda klaaspulka
Kemikaalid: CO2 , vesi. 2 Joonis 1 Kippi aparaat 1. Soolhappe nõu; 2. Keskmine nõud lubjakivitükkidele CO2 saamiseks; 3. Alumine nõu; 4. Kitsendus, mis takistab lubjakivitükkide sattumist alumisse nõusse; 5. Kraan, millest väljub tekkib CO 2 ; 6. Absorber puhta CO 2 saamiseks, mille ülesandeks siduda HCl aurud ja niiskus. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ja metoodika Kaalusin tehnilistel kaaludel korgiga ~300 ml kuiva kolvi. Tegin märke kolvile korgi alumise serva kohale. Juhtisin balloonist 7…8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Peale vooliku välja võtmist sulgesin kiirelt korgiga ja kaalusin kolvi. Kordasin CO 2 kolvi juhtimist kahel korral 1…2 minuti vältel. Kolvi mahu määramiseks täitsin kolvi märke piirini toatemperatuuril oleva veega ning mõõtsin vee mahu mõõtesilindriga.
Töö ülesanne ja eesmärk Eksperimentaalse töö ülesandeks oli kasutada Le Chantelier’ printsiipi, milleks on reaktsiooni tasakaalu nikumise uurimine lähtainete ja saaduste kontsentratsiooni muutumisel. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: katseklaaside komplekt; Kemikaalid: FeCl3 ja NH4 SCN küllastatud lahused, tahke NH4 Cl. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ja metoodika Kirjutasin välja tasakaalukonstandi avaldise lahuste vahelisele reaktsioonile: FeCl3 (aq) + 3NH4 SCN(aq) ↔ Fe(SCN)3 (aq) + 3NH4 Cl(aq) Tuli uurida, millises suunas nihkub tasakaal kui suurendada kontsentratsioone a) FeCl3 b) NH4 SCN ja c) NH4 Cl. Hindasin, millise kontsentratsiooni suurendamine mõjutab tasakaalu enim ja kontrollisin seda katseliselt. Võtsin keeduklaasi 20 ml destilleeritud vett ja lisasin 2
Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem D== Suhtelist tihedust väljendatakse tavaliselt õhu suhtes (õhu keskmine molaarmass, arvestades lämmastiku ja hapniku massivahekorda õhus on 28,96 29,0 g/mol) või vesiniku (MH = 2,0 g/mol) suhtes Dõhk= Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass normaaltingimustel °=g/dm Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ja metoodikad Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud ~300 ml kuiv kolb (mass m1). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Juhtida balloonist 7...8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Jälgida, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Muidu võib juhtuda, et kogu CO2 väljub voolikukimbu teistest harudest. Kolb sulgeda kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti. Juhtida kolbi 1...2 minuti vältel täiendavalt
Katse suhteline viga: ¿ M CO −44,0∨∙ 100 ES = 2 44,0 Moolide arv: V0 n= Vm Clapeyroni võrrand: m PV = RT M Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Kasutatud mõõteseadmed: tehniline kaal, 250 ml mõõtesilinder, baromeeter, termomeeter Kasutatud töövahendid: ~300 ml korgiga varustatud kolb, viltpliiats, CO2 balloon, Kasutatud ained: CO2, H2O, õhk Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Meetod: Kolbi kogutud süsinikdioksiidi kaalumine ning selle põhjal arvutuste tegemine. Metoodika: Tehnilisel kaalul kaaluda korgiga varustatud ~300 ml kuiv kolb. Seejärel teha viltpliiatsiga kolvi kaelale märge korgi alumise serva kohale. Juhtida balloonist 7-8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Jälgida tuleb, et vooliku ots ulatuks kolvi põhjani, kuid ei oleks tihedalt vastu põhja. Vastasel juhul väljub kogu CO 2 voolikukimbu teistest harudest. Ette
Töö ülesanne ja eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. CaCO3+2HCl=CaCl2+CO2+H2O Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid ja mõõteseadmed: CO2 balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud kemikaal: CO2 Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Kõigepealt tuli kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud ~300 ml kuiv kolb (mass m1). Kolvi kaelale tuli teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale ning juhtida balloonist 7...8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Kolb tuli sulgeda kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti (m2). Kolvi mahu (seega ka temas sisalduva gaasi mahu) määramiseks tuli kolb täita märgini
vesiniku (MH2 = 2,0 g/mol) suhtes Dõhk = Mgaas / 29,0 Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 kuupdetsimeetri gaasi mass normaaltingimustel 0=Mgaas [g/mol] / 22,4 [dm3/mol] g/dm3 Kasutatud mõõteseadmed: 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter, tehnilised kaalud Kasutatud töövahendid: 300 ml korgiga varustatud seisukolb, balloon Kasutatud ained: Süsihappegaas (CO) Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad: Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud 300 ml kuiv kolb (mass m1). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Juhtida balloonist 7...8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Jälgida, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Kolb sulgeda kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti. Juhtida kolbi 1...2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgeda kolb korgiga ning kaaluda veelkord
Mgaas [ g/mol ] Ρ0 = ──────────── g/dm3 22,4 [ dm3/mol ] Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine Töövahendid CO2 balloon; 300 ml korgiga varustatud seisukolb; tehnilised kaalud; 250 ml mõõtesilinder; termomeeter; baromeeter Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Kaalusin tehnilisel kaalul korgiga varustatud ≈ 300 ml kuiva kolvi, mille massiks on m1. Kolvi kaelale tegin viltpliiatsiga märke korgi alumise serva kohale. Juhtisin balloonist 7-8 min vältel kolbi süsinikdioksiidi. Sulgesin kolvi kiiresti korgiga ja kaalusin uuesti. Juhtisin kolbi 1-2 min vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgesin kolvi korgiga ning kaalusin veelkord. Kolvi täitmist jätkasin konstantse massi m2 saavutamiseni.
n m *V C n = aine = aine lahus Vlahus E aine Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö eesmärk Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasutatavad ained Naatriumkloriid segus liivaga. Töövahendid Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder areomeeter, filterpaber. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Kaalusin kuiva keeduklaasi 6,42 g liiva ja soolasegu (C). Lahustasin NaCl klaaspulgaga segades 50ml destilleerutud veega. Kuna NaCl lahustuvus temperatuurist praegu ei olene, siis pole lahustuvuse tõstmiseks lahust vaja soojendada. Pärast seda filtreerisin lahuse. Selleks valmistasin filterpaberist kurdfiltri, asetasin selle klaaslehtrisse ning niisutasin selle vähese hulga destilleeritud veega. Lehtri koos filterpaberiga asetasin statiivi abil keeduklaasi kohale
Töö ülesanne ja eesmärk Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Sissejuhatus Kasutatud valemid: Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder(250 cm 3), areomeeter, filterpaber. Kasutatavad ained. Naatriumklooriid segus liivaga. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad. Kaalusin kuiva keeduklaasi 5,35 g liiva ja soola segu. Lahustasin NaCl klaaspulgaga segades ~ 50 cm3 destilleeritud veega. NaCl lahustus vees hästi, liiv aga mitte. Kuna NaCl lahustuvus temperatuurist peaaegu ei olene, siis ei olnud vaja lahustuvuse tõstmiseks lahust vaja soojendada. Filtreerisin lahuse. Selleks kasutasin 250ml koonilist kolvi, millesse lahust filtreerisin, klassist lehtrit ning valge lindiga filterpaberit, mille voltisin kurdfiltriks
Eksperimentaalne töö 1 Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule Töö ülesanne ja eesmärk Le Chatelier'printsiip – reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutmisel. Sissejuhatus Kasutatud valemid: Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Katseklaaside komplekt, 100ml keeduklaas, klaaspulk, FeCl3 ja NH4SCN küllastatud lahused, tahke NH4Cl. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad. Kirjutasin välja tasakaalukonstandi avaldise raud(III)kloriidi ja ammoonium tiotsüanaadi lahuste vahelisele reaktsiooni kohta. Hindasin, millises suunas nihkub tasakaal, kui suurendada: 1) konsentratsiooni- tasakaal nihkub paremale. 2) konsentratsiooni- tasakaal nihkub paremale. 3) Konsentratsiooni- tasakaal nihkub vasakule. Hindasin, et tasakaalukonstandi avaldse põhjal FeCl3 kontsentratsiooni suurendamine
p0 3 g / dm 3 22,3 [dm / mol ] 1. Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärk: Seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Kasutatud mõõteseadmed: 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter, tehnilised kaalud Kasutatud töövahendid: 300 ml korgiga varustatud seisukolb, CO2 balloon, Kasutatud ained: Süsihappegaas (CO) Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad: Kaalusin tehnilistel kaaludel korgiga varustatud 300 ml kuiv kolb (mass m ). Kolvi kaelale tegin 1 viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Juhtisin balloonist 7...8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Jälgisin, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Kolvi sulgesin kiiresti korgiga ja kaalusin uuesti. Juhtisin kolbi 1..
Keskkonna analüüs Reostusnäitajad 14/09/2009 · Fenoolid · AOX · TOC Analüüsimeetoteid iseloomustavad näitajad Uuritavad näitajad valideerimisel: · Avastamispiir · Määramispiir · Lineaarne ala jne. Avastamispiir detekteerimispiir Elektrokeemilised analüüsimeetodid 06/10/2009 Potentsiomeetria Voltamperomeetria Konduktomeetria Kulonomeetria Elektrogravimeetria Potentsiomeetriline meetod · Mõõdetakse potentsiaalide vahet indikaatorelektroodi ja võrdluselektroodi vahel · Indikaatorelektroodi potentsiaal sõltub lahuses oleva iooni kontsentratsioonist E = E0 + RT / (nf) In c E0 konstant R = 8,314 J/K mol T temperatuur, K N laeng F = 96485 C/mol Faraday konstant
määramine tiitrimisega. Sissejuhatus Kasutatud valemid: Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Kooniline kolb (250 ml), mõõtesilinder (250 ml, 10ml), mõõtekolb(100 ml), bürett, pipetid (10 ml, 20 ml), klaaspulk. Kasutatavad ained. Kontsentreeritud HCl lahus (tõmbe all), täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaator fenoolftaleiin (ff). Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad. Enne katse alustamist tegin mõned arvutused, et teada saada palju vett ning HCl on mul vaja katseks võtta. Mõõtsin mõõtesilindriga 250 ml koonilisse kolbi nii palju vett, kui palju arvutades sain ning lisasin tõmbe all väikese mõõtesilindriga vajaliku koguse (samuti katsele eelnenud arvutuste alusel)HCl. Sulgesin kolvi ning segasin seda tõmbe all ringikujuliste liigutustega. Tegin saadud lahusest 5 kordse lahjenduse
Kordamisküsimused geneetikas. Loeng 3: 1. Millised analüüsimeetodid klassikalises geneetikas võimaldavad ennustada ristamise tulemusi ja arvutada lahknemissuhteid? Punnetti ruutmeetod, hargnemismeetod, tõenäosusmeetod, sugupuu analüüs. 2. Millised statistilised meetodid võimaldavad hinnata, mil määral eksperimentaalsed andmed teoreetiliselt arvutatud oodatavatega sobivad? Hii ruut meetod, t-test 3. Mis eesmärgil geneetilistes uuringutes kasutatakse hii - ruut testi? Valem arvutamiseks
m( g) n= ¿ Clapeyroni valem: m PV = RT M , kus R on universaalne gaasikonstant ning R= 8,314 J/mol ⋅K Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Mõõteseaded: CO2 balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter Kasutatud ained: CO2 , vesi Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Tehnilistel kaaludel tuli kaaluda korgiga varustatud kuiva kolvi mass ( m1 ). Kolvi kaelale tehti viltpliiatsiga märke korgi alumise serva kohale. Balloonist juhiti 7-8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Kolb sulgeti kiiresti korgiga ja kaaluti uuesti. Kolbi juhiti 1-2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, seejärel suleti kolb korgiga ning kaaluti veelkord
Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Kippi aparaat või CO balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter, CO gaas. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud ~ 300 ml kuiv kolb (mass m). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Juhtida balloonist 7 kuni 8 minuti vältel kolbi CO gaasi. Jälgida, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja Muidu võib juhtuda, et kogu CO väljub voolikukimbu teistest harudest. Kolb sulgeda kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti.
rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Sissejuhatus Kasutatud valemid: m(CO 2) D= Δ=M(CO2)-44,0 g/mol m2 Mgaas=Dõhk*29 |M ( CO 2 )−44,0|∗100 Δ= 44,0 Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. CO2balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehniline kaal, 250 ml mõõtesilinder, termoeeter, baromeeter. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad. Kaalusin tehnilisel kaalul korgiga varustatud ~300 ml kuiva kolbi. Kolvi kaelale tegin viltpliiatsiga väikse märke korgi alumise serva kohale. Juhtisin balloonist 7...8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Jälgisin, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Pärast süsisnikdioksiidi kogumist 7...8 minuti vältel eemaldasin
0 mol 3 ρ= g / dm normaaltingimustel dm 3 22,4 [ ] mol Kasutatud mõõteseadmed: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud töövahendid: filterpaber Kasutatud kemikaalid: 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (Mg või Al). Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad: Katses leitakse magneesiumi või alumiiniumi mass reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal Mg + 2HCl → MgCl2 + H2 2Al + 6HCl → 2AlCl3 + 3H2 Selles katses kogutakse eralduv vesinik vee kohale, mistõttu vesinik sisaldab ka veeauru ja vastavalt Daltoni seadusele Püld = pH2 + pH2O millest pH2 = Püld – pH2O Püld −¿ gaasisegu rõhk süsteemis (büretis), mis võrdub õhurõhuga mõõtmishetkel
2. Eksperimentaalne töö 2.1 Eksperimentaalne töö 1. Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule. 2.1.1 Töö ülesanne ja eesmärk. Le Chatelier’ printsiip – reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutumisel. 2.1.2 Töövahendid. Katseklaaside komplekt. 2.1.3 Kasutatud ained. FeCl3 ja NH4SCN küllastunud lahused, tahke NH4Cl 2.1.4 Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad. Kirjutada välja tasakaalukonstandi avaldis raud(III)kloriidi ja amooniumtiotsünaadi lahuste vahelisele reaktsioonile FeCl3 + 3NH4SCH = Fe(SCN)3 + 3NH4Cl puna Hinnata, millises suunas nihkub tasakaal, kui suurendada a) FeCl3 kontsentratsiooni - paremale, saaduste tekke suunas b) NH4SCH kontsentratsiooni – paremale, saaduste tekke suunas c) NH4Cl kontsentratsiooni – vasakule, lähteainete suunas
2. Eksperimentaalne töö 2.1 Eksperimentaalne töö 1. Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine. 2.1.1 Töö ülesanne ja eesmärk. Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. 2.1.2 Töövahendid. CO2 balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. 2.1.3 Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad. Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud ~300 ml kuiv kolb (mass m 1). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Juhtida balloonist 7...8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Jälgida, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Kolb sulgeda kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti. Juhtida kolbi 1...2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgeda kolb korgiga ning kaaluda veelkord
NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus 2.1.1 Töö ülesanne ja eesmärk. Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. 2.1.2 Töövahendid. Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. 2.1.3 Kasutatavad ained. Naatriumkloriid segus liivaga (segu A). 2.1.3 Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad. Kuiva keeduklaasi kaaluti 5...9 g liiva ja soola segu (A) täpsusega 0,01 g. NaCl lahustati klaaspulgaga segades vähese koguse (~50 cm3) destilleeritud veega. Lahus filtreeriti. Jäägile keeduklaasis lisati NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast veel ~30-50 cm3 destilleeritud vett, segati ning filtreeriti koonilisse kolbi läbi sama filtri. Keeduklaasi ja liiva jääki keeduklaasis pesti paar korda vähese veega (~10...20 cm3), jälgides, et keeduklaasi seinad
0 mol 3 = g / dm normaaltingimustel dm 3 22,4 [ ] mol Kasutatud mõõteseadmed: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud töövahendid: filterpaber Kasutatud kemikaalid: 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (Mg või Al). Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad: Katses leitakse magneesiumi või alumiiniumi mass reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal Mg + 2HCl MgCl2 + H2 2Al + 6HCl 2AlCl3 + 3H2 Selles katses kogutakse eralduv vesinik vee kohale, mistõttu vesinik sisaldab ka veeauru ja vastavalt Daltoni seadusele Püld = pH2 + pH2O millest pH2 = Püld pH2O Püld -¿ gaasisegu rõhk süsteemis (büretis), mis võrdub õhurõhuga mõõtmishetkel
Töö ülesanne ja eesmärk Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid ja mõõteseadmed: kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250cm3), areomeeter, filterpaber. Kasutatud aine: naatriumkloriid segus liivaga Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Kõigepealt tuli kaaluda kuiva keeduklaasi 5…9 g liiva ja soola segu. Lahustada NaCl klaaspulgaga segades umbes 50 cm3 destilleeritud veega. Lahus tuli filtreerida läbi kurdfiltri. Lahus valada filtrile mööda klaaspulka. Jäägile lisada NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast 30…50 cm3 destilleeritud vett, segada ja filtrida koonilisse kolbi läbi sama filtri
44,0 Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V, P, T). Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem: m1 M 1 D= = m2 M 2 Töövahendid: CO2 Kippi aparaat või balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad: m1 Kaalusin tehnilistel kaaludel korgiga varustatud ~300 ml kuiv kolb (mass ). Kolvi kaelale tegin viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Juhtisin balloonist 7...8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Jälgisin, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Muidu võib juhtuda, et kogu CO väljub
kontsentratsioonist ja temperatuurist Töö ülesanne ja eesmärk Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Sissejuhatus Kasutatud valemid: Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Büretid, katseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, , suurem keeduklaas, termomeeter, elektripliit. 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad. Et läbiviidav töö hästi õnnestuks, pesin kõik katseklaasid kraaniveega ja pudeliharjaga üle, lisaks loputasin katseklaasid ka veel destilleeritud veega üle. Nii pesin katseklaase enne esimest katset ja enne teist katset ning ka lõpus, kui töö oli tehtud. Katse 1- Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist Jagasin 8 katseklaasi neljaks paariks.Kirjutasin katseklaasidele markeriga märgised peale, et neid mitte segi ajada
võetud vett, pinnaveest puhastamise tulemusena saadud vett või mõnel pool maailmas isegi magestatud merevett. Olenemata oma päritolust, ühendab neid kõiki üks jäik tingimus joogivesi peab vastama kindlatele kriteeriumitele, milleks on ülemaailmse tervishoiuorganisatsiooni WHO välja töötatud piirnormid. Nende alusel on välja antud Euroopa Liidu joogivee direktiiv 98/83/EEC, millele tugineb EV sotsiaalministri määrus nr. 82 "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid". See dokument kehtestab joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded eesmärgiga kaitsta inimeste tervist. Samuti sisaldab see mikrobioloogiliste, keemiliste ja radioloogiliste näitajate piirmäärasid, mida joogivesi ei tohi ületada. Lisaks on dokumendis ära toodud ka joogivee indikaatorid nagu maitse, värvus, lõhn jne. KASUTATUD KIRJANDUS http://209.85.129.132/search? q=cache:OQ2YwblryaQJ:www.eau.ee/~rynz/referaat1.doc+joogivee+puhastamine&
(PAH-id on toksilised, sest nad on võimelised seonduma rakumembraani ja membraanensüümidega ning oma väikese molekulmassi tõttu on PAH-id suutelised tekitama muutusi pinnamamebraanides, suurendades sellega ka rakumembraani läbimisvõimet, mille tõttu tekivadki molekulaarsed muutused). Inimeste tervise kaitsmiseks PAH-ide kahjuliku mõju eest on Eesti Vabariigi sotsiaalministri määrusega nr 82 2001. aasta 31. juulist („Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“) kehtestatud benso(a)püreeni ja 4 PAH-i summa piirnormid joogivees. Määruse kohaselt ei tohi benso(a)püreeni sisaldus joogivees ületada 0,010 μg/l ning 4 PAH-i summaarne benso(b)fluoranteeni, benso(k)fluoranteeni, indeno(1,2,3-cd)püreeni ja benso(ghi)perüleeni piirnorm on 0,10 μg/l. (Suuri PAH- ide kontsentratsioone on leitud näiteks röstitud kohvist ja kuivatatud teelehtedest). Loomkatsetes on PAHid, sealhulgas benso(a)püreen (BaP), näidanud erinevaid toksilisi vastuseid, nagu
Rõhu tõstmine suurendab saagist. Tavaliselt viiakse NH3süntees läbi raudkatalüsaatori juuresolekul temperatuuril 500 °C ja rõhul kuni 1000 atm EKSPERIMENTAALNE TÖÖ 1 Töö eesmärk Le Chatelier´ printsiip- reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutmisel. Kasutatud ained FeCl3 ja NH4SCN küllastunud lahused, tahke NH 4Cl Töövahendid Katseklaaside komplekt Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Kirjutada välja tasakaalukonstandi avaldis raud(III)kloriidi ja ammooniumtiotsüanaadi lahuste vahelisele reaktsioonile Hinnata, millises suunas nihkub tasakaal Hinnata tasakaalukonstandi avaldise põhjal kumma aine kontsentratsiooni suurendamine mõjutab tasakaalu enam Kontrollida tasakaalu nihkumist katseliselt Võtta keeduklaasi 20 ml destilleeritud vett Lisada 1..2 tilka küllastatud FeCl3 lahust ning 1.
annaabi.ee 
