1000 km L 1100000 5 SMH= 335 000 kr (soetusmaksumus haagisel) LAMA=1 100 000km LAMH= 700 000 km n 1 1 AMH= = = 0,14 %/1000km LH 700000 AM= 32344,8*(1200000*0,091+335000*0,14)*10-5= 50490,23kr Remont: REM= n REM *AM = 0,02*50490,23=1009,8kr n REM= 0,02 AM (2% amortisatsioonist) Et leida kulutusi remondile tuleb 0,02(ehk 2%) korrutada amortisatsiooniks saadud summaga. Kulutused rehvidele: REH= HREH*(LREH:L)*i HREH haagise rehvide hind LREH rehvi läisõidu norm 200000km REH= 4000*(32344,8:200000)*12= 7762,75 kr Et leida kulutusi rehvidele tuleb haagise rehvide hind korrutada rehvi läbisõidu normi ja koguläbisõidu jagatisega, ning seejärel korrutada 12 ga, ehk kuluvate rehvide arvuga. Kohustuslik liikluskindlustus: KLK=KLKA+KLKH=4500+1200=5700 kr (4500kr autol ja 1200kr haagisel) Korraline tehniline ülevaatus:
Niisiis on SKT kogutulu, mis on riigi teenitud. See sisaldab välismaalaste tulu, mis on teenitud Eestis, kuid ei sisalda meie riigi kodanike teenitud tulu välismaal. Sisemajanduse kogutoodangut võib arvutada nii sissetuleku meetodil kui ka tarbimise meetodil. Eratarbimiskulutused on majapidamiste tehtavad kulutused kaupade ja teenuste ostmiseks. Erainvesteeringud on kulutused, mida tehakse tootmishoonete ehitamiseks, seadmete ostmiseks ja elamuehituseks ning amortisatsiooniks. Avaliku sektori kulutused on üks osa valitsuse kulutustest kaupade ja teenuste ostmiseks. Netoeksport on ekspordi ja impordi vahe. Rahvatulu defineeritakse kui töö ja omandi arvelt saadud kogutulu, mis saadud kaupade tootmisest ja teenuste osutamisest. Rahvatulu arvutamiseks tuleb puhasproduktist (sisemajanduse kogutoodangust lahutada põhivara kulum) maha arvata kaudsed maksud. Ühtlasi lisatakse avaliku sektori ettevõtetelt tagasisaadavate summade ja valitsuse
Välisettevõtte esindust ei pea registreerima. 3.3. Maksud Rahvusvahelises kontekstis on Taani hea maa, kuhu rajada tütarettevõte. On olemas eriregulatsioon juhtivtöötajate lähetuste kohta. Nende töötajate tulumaksu määr on 31% (koos tööturumaksuga), kui on täidetud teatud tingimused ja töötamisaja kestvus on 6 kuni 36 kuud. On väga soodsad tingimused uurimis-ja arendustegevuseks. Kulutused kas arvatakse maha või on võimalus amortisatsiooniks. Tulumaksu ei nõuta sisse intressimaksetelt Taanist. Dividende võib Taanist välja maksta maksuvabalt. Kapitalitulu aktsiate müügist on maksuvaba pärast 3- aastast aktsiate omamist. 3.4. Käibemaks ja aktsiisimaksud Käibemaksu suuruseks on 25%. Ettevõte peab end registreerima Tolli- ja Maksuametis käibemaksukohuslasena. Käibemaksukohuslasena peab registreerima ka äriregistris mitteregistreeritud ettevõtte, mille aastakäive ületab 20 000 DKK
Joonis 5. SKP ja planeeritud kulutused Et kirjeldatud probleemi olemus veelgi selgem oleks, olgu siinkohal toodud järgmine näide hambaarsti praksise näitel. Nt kui hambaarsti praksise müügikäive on mingi perioodi jooksul 100 000 krooni, siis nii läheb see ka SKP arvestusse, kui tarbimiskulutused. Tulude voo alusel võib see sama 100 000 krooni jaguneda palkadeks (80 000 kr), amortisatsiooniks (10 000 kr) ning ka lisandväärtusena otseselt SKP arvesse mitte minev1 vahetoodete (materjalid jmt) ostuks (10 000 kr). Senimaani, kuni nõudlus hambaraviteenuse järele püsib konstantsena, võib kirjeldatud olukord samuti püsida muutumatuna, nagu ka SKP. Kui aga mingil perioodil osutub klientide vähesuse tõttu müügikäibeks ja seega ka tarbimiskulutusteks üksnes 90 000 krooni,
tähtaegadest kinnipidamiseks jne. Vormistusmudelisse kuulub ka välitööde juhend ja kaardi korrigeerimise juhend. Mudel tuleb kirjutada lähtudes kasutatavast tarkvarast ja riistvarast ning meeskona kogemustest. GISi maksumust määravad tegurid: · GISi elutsüklis arvutite ja tarkvara hind on kuni 25%. Põhiosa kulub andmete ostmisele või kogumisele ning GISiga tegelevale personalile. · GIS andmete amortisatsiooniks loetakse 20% aastas, st 5 aasta jooksul kahekordistuvad andmetele tehtavad kulutused. Loeng 12 Andmete levitamine (Geo)info erinevused teistest ressurssidest · Info paisub (hulk suureneb kumulatiivselt) · Ei saa tarbides otsa · Infot ära andes ei jää teda vähemaks · Info kopeerimine ja levitamine ei vaja palju teisi ressursse · Levitamine on väga kiire · Info võib asendada teisi ressursse tööjõudu, kapitali, materjale · Info võib ,,lekkida"
t. kantakse kasumiaruandesse samal perioodil, mil tulud tekkisid. Sellisteks väljaminekuteks on näiteks tooraine, materjal, elektrienergia seadmete tarbeks. Sellisel juhul on otsene seos tekkivate tulude ja kuludega. Mõned väljaminekud osalevad mitme perioodi tulude tekkimisel. Need kulud kantakse kuludesse mitme perioodi jooksul. Näiteks põhivara soetamiseks tehtud väljaminekud kantakse kuludesse osade kaupa põhivara kasuliku eluea vältel. Seda kululiiki nimetatakse amortisatsiooniks ehk põhivara kulumiks. Mõned tehingud (näiteks ettemakstud rent, kindlustus, tehnika uudiste ajakirjad jne võivad katta mitut aruandeperioodi, siis sellisel juhul loetakse antud aruandeperioodi kuluks proportsionaalne summa kogu (rendi)maksest sõltuvalt (rendi)lepingu või ettemaksu kehtivuse ajast. Näiteks: seadmete kindlustusleping kehtib 12 kuud ja maksti 60000 krooni see on aastamakse, siis iga kuu on vaja kanda kuludesse ehk kasumiaruandesse 60000 : 12 = 5000 krooni
· Kui eeldatakse, et investeerimiskulutused on autonoomsed, o Ei arvestata neid kogukulutuste koosseisu o Ei sõltu nad kogutulu tasemest o Võrduvad nad alati säästudega o Arvestatakse ainult netoinvesteeringuid. · · · · · Milline alljärgnevatest väitest ei ole õige: o Tarbimiskulutused sõltuvad kasutatavast tulust o Investeerimiskulutused ei sisalda kulutusi amortisatsiooniks o Säästud on kasutatava tulu osa, mida ei kulutata tarbimiseks o Säästmise piirkalduvus väljendab lisasissetuleku seda osa, mida säästetakse. · Kogukulutuste tase kahesektorilises majandusmudelis määratakse: o Tarbimis-ja investeerimiskulutustega o Säästmisfunktsiooni kõvera ja 45 kraadi joone lõikepunktiga o Keskmise tarbimiskalduvuse ja keskmise säästmiskalduvuse summaga
t. kantakse kasumiaruandesse samal perioodil, mil tulud tekkisid. Sellisteks väljaminekuteks on näiteks tooraine, materjal, elektrienergia seadmete tarbeks. Sellisel juhul on otsene seos tekkivate tulude ja kuludega. Mõned väljaminekud osalevad mitme perioodi tulude tekkimisel. Need kulud kantakse kuludesse mitme perioodi jooksul. Näiteks põhivara soetamiseks tehtud väljaminekud kantakse kuludesse osade kaupa põhivara kasuliku eluea vältel. Seda kululiiki nimetatakse amortisatsiooniks ehk põhivara kulumiks. Mõned tehingud (näiteks ettemakstud rent, kindlustus, tehnika uudiste ajakirjad jne võivad katta mitut aruandeperioodi, siis sellisel juhul loetakse antud aruandeperioodi kuluks proportsionaalne summa kogu (rendi)maksest sõltuvalt (rendi)lepingu või ettemaksu kehtivuse ajast. Näiteks: seadmete kindlustusleping kehtib 12 kuud ja maksti 60000 krooni see on aastamakse, siis iga kuu on vaja kanda kuludesse ehk kasumiaruandesse 60000 : 12 = 5000 krooni
t. kantakse kasumiaruandesse samal perioodil, mil tulud tekkisid. Sellisteks väljaminekuteks on näiteks tooraine, materjal, elektrienergia seadmete tarbeks. Sellisel juhul on otsene seos tekkivate tulude ja kuludega. Mõned väljaminekud osalevad mitme perioodi tulude tekkimisel. Need kulud kantakse kuludesse mitme perioodi jooksul. Näiteks põhivara soetamiseks tehtud väljaminekud kantakse kuludesse osade kaupa põhivara kasuliku eluea vältel. Seda kululiiki nimetatakse amortisatsiooniks ehk põhivara kulumiks. Mõned tehingud (näiteks ettemakstud rent, kindlustus, tehnika uudiste ajakirjad jne võivad katta mitut aruandeperioodi, siis sellisel juhul loetakse antud aruandeperioodi kuluks proportsionaalne summa kogu (rendi)maksest sõltuvalt (rendi)lepingu või ettemaksu kehtivuse ajast. Näiteks: seadmete kindlustusleping kehtib 12 kuud ja maksti 60000 krooni see on aastamakse, siis iga kuu on vaja kanda kuludesse ehk kasumiaruandesse 60000 : 12 = 5000 krooni
t. kantakse kasumiaruandesse samal perioodil, mil tulud tekkisid. Sellisteks väljaminekuteks on näiteks tooraine, materjal, elektrienergia seadmete tarbeks. Sellisel juhul on otsene seos tekkivate tulude ja kuludega. Mõned väljaminekud osalevad mitme perioodi tulude tekkimisel. Need kulud kantakse kuludesse mitme perioodi jooksul. Näiteks põhivara soetamiseks tehtud väljaminekud kantakse kuludesse osade kaupa põhivara kasuliku eluea vältel. Seda kululiiki nimetatakse amortisatsiooniks ehk põhivara kulumiks. Mõned tehingud (näiteks ettemakstud rent, kindlustus, tehnika uudiste ajakirjad jne võivad katta mitut aruandeperioodi, siis sellisel juhul loetakse antud aruandeperioodi kuluks proportsionaalne summa kogu (rendi)maksest sõltuvalt (rendi)lepingu või ettemaksu kehtivuse ajast. Näiteks: seadmete kindlustusleping kehtib 12 kuud ja maksti 60000 krooni see on aastamakse, siis iga kuu on vaja kanda kuludesse ehk kasumiaruandesse 60000 : 12 = 5000 krooni
elanikkonna eelmise aasta keskmisele kulutuste struktuurile. Jooksevkonto võtab kokku kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi, saadud ja makstud intressid ning dividendid finantsinvesteeringutelt, välismaalt saadud ja välismaale makstud palga, antud ning saadud välisabi. Eratarbimiskulutused on majapidamiste tehtavad kulutused kaupade ja teenuste ostmiseks. Erainvesteeringud on kulutused, mida tehakse tootmishoonete ehitamiseks, seadmete ostmiseks ja elamuehituseks ning amortisatsiooniks. Avaliku sektori kulutused on üks osa valitsuse kulutustest kaupade ja teenuste ostmiseks. Netoeksport on ekspordi ja impordi vahe. Rahvatulu defineeritakse kui töö ja omandi arvelt saadud kogutulu, mis on saadud kaupade tootmisest ja teenuste osutamisest. Rahvatulu arvutamiseks tuleb puhasproduktist (sisemajanduse kogutoodang lahutada põhivara kulum) maha arvata kaudsed maksud. Ühtlasi lisatakse avaliku sektori ettevõtetelt tagasisaadavate summade ja valitsuse
Jooksevkonto võtab kokku kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi, saadud ja makstud intressid ning dividendid finantsinvesteeringutelt, välismaalt saadud ja välismaale makstud palga, antud ning saadud välisabi. Eratarbimiskulutused on majapidamiste tehtavad kulutused kaupade ja teenuste ostmiseks. Erainvesteeringud on kulutused, mida tehakse tootmishoonete ehitamiseks, seadmete ostmiseks ja elamuehituseks ning amortisatsiooniks. Avaliku sektori kulutused on üks osa valitsuse kulutustest kaupade ja teenuste ostmiseks. Netoeksport on ekspordi ja impordi vahe. Rahvatulu defineeritakse kui töö ja omandi arvelt saadud kogutulu, mis on saadud kaupade tootmisest ja teenuste osutamisest. Rahvatulu arvutamiseks tuleb puhasproduktist (sisemajanduse kogutoodang lahutada põhivara kulum) maha arvata kaudsed maksud. Ühtlasi lisatakse avaliku sektori ettevõtetelt tagasisaadavate summade ja valitsuse subsiidiumide
eelmise aasta keskmisele kulutuste struktuurile. Jooksevkonto võtab kokku kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi, saadud ja makstud intressid ning dividendid finantsinvesteeringutelt, välismaalt saadud ja välismaale makstud palga, antud ning saadud välisabi. Eratarbimiskulutused on majapidamiste tehtavad kulutused kaupade ja teenuste ostmiseks. Erainvesteeringud on kulutused, mida tehakse tootmishoonete ehitamiseks, seadmete ostmiseks ja elamuehituseks ning amortisatsiooniks. Avaliku sektori kulutused on üks osa valitsuse kulutustest kaupade ja teenuste ostmiseks. Netoeksport on ekspordi ja impordi vahe. Rahvatulu defineeritakse kui töö ja omandi arvelt saadud kogutulu, mis on saadud kaupade tootmisest ja teenuste osutamisest. Rahvatulu arvutamiseks tuleb puhasproduktist (sisemajanduse kogutoodang lahutada põhivara kulum) maha arvata kaudsed maksud. Ühtlasi lisatakse avaliku
Toodud skeemist on näha, et sisemajanduse kogutoodang mõõdab nii rahvamajanduses tehtud kulutusi kui ka rahvamajanduses saadud tulu. Rahvamajanduses tehtud kulutusi väljendab skeemi vasak pool ja rahvamajanduses teenitud tulu mõõdab skeemi parem pool. Eratarbimiskulutused on majapidamiste poolt tehtavad kulutused kaupade ja teenuste ostmiseks. Erainvesteeringud on kulutused, mida tehakse tootmishoonete ehitamiseks, seadmete ostmiseks ja elamuehituseks ning amortisatsiooniks. Avaliku sektori kulutused on üks osa valitsuse kulutustest kaupade ja teenuste ostmiseks. Netoeksport on ekspordi ja impordi vahe Kõrvuti sisemajanduse kogutoodanguga kasutatakse majanduse üldise seisundi iseloomustamiseks ka teisi rahvamajanduslikke agregaatnäitajaid. Lahutades sisemajanduse kogutoodangust põhivara kulumi (amortisatsiooni) saadakse sisemajanduse puhastoodang. Rahvatulu defineeritakse kui töö ja omandi arvelt saadud kogutulu, mis on saadud
Iga ettevõtte raamatupidamine toob välja mis tahes toote valmistamiseks tehtud püsi- ja muutuvkulud. Püsikulude alla liigitatakse need tootmisega seotud kulud, mis on vajalikud ettevõtte kui organisatsiooni käigus hoidmiseks. Muutuvkuludeks on näiteks tooraine, tootmistööliste palgad, energia st. siia kuuluvad kõik need kululiigid, mis on otseselt seotud tootmisega.. Aja jooksul ettevõtte varade väärtus väheneb ja seda protsessi nimetatakse amortisatsiooniks. Amortiseerumise all mõeldakse eelkõige vara turuväärtuse kahanemist vastavalt tema kulumisele ja väärtuse osade kaupa ülekandmist valmistatavasse toodangusse. Amortisatsiooni arvutamiseks on omad kindlad reeglid ja nendega te puutute lähemalt kokku raamatupidamise kursusel. Üldine põhimõte oleks selline, et 20
annaabi.ee 
