Degressiivne meetod – põhivara kasutusaja esimestel aastatel kantakse kuludesse suuremad amortisatsioonieraldiste summad, mis kasutusaja jooksul järk-järgult vähenevad. Väidetavalt esimeste aastate suuremaid maksustatavaid tulusid aitab vähendada suurem amortisatsioonikulu (amortisatsiooni maksukilp). Väga harva kasutatav meetod. Progressiivne meetod – amortisatsioonisumma on kasutusaja esimesel aastal kõige väiksem ja kasutusaja viimasel aastal kõige suurem. Meetodit kasutatakse väga harva. Sobib tulude ja amortisatsioonikulude omavaheliseks tasakaalustamiseks. Sobilik kasutada istanduste puhul, kus esimestel aastatel on saagid ja seega ka tulud madalamad ja lõpuaastatel saagid ja tulud suuremad. Kalkulatiivne meetod – põhivara soetusmaksumus prognoositakse tema eluea
1. Esimese aasta amortisatsioon, arvutatud ainult 7 kuu eest 2. Teise aasta,3,4,5,6 amortisatsioon. 3. Seitsmenda aasta amortisatsioon ainult 5 kuu eest SLN - Tagastab vara ühtlase amortisatsiooni ühe perioodi kohta. Seadme soetusmaksumus oli 30 tuhat., Jääkväärtus 7500, Kasulik tööiga 10 aastat. 1. Iga-aastane amortisatsiooni norm SYD - Tagastab vara kumulatiivse amortisatsiooni teatud perioodi kohta.. Seadme algmaksumus oli 30 tuhat, Jääkväärtus 7500, Eluiga 10 aastat. 1. Aastane amortisatsioonisumma esimesel aastal 2. Aastane amortisatsioonisumma kümmnendal aastal
ei kummalegi ülalnimetatuist. _a__ 5. Kui inimesed ostavad esmaturul (emiteerimisel) aktsiaseltsi ABC aktsiaid, siis läheb nende raha peamiselt a. ABC aktsiaseltsi b. börsimaakleritele c. mõlemale ülalnimetatuist. d. ei kummalegi ülalnimetatuist. _c__ 6. Missugune järgnev väide ei ole tõene? a. Rahasumma, mida ettevõtted aasta jooksul kokku säästavad, on suurem üksikisikute aastasäästude summast. b. Ettevõtted säästavad siis, kui laekub nende tehaste ja seadmete amortisatsioonisumma. c. Dividendid on ettevõtete säästuvorm. d. Jaotamata kasum on raha, mida ettevõtte säästab, jättes osa raha aktsionäridele välja jagamata. _a__ 7. Inimesed, kes investeerivad oma säästud aktsiatesse a. teenivad raha, kui neil lõpuks õnnestub aktsiad müüa kallimalt kui nad alguses nende eest maksid. b. saavad palka oma raha eest ainult siis, kui firma maksab dividende. c. on teinud väga väikese riskiga investeeringu. d. ei osale riigi finantsturgudel. __b_ 8
objekti eeldatavast kasulikust elueast. Põhivarade ja selle amortisatsiooni arvestust peetakse põhivara inventarikaartidel. Põhivarade amortisatsiooni arvestamisel tekib mitterahaline kulu. Amortisatsiooni arvestamisega ei kaasne rahalist liikumist. Rahaline väljaminek toimus hetkel, kui põhivara soetati ja selle eest tasuti. Amortisatsioon vähendab ettevõtte kasumit ja seda tuleb teostada vaatamata sellele, kas majandusaastal esineb kasum või kahjum. Aasta amortisatsioonisumma leitakse, kui soetusmaksumus jagatakse eeldatava kasutuseaga. Amortisatsiooninorm on konstantne norme, mis kehtestatakse protsentides põhivara soetusmaksumusest aasta kohta. Näide: põhivara soetusmaksumus on 10000 eurot ja eeldatav kasutusiga 10 aastat, siis aasta amortisatsioonisumma on 1000 eurot (10000/10=1000) Amortisatsiooninorm on 10% (1000/10000*100=10%) Materiaalse põhivara amortiseerimine on küllaltki komplitseeritud, kuna on olemas mitmeid
töötamise korral (28kalendripäeva). 16. Mida tähendab põhivara? Materiaalne põhivara on vara, mida majandustegevuses kasutatakse pikemalt kui 1 aasta jooksul. 17.Kuidas leitakse vara lineaarne amortisatsiooninorm aastaks? Too näide. Sirgjooneline ehk lineaarne meetod (straight-line method) on kõige enam levinud amortisatsiooni arvestamise meetod, mis lähtub eeldusest, et amortisatsioonikulu sõltub ainult põhivara kasulikust elueast (kasutusajast) ning amortisatsioonisumma on igal aastal sama. Amortiseeritav osa arvestatakse põhivara soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahena ning kantakse perioodiliselt võrdsete osadena kulusse. Amortisatsioonikulu = (soetusmaksumus-lõppväärtus) / amortisatsiooniperioodide arv 18. Milline järgmistest väidetest on õige? Selgita miks? Omakapital = Kohustused – Varad Omakapital = Kohustused + Varad Kohustused = Varad – Omakapital Õige Kohustused = Varad + Omakapital 19
printsiibist lähtuvalt tuleb kajastada auto soetusmaksumus kuluna kasutusperioodi jooksul. Seda nimetatakse soetusmaksumuse mahaarvestamiseks. Materiaalse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestamisemeetodeid on mitmeid. Lihtsaim neist on lineaarne meetod, mille korral kajastatakse vara soetusmaksumus kuluna konstantses summas igal aastal. Materiaalse põhivara soetusmaksumuse kuluna kajastatava summa leidmine: Depretsiatsioonisumma =(soetusmaksumus lõppväärtus) / kasutusaeg (Amortisatsioonisumma) Ettemakstud (pikaajaline) kulu -näide 2. jaanuaril 20x1 soetati sõiduauto hinnaga 20 000 eurot. Raamatupidamiskanne 2. jaanuaril 20x1: D Masinad ja seadmed 20 000 K Raha 20 000 Juhtkonna hinnangul kasutatakse 2. jaanuari 20x1 soetatud sõiduautot 5 aastat ning jääkmaksumus kasutusajal lõpul on 11 000 eurot. 20x1. aasta depretsiatsioonisumma = (20 000 eurot 11 000 eurot) / 5 aastat (amortisatsioonisumma) = 1800 eurot/aastas
korrigeeritud soetusmaksumuses. Kuna materiaalne põhivara leiab majandusüksuses kasutamist pikema perioodi jooksul kui üks aasta, kantakse nende soetamiseks tehtud väljaminekud kuludesse läbi amortisatsiooni nende kasuliku tööea jooksul. Akumuleeritud kulum on amortisatsioonide summa. N:Lineaarne amortisatsiooni arvestuse meetod Põhivara soetusmaksumus on 200 000.- ; likvideerimisväärtus 20 000.- kasutusiga 5a. Amortisatsioonimäär on 100%/5a. =20%/12kuud Amortisatsioonisumma aastas 200 000-20 000/5=36 000.- Materiaalne põhivara ostmine tarnijatelt D:Materiaalne pv. K:Km; K:Tarnijate tasumata arved Kui käibemaks ei kuulu tagastamisele, liidetakse see soetusmaksumusele ning debiteeritava kontona ei näidata kontot km. Materiaalse põhivara ostmine tarnijatelt soetusmaksumuse selgitamisega D;Lõpetamata ehitus (D:KM); K;Võlad töövõtj, K:SM; K:TK; K:Tarnijate tasumata arved Materiaalse põhivara mahakandmine täieliku kulumise tõttu(soetusm.=akumuleeritud
Amortisatsiooni ei arvestata. Lineaarne Põhivara amortiseeritakse igal aastal samas summas, võttes aluseks Ostuväärtuse või Sihtfinants. väärtuse. Kui Põhivara on ümber hinnatud, võetakse aluseks viimase Ümberhindluse uus väärtus. Näiteks Põhivara Ostuväärtusega 100,000, mida amortiseeritakse 20% aastas, kasutades lineaarset meetodit, amortiseerub 5 aastaga lõplikult (igal aastal 20,000). Degressiivne Selle meetodiga väheneb Põhivara baasväärtus igal aastal amortisatsioonisumma võrra. Näiteks Põhivara Ostuväärtusega 100,000, mida amortiseeritakse 20% aastas, kasutades degressiivset meetodit, amortiseerub esimesel aastal 20,000, teisel aastal 16,000 (20% 100,000-20,000) jne. Selle meetodi puhul ei amortiseeru Põhivara kunagi lõplikult. Riikides, kus on sellise vara mahakandmiseks oma reeglid, pöördu nõu saamiseks oma kohaliku HansaWorldi esindaja ja audiitori poole. Kui amortisatsiooni arvestatakse igakuiselt, väheneb Põhivara baasväärtus iga kuuga
auto soetusmaksumus kuluna kasutusperioodi jooksul. Seda neimetatakse soetusmaksumuse mahaarvestamiseks. 98.Materiaalse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestamise meetodeid on mitu. Lihtsaim neist lineaarne meetod, mille korral kajastatakse vara soetusmaksumus kuluna konstantses summas igal aastal. 99.Materiaalse põhivara soetusmaksumuse kuluna kajastatva summa leidmine: 100. Depretsiatsioonisumma ( amortisatsioonisumma = (soetusmaksumus – lõppväärtus)/kasutusaeg. 101. 102. 103. Ettelaekunud tulud on kohustisena kajastatud raha laekumine, mis kajastatakse tuluna tulevastel perioodidel. Ettemakstud tulusid nimetatakse ka avansstuluks, tulevaste perioodide tuluks jne. 104. 105. Tekkepõhised kulud kajastatakse esmalt kasumiaruandes kuluna, aga raha maksmine võib toimuda hiljem. 106. Oletame, et etteõvttes on 2 töötajat ja kummagi töötaja töötasu on
i l l mitte i reaalselt l l tulult. l l Kapitali kasvu sidumine inflatsiooniga tagaks ettevõtete maksukoormuse alanemise. Seaduse kohaselt tehakse amortisatsioonieraldised nominaalväärtusel. Kui amortisatsioon põhineks reaalväärtusel, siis oleks amortisatsioonisumma suurem ning ettevõtte tulumaks väiksem. Tänapäeval on inflatsioonist tingitud maksumoonutused pälvinud vähemat tähelepanu Kui inflatsioonitase tõuseb võib probleem päevakorrale kerkida tähelepanu. kerkida. 20 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 2... mistõttu kiire inflatsiooni
jääkmaksumusega. Kahekordselt alaneva jäägi meetod (3) Näite alusel: Lineaarne mahaarvestismäär aasta kohta = 1/5 = 0,2 = 20% Kahekordne mahaarvestismäär on 2 * 20% = 40% Kahekordselt alaneva jäägi meetod (4) * viimase aasta mahaarvestiseks võetakse summa, mis vähendab materiaalse põhivaraobjekti jääkmaksumuse lõppväärtuseni. Kasutusaastate järjenumbrite summa meetod (1) See on teine kiirmahaarvestamise meetod. Amortisatsioonisumma arvutatakse siin järgmise valemi järgi: Kasutusaastate järjenumbrite summa meetod (2) Meetodite võrdlus Kuluks kantav soetusmaksumuse osa Materiaalse põhivara mahakandmine ... toimub, kui objekt on kasutuskõlbmatu. Näiteks: kanti maha seade, mille soetusmaksumus oli 20 000 kr ja akumuleeritud kulum mahakandmise hetkel: 1. 20 000 kr ja 2. 16 000 kr Raamatupidamiskanne: 1. D Akumuleeritud kulum 20 000 K Seadmed 20 000 ja 2
juriidilise ekspertiisiga seotud väljaminekud jms. Aktiva, vara – Bilansi vasak pool, milles on andmed majandusüksuse käsutuses oleva raha kohta selle paigutuse läbilõikes. Aktivast on näha, kui palju on põhivara, materjale, valmistoodangut, kui palju on saada raha müüdud toodangu eest, sularaha jm. Amortisatsioon – Põhivara majanduslik kulumine ja vananemine tehnilises mõttes. Vara maksumuse kulumise tõttu vähenenud osa. Amortisatsioonikulu – Tootmiskuludesse kantav amortisatsioonisumma. Amortisatsiooniperiood – Raamatupidamise sise-eeskirjades määratud ajavahemik, mille kestel mingit liiki põhivara maksumus kantakse kuludesse. Arendusfaas – Toote elutsükli lõik, mille kestel uut toodet veel ei müüda, aga kulutusi selle loomiseks ja müümiseks juba tehakse. Aruandeperiood – Aruandeajavahemik; ajavahemik (kuu, kvartal, aasta), mille kohta koostatakse raamatupdamisaruanne.
· Vara on lõplikult eemaldatud kasutusest, nt müüakse ära · Vara on ümberklassifitseeritud müügiootel põhivaraks Amortisatsiooni hakatakse arvestama, kas · Kasutusele võtmise järgnevast kuust · Kasutuselevõtu kuust · Enne 15 kp kasutusele võetud sellest kuust ning peale 15 kp alates jrg kuust Amortisatsiooni arvestamise meetodid Amortisatsioonimäära leidmiseks jagatakse aasta amortisatsioonisumma soetusmaksumusega ja korrutatakse sajaga Põhivara amortisatsiooni arvestamise meetod määratakse sõltuvalt vara kasutusest, kasutamise intensiivsusest, vara füüsilisest kulummisest jms järgides. Kasutatavad amortisatsioonimeetodid on: · Lineaarne ehk võrdeline meetod, kus kuluks kantakse igal aastal sama summa · Tegevusmahul põhinev meetod, kus kuluks kantav osa leitakse vastavalt sellele, palju ühikuid toodeti
Reaalne intressimäär (r) võrdub nominaalse intressimäära (i) ja inflatsioonitempo (p) vahega: r=ip Nominaalse intressimäär (i) on eeldatav inflatsioon (p*) koos soovitud intressimääraga (r d). i = r d + p* Kaasajal on laenuintress kahes osas. Euroopa Liidus: i = Euribor + kokkuleppeline intress, mõned pakuvad ka fiseeritud intresse. Inflatsioon alandab rahaliste hoiuste väärtust. Kui amortisatsioon põhineks reaalväärtusel, siis oleks amortisatsioonisumma suurem ning ettevõtte tulumaks väiksem. NB! Täielik indekseerimine näitaks, et valitsus annab alla inflatsioonivastases võitluses Deflatsiooni tekkimiseks on vaja kahe teguri koosmõju 1. Ostujõu langus 2. Ülikiire produktiivsuse kasv Deflatsiooni tulemus: Likviidsuse kriis, sest inimestel puudub võlgade tagasimaksmiseks raha. Isikliku vara hinna langus teeb laenamise raskeks, eriti majandusliku languse ajal.
Põhivarade ja selle amortisatsiooni arvestust peetakse põhivara inventarikaartidel. Põhivarade amortisatsiooni arvestamisel tekib mitterahaline kulu. Amortisatsiooni arvestamisega ei kaasne rahalist liikumist. Rahaline väljaminek toimus hetkel, kui põhivara soetati ja selle eest tasuti. Amortisatsioon vähendab ettevõtte kasumit ja seda tuleb teostada vaatamata sellele, kas majandusaastal esineb kasum või kahjum. Aasta amortisatsioonisumma leitakse, kui soetusmaksumus jagatakse eeldatava kasutuseaga. Amortisatsiooninorm on konstantne norme, mis kehtestatakse protsentides põhivara soetusmaksumusest aasta kohta. Materiaalse põhivara amortiseerimine on küllaltki komplitseeritud, kuna on olemas mitmeid erinevaid meetodeid amortisatsiooni arvestuseks. Amortiseerimine peab väljendama vara kasutamist, mitte ilmtingimata tema väärtuse muutumist.
kasutusaeg Soetusmaksumus 100 000.- Kasutusiga oli 5 aastat seega aastane amortisatsiooninorm on 40% 7 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm 1 MA = 2 100 = 40% 5 aasta algsumma amortisatsiooninorm amortisatsioonisumma jääkmaksumus 1 100 000 0,4 40 000 60 000 2 60 000 0,4 24 000 36 000 3 36 000 0,4 14 400 21 600 4 21 600 0,4 8640 12 960 5 12 960 0,4 5184 7776
annaabi.ee 
