6 µM, laius 0.1-0.25 µM Aroobne Optimaalne kasv 35°C Ubikinoon-Q10 GC järjestusi 49.9% -hemolüüs ... Omadus Tulemus H2S tootmine + Indooltest - Uurea kasutamine - Nitraadi lagundamine - Oksüdaastest + Katalaasitest + Süsivesikute metabolism - Leutsiini arülamidaas + Antibiootikumid Tundlik: Ampitsilliin Polümüksiin B Tetratsükliin Tundetu: Vankomütsiin Penitsilliin G Fülogeneesipuu 16sRNA põhjal Kasutatud allikad Haematospirillum jordaniae gen. nov., sp. nov., isolated from human blood samples Antonie van Leeuwenhoek International Journal General And Molecular Microbiology Volume 109, issue 4, pp.493-500 DOI:10.1007/s10482-016-0654-0 B. W. Humrighouse . B. D. Emery . A. J. Kelly . M. G. Metcalfe . J. Mbizo . J. R. McQuiston
MONOBAKTAAMI o Red man (PENITSILLIIN V) pk) syndrom: D OKSATSILLIIN TSEFPROSIIL (II nahapunetus, Toimib G- tahhükardia, AMOKSTITSILLIIN pk) G +/- hüpotensioon AMPITSILLIIN TSEFOTAKSIIM (III mikroobidesse Kasutamine: PIPERATSILLIIN pk) o MRSA TIKARTSILLIIN TSEFOTRIAKSOO o Multiresistentsed Kõrvaltoimed: N (III pk) G- infektsioonid o Vähemtoksilisele o Ülitundlikkus o Seedetrakti
TOIME bensüülpenitsilliini (penitsilliin Fenoksümetüülpenitsilliin Ristuv allergia (penitsilliin V) G) Oksatsilliin Gonorröa - amoksitsilliin Ampitsilliin Süüfilis - bensüülpenitsilliin Amoksitsilliin Keskkõrvapõletik - amoksitsilliin. Piperatsilliin Bronhiit, kopsupõletik Tikartsilliin amoksitsilliin
4)Makroliidid (oleandomütsiin, erütromütsiin) 5)Polüpeptiidsed AB (batsitratsiin, gramitsidiin, polümüksiinid, valinomütsiin) 6)Kinoloonid (nalidiksiinhape, tsiprofloksatsiin) 7)Polüeensed AB (amfoteritsiin B, nüstatiin) 8) Glükopeptiidid (vankomütsiin) + Laia toimespektriga ja kitsa toimespektriga 4. Selgita penitsilliinirühma antibiootikumide klassifikatsiooni? To iga genaratsiooni kohta toimeaine näide? 1. generatsioon oksatsilliin, bensüülpenitsilliin 2. generatsioon ampitsilliin, amoksitsilliin 3./4. generatsioon piperatsilliin-tasobaktaam 5. Selgita, mis on hematoentsefaalbarjäär? Barjäär vere ja aju vahel 6. Milline nimetatud mikroobidevastastest ainetest läbivad hästi hematoentsefaalbarjääri? a) ampitsilliin (penitsilliin) b) gentamütsiin (aminoglükosiid) c) klooramfenikool (laia toime spektriga) d) tseftriaksoon (tsefalosporiin) e) tetratsükliin (tetratsükliinid) f) sulfoonamiidid (sulfasalasiin) 7
Harv (esineb vähem kui ühel kasutajal 1000-st): - väsimus - pepööritus - uimasus Väga harv (esineb vähem kui ühel kasutajal 10 000-st): - allergilised nahareaktsioonid (sügelus, nõgestõbi, lööve) - iiveldus - oksendamine - kõhuvalu - kõhupuhitus - flatulents - suukuivus - uriinipeetus 31. Viirustest (nt rotaviirustest) põhjustatud akuutse diarröa (kõhulahtisuse) ravis lastel on näidustatud … a) aminopenitsilliin (amoksitsilliin, ampitsilliin) peroraalselt b) klindamütsiin peroraalselt c) tsefalosporiin (kolmas põlvkond) peroraalselt d) ükski nimetatud ainetest ei oma terapeutilist efekti, ravis on primaarne vee ja elektrolüütide tasakaalu säilitamine 32. Kõhupuhituse korral kasutatavad vahendid? Nende toimemehhanism! Adsorbendid, nt aktiivsüsi, valge savi, Smecta. - aitavad väljutada organismist toksilisi aineid Espumisan - Selle toimeaine simetikoon lagundab maos ja soolestikus olevaid gaasimulle.
kasutatakse üheaegselt. 1. Sümptomaatiline ravi- see on eksikoosi vastane. Kõhulahtisusega tekkivat veekaotust kompenseeritakse nii per os kui ka intra vena manustatavate glükoosi ja soolade lahustega (NaCl, KCl, Na2HCO3). Hea toime on raviteedel (raudrohi ja linaseemned). 2. Kausaalne ravi - see on patogeensete kolibakterite vastane.Ravimitest sobivad: fluorokinoloonid (enrofloksatsiin, tsiprofloksatsiin jt.), sulfoonamiidid (TMP- SXT), aminopenitsilliinid (ampitsilliin),tetratsükliinid, (doksütsükliin),aminoglükosiidid (spektinomütsiin, gentamütsiin). Antibakteriaalseid preparaate tuleks manustada nii per os kui ka parenteraalselt. Bakteritsiidseid ravimeid ei tohi manustada suurtes doosides. Immunoteraapiast on kasutusel ema vere ja hüperimmuunseerumite süstimine intra vena või subkutaanselt ( praktikas vähe kasutatav) Immunoprofülaktika: neonataalperioodi kolibakterioosi spetsiifiliseks profülaktikaks
200 µl X-gal Värvusreaktsioon 10 Arvutused: X-gal: Tahame saada 20 µg/ml ja meil on 200ml ehk 20*200=4000 µg ehk 4mg on vaja. Meil on olemas 20mg/ml lahus, selleks et saada sealt 4mg vütame 1ml/5= 200 µl IPTG: Tahame saada 0,1mM=0,0001M ehk 0,0001 = m/0,2 ja sealt saame et vaja minev m = 0,00002g. Meil on 0,8M vesilahus ehk 0,8 = 0,00002/V ja V = 25 µl Ampitsilliin: Tahame saada 100 µg/ml ja meil on 200ml ehk siis 100*200 = 20000 µg mis on 20 mg. Meil on lahus 100mg/ml ehk siis peame võtma 1000 µl / 5 ehk 200 µl. Töö käik: Meil oli eelnevalt juba ligaas inaktiveeritud ja reaktsioonisegu oli jääl Võtame -80kraadi juurest E.coli rakud sulama. Transformeerimiseks võtame 100 µl kompetentseid rakke ja lisame reaktsioonisegule. Inkubeerime 15 minutit jääl.
Streptokokid (-hemol). 2. Meningokokid. 3. G+ 2. Metitsilliin 2. -laktamaas- aeroobid (enamik). 4. Stafülokokid, v.a MRSA. 3. Oksatsilliin resistentsed penitsilliinid Minimaalne toime: 1. G- aeroobid. 2. G- anaeroobid. 4. Kloksatsilliin 5. Dikloksatsilliin 1. Ampitsilliin 1. G+ bakterid (eriti enterokokid, listeeriad). 2. Mõned 2. Amoksitsilliin 3. Aminopenitsilliinid (lai G- bakterid (enterobakterid; Eestis palju toimespekter) 3. Karbenitsilliin ampitsilliiniresistentset E. coli´t!). Jah
Tekitab mõnel allergilisi reaktsioone Aktiivsus pole laiaulatuslik Tundlik kõigile β-laktamaasidele Happetundlikkus maos Mahulised blokaatorid aitavad happekindlust parandada. Metitsilliin on esimene vähe happetundlik. Flukloksatsilliin, kloksatsilliin, oksatsilliin erinevad vaid farmakokineetika poolest, imeduvad maost ja soolest. Klass I, lai toime Klass II, lai toime Ampitsilliin - imendub tänu Karbenitsilliin - laiemat toimet G-neg fenüülrühmale seedetraktist paremini, bakterite vastu kui ampitsilliin. aktiivsus G-pos ja G-neg bakterite Vastupidav penitsillaanidele. Samuti vastu, happekindlad, suukaudsed, aktiivne vastupidavate P.aeruginosa mittetoksilised. tüvede vastu. Väheaktiivne G-pos bakterite vastu.
Ka rinnaga toitmise ajal ei soovitata tarvitada aspiriini, kuna see ravim läheb kõige paremini rinnapiima ning võib põhjustada imikul verevalumeid. Sellest ravimite grupist kõige ohutumateks raseduse ja imetamise ajal peetakse paratsetamooli ning ibuprofeeni. Nende ravimite puhul tekivad ohud siis, kui kasutatakse väga suuri ravimiannuseid pidevalt pikka aega. Antibiootikumid Antibiootikumid võib jagada 4 gruppi: 1. Raseduse ajal ohutud - penitsilliin, ampitsilliin, cefaleksiin, duracef, zinnat, erütromütsiin, rovamütsiin, wilprafen jt. samadest gruppidest 2. Raseduse algul (kuni 12 nädalat) ohutud, hiljem põhjustavad hammaste arenguhäired ning vastsündinul luustiku- ja kõhrekahjustust - tetratsükliin, doksütsükliin, tarivid, norfloksatsiin, ciprofloksatsiin. 3. Vahetult enne sünnitust (peale 36. nädalat) ei tohi kasutada, kuna vastsündinu ei ole
· Toksiinid kahjustavad ka veresoonte endoteeli. Botulotoksiin on termolabiilne, hävib keetmisel 20 min jooksul. · Haavabotulism, imikute botulism ja toidust põhjustatud botulism 45.Botulismi ravi ja ennetuse põhimõtted . · Antitoksilise seerumi manustamine. · Sümptomaatiline ravi. 46.C. difficile poolt põhjustatud infektsioon. · Pseudomembranoosne koliit tekib patsientidel antibakteriaalse ravi (klindamütsiin- linkomütsiin, tsefalosporiinid, ampitsilliin,) kestel või järel. · Ileumis ja jämesooles tekivad fibriin ja mikroabstsessid. Roe on mitmesugune: vesine- limane-verine, haigel esinevad valusad kõhukrambid, tenesmid, leukotsütoos ja palavik. · Suremus on kuni 30%. 48.Treponema pallidum morfoloogia · Sale, vedrukujuline mikroorganism, · läbimõõt 0.15-0.2 m, pikkus 5-20 m. · Looked on regulaarsed, distants on 1-1.1 m, amplituud on umbes 0.3 m.
*Kõhulahtisust võivad kogeda kuni 30% patsientidest (1/3 Clostridium Difficile põhjustatud pseudomembranoosne koliit). *Pseudomembranoosse koliidi korral on tegemist antibiootikumide kasutamise järgselt tekkinud jämesoolepõletikuga ning kõhulahtisusega. *Raske pseudomembranoosne koliit (kõhulahtisus, kõhuvalu, lima ja veri väljaheites). Seda võib tekkida kõigi AB-ga. Kõige sagedasemad tekitajad on klindamütsiin, ampitsilliin, amoksitsilliin ja tsefalosporiinid. KÕHUKINNISTID HALVENDAVAD OLUKORDA!!! 8. Milliseid probiootikumide liike tavaliselt peamiselt preparaatides kasutatakse? Millest tuleneb nende kasu? Millistele patsientide puhul tuleks probiootikume määrata valitult ja kellele probiootikume anda ei tohi? PROBIOOTIKUMID- ,,head ja sõbralikud mikroorganismid" ; on elusad ja mittepatogeensed Kõige enam kasutatakse Lactobacillus, Bifidobacterium või Saccharomyeces liike. Probiootikumid
Primaarne pneumoonia on normaalse kopsufunktsiooniga lastel ja täiskasvanutel ebaharilik. Diagnostika. Meningiidi korral liikvorist 50…95% kultuuris positiivsed, verest 50…95% kultuuris positiivsed. Grami preparaat: 80% juhtudest G- kokobatsillid liikvoris, sünoviaalvedelikus. Lateksaglutinatsioonikomplekt ainult Hib jaoks PRP-ga, aga see-eest hea tundlikkusega.. Ei ole väliskeskkonnale nii tundlik kui meningokokk! Agaril X ja V faktorid – šokolaadagar. Ravi ja profülaktika. Ampitsilliin on valikravim, meil on tüved enamasti ampitsilliintundlikud – resistentsus beetalaktamaasi tootmisel. Parema farmakokineetika tõttu kasutatakse 3. põlvkonna tsefalosporiine. Profülaktikas konjugeeritud PRP-vaktsiin enne pooleaastaseks saamist, hiljem booster. Immunokompromiteeritud lastel kandluse elimineerimiseks rifampin. Bakterid mõmm :) 05/06 Bacillus anthracis, Bacillus cereus
Üsna sagedaseks kõhulahtisuse põhjuseks on ärritatud soole sündroom. Sümptomid tekivad sageli seoses ülemäärase stressi, reeglipäratu söömise, kiudainetevaese toidu kestva pruukimise ja lahtistite kontrollimatu tarvitamisega. Tekivad motoorikahäired ehk soolesisu liikumine kas aeglustub (tekib kõhukinnisus) või kiireneb (tekib kõhulahtisus), need võivad ka vahelduda. Mõned antibiootikumid (näiteks ampitsilliin) kahjustavad soole normaalset mikrofloorat sedavõrd, et “võimule pääseb” Clostridium difficile nimeline bakter ning tekib kõhulahtisus. Hüpolaktaasia korral kutsub piimasuhkrut sisaldav toit esile gaasi kogunemise soolestikku ja kõhulahtisuse. Tsöliaakia korral tekib kõhulahtisus teraviljades sisalduvate valkude (gluteen)talumatuse tõttu. Haavandilise koliidi ja Chroni tõve
Toksiin A on ente-rotoksiin tsütotoksilise aktiivsusega, mis seob end enterotsüütide hattudele ja tekitab hemorraagilist hüpersekretsiooni. Toksiin B on tugev tsütotoksiin, kahjustab tsütopaatilise efektiga sooles submukoosat. Kaks toksiini esinevad alati koos, kuid pole teada, missugune geneetiline regulatsioon neile toimib. Kliiniline pilt Pseudomembranoosne koliit tekib patsientidel antibakteriaalse ravi (klindamütsiin-linkomütsiin, tsefalosporiinid, ampitsilliin,) kestel või järel. Ileumis ja jämesooles tekivad fibriin ja mikroabstsessid. Roe on mitmesugune: vesine- limane-verine, haigel esinevad valusad kõhukrambid, tenesmid, leukotsütoos ja palavik. Suremus on kuni 30%. Ravi C. difficile on tundlik metronidasoolile ja vankomütsiinile. Raviks on oluline lõpetada eelnev kahjustav antibakteriaalne ravi ja alustada ravi vankomütsiini või metronidasooliga. Normaalse mikrofloora kolonisatsioonresistentuse
naabermolekuli tõukumist. Selle tulemusena muutus välismembraan tihedamaks, mis omakorda vähendas antibiootikumi difundeerumist lipiidkihti. Antibiootikumide läbiliikumine poriinidest sõltub antibiootikumi omadustest ja pH-st. Sellised -laktaamid, millel on nii katioonsed kui anioonsed omadused, sõltuvalt pH-st läbivad E. coli OmpF-i kõige paremini pH väärtuse juures, kus antibiootikumil on mõlemad laengud. Nt ampitsilliin läbib OmpF-i poori väga hästi pH 5 juures, samas kui karbenitsilliin, mis on anioon läbib OmpF-i tunduvalt halvemini. Bakterid lasevad -laktaamidel erinevalt difundeeruda. Näiteks Pseudomonas aeruginosa on tundetu enamikele -laktaamidele ja karbapeneemidele, mille suhtes enterobakterid on väga tundlikud. P. aeruginosa välismembraan laseb neid antibiootikume halvemini läbi ning P. aeruginosa'l on väga tõhus ainete väljapumpamissüsteem. Siiski, P. aeruginosa on väga tundlik