Panatenaiade haripunkt oli suur rongkäik Erechtheionis asuva Athena kuju juurde. Sinna viidi ohvriloomi ja Ateena tütarlaste kootud hinnaline rüü (rongkäiku on kujutatud Parthenoni friisil). Pärast toimusid ohvritalitused, muusika- ja spordivõistlused. Võitjad said autasuks õlipuuokstest pärja ja õliga täidetud hinnalise amfora. Panatenaiade auhinnaamforad olid eritüüpi kitsa kaelaga stereotüüpse mustafiguurilise maalinguga amforad. Vanim säilinud selline amfora, Burgose vaas, pärineb aastast 566 või 562 e.kr. Dateerimise seisukohast on eriti väärtuslikud arhontide nimedega amforad (373Â312 e.kr.).
2000 eKr, Kreeta kunst u. 2000-1300 eKr, Mükeene kunst u. 1600-1100 eKr. Phaistose ketas-leiti Kreeta saarelt 1908.a., selle lineaarkirja A peetakse trükikirja eellaseks ja loetakse tänapäeval desifreerimatuks. Megaron-tüüpiline ristkülikukujuline hoone. Haudehitis-tholos e. kuppelhaud. KREEKA KUNST: arhailine e. vana aeg 600-480 eKr, klassikaline e. õitseaeg 480-323 eKr, hellenistlik e. hiline aeg 323 eKr-30 pKr. Arhailine: kujunevad välja vaaside tüübid(amforad, kolmesangalised hüdriad, kann, olpe, voluukrateer, kellkrateer, karikaskrateer, küüliks, kantharos, leküütos, püksiid), templite tüübid, skulptuur(pühendkujud). Vaaside kaunistamine: geomeetriline, korintose, mustafiguuriline ja punasefiguuriline stiil. Arhitektuur: Kreeka anttempel areneb välja megaronist. Ant-tugisein. Anttempel-sammastega eesruum ühes otsas. Kaksid e. topeltanttempel-sammastega eesruum mõlemas otsas. Prostüül-4 sammast otsaseinas.
võimalikult täpselt kujutada nähtut (ruumiliselt, 3D) Kunst läbi aegade Vana-Kreeka · U 1000 a. eKr · Kreeka ehituskunsti tähtsaim ala oli templiehitus jumalatele. · Näiteks: Parthenon Ateena akropolil · Kreeka kunsti iseloomulikud detailid: Sammas · Vana-Kreeka kõige iseloomulikumaks kunstiliigiks on peetud skulptuuri · Näiteks: Myron - ,,kettaheitja" · Epidaurose teater · Vaasimaalid (Savist) e. AMFORAD Inglismaa Stonehenge (ehitati 3500 aastat eKr) · Egiptus · Püramiidid (Algustati ehitamist 2551 2471 eKr) · Sfinksid (lõvikeha+inimesepea) · Papüürusele kirjutamine · Piltkiri e. hieroglüüfid Antiik-Rooma l 1000 a. eKr l Roomlased võtsid üle ka müüdid ja jumalad Kreeka usundist, kuid panid neile teised nimed. l Näiteks Zeusist sai Jupiter ja Aphroditest Venus. l
9.Millised ülekreekalisi pidustusi või rituaale korraldati tähtsamate jumalate auks? V: Olümpiamängud- Zeusi auks- Olümpia külas Dionüüsiad- Dionysiase auks- (märts, teater) Delfi oraakel- Apolloni auks Demeteri pidustusid ehk müsteeriumid- Demeteri auks Vereohver- loomade, veiste, sigade tapmine- jumala altaril Usupidustused- jumalate auks- pühamuses 10.Millist rolli omas mütoloogia kreeka kunsti loomisel too näiteid 3 valdkonnast ? V: 1)Keraamika- Amforad (savivaasid)- kujutati jumalaid 2)Kirjandus- ,,Kuningas Oidipus"- tragöödia ,,Ilias", ,,Odysseus" 3)Arhitektuur- templid 4)Skulptuur- Jumalate skulptuurid, Zeusi kuju, Laokoni kuju 11.Millega seletada mütoloogia suurt mõju kunsti loomingulises? V: Müütidel põhines kreeka ajalugu, müüdi kangelastest on lihtsam aru saada. 12.Mõisted? V: Akropol-kaljule rajatud kindlus Achilleuse kand- nõrk koht (või surmav koht) Agoraa- turuplats polis- linnriik sümpoosionid- meeste joomapeod
3. Lametrükk (monotüüpia). 4. Tasapinnaline kunstiline kujund trükkimise abil. Näited: E. Wiiralt ,,Põrgu" , ,,Tüdruk kaamliga", ,,Kabaree" ; Hando Mugasto, "Päevauudised"; Olev Soans ,, Eesti purjesõidu ajaloo kaart" , ,,Keila kaart" , ,,Eesti kultuurilooline kaart". 5. Tarbekunst 1. Keraamika (savist esemed) 2. Metallehistöö (metallist ehted) 3. Klaasikunst 4. Nahkehistöö 5. Tekstiil 6. Puitehistöö. Näited: Amforad, Vana-Kreeka geomeetrilises stiilis hüdria, mööbel, lambid, tekstiilid, puit, nahkvöö, kaanega kammitasku, vaasid. 6. Nimeta skulptuuriliike ja too näiteid. Skulptuur e. Voolimiskunst,raidkunst 1. Raidkunst - Taiesed valmistatakse kõvast materjalist raiumise või nikerdamise teel. Hõlmab peamiselt kivi (graniit, marmor, dolomiit) ja puuskulptuure. Näiteks August Rodin ,,Põrguväravad" 2. Voolimiskunst ( plastika) - Kuju luuakse plastilise materjali (savi,
3) Hellenistlik (323-30 a. e.Kr.) Suuremate mõõtmetega figuurid. Keerukamad ja dramaatilise poosid. Teosed muutuvad emotsionaalsemaks. Maalikunst: · Kreeka maalikunstnikud ei jäänud oma meisterlikkuse poolest alla arhitektidele ega skulptoritele. Kahjuks on seina- ja tahvelmaal tänaseks hävinenud, ettekujutust kreeka maalikunstist aitab luua vaasimaal. Vaasid (neist ilusaimad on kahesangalised veinisäilitusnõud amforad) olid üleni kaunistatud, varasemal ajal geo-meetrilise ornamendiga. Esialgu oli valdav mustafiguuriline, hiljem tekkis punasefiguuriline stiil. ETRUSKI KUNST · Etruskid olid muistne rooma-eelne rahvas, kes elas Kesk- ja Põhja-Itaalias, preaeguse Toskaana aladel 8-3 saj. e.Kr. · Etruskite juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Seetõttu ongi nende
Pronksi kõrval kasutati kõige rohkem marmorit. Skulptorit ei huvitanud konkreetne inimene, vaid inimene üldse, ilu, tarkuse ja jõu kehastus. Kunsti kõrgajastul osati juba anda kujule kõige erinevamaid poose. Kreeka maalikunstnikud ei jäänud oma meisterlikkuse poolest alla arhitektidele ega skulptoritele. Kahjuks on seina- ja tahvelmaal tänaseks hävinenud, ettekujutust kreeka maalikunstist aitab luua vaasimaal. Vaasid (neist ilusaimad on kahesangalised veinisäilitusnõud amforad) olid üleni kaunistatud, varasemal ajal geo-meetrilise ornamendiga. Esialgu oli valdav mustafiguuriline, hiljem tekkis punasefiguuriline stiil. Igapäevaelu Väljaspool linnamüüre asusid külad, talupoegade viljapõllud, oliivi- ja viinamarjaistandused, ja aristokraatide uhked maamajad. Maaelanikud olid linnaga tihedalt seotud, käisid seal turul, rahvakoosolekul ja usupidustustel. Kreekaste riietus oli lihtne: kanti ühte või kahte üle keha heidetud riidetükki; kõige tavalisem oli
pühendatud eradatud koht , hiljem jumaluse hoone, mis oli ehitatud sellele pühale alale. Nt. Artemise tempel Ephesoses, Karnaki tempel, Poseidoni tempelm, Hera tempel. Artemise tempel Ephesoses 11) Amfora- Vana-Kreekas ja Vana-Roomas kasutatud kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutati õli, veini, vee, teravilja jm. säilitamiseks ja transportimiseks. Leidis kasutust ka tuhaurnina. Amforad 12) Amfiteater- Amfiteater on tõusvate istmeridadega poolringi- või ringikujuline vabaõhuteater. Antiikajal etendati Kreekas veinijumala Dionysose auks koorilaule ja näitemänge. Vaatajate kohad asuvad hobuserauakujuliselt ümber näitemänguplatsi. Pingid on tagapool kõrgemad, eespool madalamad. Nt Colosseum Roomas, amfiteates Arles'is ja amfiteater Tarragonas. Amfiteater Arles'is
sajandil e.m.a. Nt. Abu Simbeli kaljutempel  paikkond Niiluse läänekaldal, kus asub kaks kaljusse raiutud templit. Suur Ramses II tempel ja väike ehk tema abikaasa Nefetari tempel. Abu Simbeli tempel. Amfora- Vana-Kreekas ja Vana-Roomas kasutatud kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutati õli, veini, vee, teravilja jm. säilitamiseks ja transportimiseks. Leidis kasutust ka tuhaurnina. Amforad. Amfiteater- Dionysose auks korraldati koorilaule ja näitemänge, selleks rajati teatrid, et neid koorilaule ja näitemänge korraldada. Vaatajate kohad asusid hobuserauakujuliselt ümber näitemänguplatsi. Pingid tõusid tagant kõrgemale eest olid aga madalamad. Jutud räägivad et ülikud olid ees orjad taga. Amfiteater. Colosseum, amfiteater. Arlesses.
Samuti on tavapärane vastupidine suhtumine  kes kunagi esimese kümne hulka ei jõua, polegi nagu sportlase nime väärt. Ka Vana-Kreekas ei peetud kellekski meest, kes ühelgi alal võita ei suutnud. Nii antiik- kui ka nüüdisajal seostub sport füüsilise iluga. Alates 444 e.m.a.muutus kunstikonkurss lausa olümpiamängude lahutamatuks osaks. Toimusid muusikute ja laulikute võistlus, tantsuvõistlus ning iludusvõistlus, mille auhinnaks olid oliiviõliga täidetud amforad. Tänapäeval on need sündmused üksteisest lahutatud. Niisiis on Antiik-Kreeka ühest tähtsamast religioosest pidustusest kasvanud välja kaasaja olulisim ja populaarseim spordisündmus, mis seljatab huvipakkuvuse poolest ka maailmameistrivõistused. Sport on üks levinumaid harrastusi ning selle jälgimine rahva seas tuntumaid ja hinnatumaid meelelahutusi üldse. Iga päev kuuleme spordiuudiseid. Antiikkreeklaste usupeo üks osa ning selleks
veekannud, salatikausid ja taldrikud rohkelt kaunistatud lehtede, lillede, loomadega jne. Alcobacas ja Cruz da Legua's töötavad pottsepad rohkem klassikaliste kujundustega, eristades oma toodangut erinevate siniste värvidega, mida nad kaunistamisel kasutavad. Ülem-Alentejos (Redondos, Estremozis ja Nisas) on savi kaetud koorikuga, milles on säravad kvarts-osakesed või marmorkillud; Algarves põhinevad amforad ikka veel Kreeka ja Rooma mudelitel, samas kui Tras-os-Montesis lämmatavad pottsepad oma ahjud põletamise lõpus, et oma toodangule must värv anda. Pits  On olemas populaarne ütlus : ,,Kus on olemas võrgud, seal on ka pits" ja tõesti, pitsi valmistatakse praktiliselt ainult rannikul (Caminha, Póvoa de Varzim, Vila do Conde, Azurara, Peniche, Setúbal, Lagos ja Olhão) või sadamate läheduses (Valenca do Minho, Guimarães ja Sives). Ainuke erand on Nisa
docstxt/.txt
Vaasimaalid annavad teatava ettekujutuse ka tolleaegsest monumentaalmaalist. Muistses Kreekas olid arenenud põletatud savist toodete, eriti vaaside valmistamine. Põletatud savist tooteid nimetati ühise nimega "keramike" ehk "keraamika", mis tuleb vanakreeka sõnast "keramikos"  savi. Kreekas kujunesid juba väga varakult välja kindlad vaasitüübid, mis vastasid mitmesugusele otstarbele. Õli, veini ja teravilja säilitamiseks olid kahe sangaga amforad, peliked ja stamnosed. Vee jaoks määratud hüdrial on ka veel kolmas sang, et nõud oleks võimalik tühjana vertikaalses asendis kanda. Veini ammutati amforast savikulbi  kiafiga. Vett ja veini segati ülalt laia avaga ja allosas kahe sangaga krateeris. Joodi mitmesugustest karikatest  skifoosidest, kotiilidest, konfaaridest, ritoonidest, mastostest, kiliikiatest. Jumalatele ohverdamiseks määratud õli kanti fiaalides. Lõhnavaid õlisid säilitati pudelitaolistes lekiifides.
m.a. - 14 m.a.j.). Selle aja veinid olid enamasti valged veinid, magusa karamellitooniga ja põletatud madeirastiiliga. Rooma oli veinikaubanduse keskuseks ja Pompeji oli teiseks suuremaks kauplemiskohaks. Pompeji varemetest on leitud ligikaudu 200. hästivarustatud veinibaari säilmed, millest ühe seinal oli alles isegi hinnakiri. Rooma riigi langemisega vähenesid ka veini pikemaajalise säilitamise oskused. Keskajal ei kasutatud enam korki nõu sulgemisel ja amforad asendati puust vaatidega. Vaate ei täidetud aga korralikult, see muutus sageli veiniäädikaks ja seda oldi sunnitud kiiresti ära tarbima. Veinivalmistamise kunsti arendasid keskajal kloostrimungad, kes vajasid veini armulaua jaoks. Nad tegid märkmeid, kirjutasid üles ja süstematiseerisid veinisorte, veinivalmistamise viise ja maapinna omadusi. Nüüdses Burgundias panid nad kirja nn "asukoha klassifikatsiooni", mis on siiani osaliselt kasutatav. Tänu
· Rooma numbrid. · Kirjandus teoste peamised süzeed. 16 5. ANTIIK KUNSTITEOSED. 1. Skulptuurid. · Hagesandoras "Milo Venus" · Myron "Kettaheitja" · Polykleitos "Odakandja" · Phedias: Zeusi kuju Olympias, Athena kuju Akropolis. 2. Mosaiigid. Rooma majade põrandatel. 3. Seinamaalid. Knossose palees, Pompeis ja teiste Rooma linnade seintel. 4. Tarbekunst: gemmid, kameed, mündid. 5. Keraamika: amforad, terrakota kujud, vaasimaalid. 6. Ehitised: Pantheon, Parthenon, Pragamoni altar, Triumfi kaared, sillad, Colosseum, akveduktid. 7. Kõnekunst: Demosthenese ja Cicero kõned; retoorika ja oraatorlus. 8. Filosoofia: Thales, Pythagoras, Sokrates, Platon, Aristoteles; poliitika, luulekunst, matemaatika, aatomi teooria. 9. Tragöödida ja komöödiad (draama). · Ayschylos "Pärslased," "Aheldatud Prometheus," "Agamemnon." · Sophokles "Antigone," "Kuningas Oidipis."
1. 2400Â2000 eKr. Vara-Unetice. Tugev eneoliitiline ilme. Põhiliselt kalmed. Laibamatused kägarasendis paremal küljel. Põletusmatust harva. 34 Hauad kaetud kividega, võimalik, et olid puust kirstud. Ka kääpad maa-aluste matuste kõrval. Unetice kalme. Panuseks keraamika, vähem kivist tööriistu, relvi, harva metallesemeid. Keraamika silutud pinnaga. Ornamendis küllaltki palju plastilisi kaunistusi. Kahe sangaga amforad, koonilised kausid. Töö- ja tarbeesemetes jätkus tulekivi kasutamine. Metallist ehted. Meeste keskmine pikkus keskmiselt 1,71 m. Kõige pikem naine 1,66 m. Mehed elasid keskmiselt 37 aastaseks, naised surid u 35,8 aastaselt. 17,4% meestest oli surres üle 40 a vanad, naistest olid nii vanad vaid 4,3%. Kolmel korral on surnule tehtud koljuoperatsiooni, mis kahel korral on ka õnnestunud. Asulakohti teatakse rohkem kultuuri hilisest järgust. 2
asendusid need punasefiguuriliste maalidega. Punasefiguuriline stiil on otsekui mustafiguurilise negatiiv. Vaasimaalide teemadering oli väga lai. Maalide süzee võeti mütoloogiast või kreeklaste igapäevaelust. Kujutati pidusööminguid, karikatuure, armastusstseene, homoerootilisi pilte. Kreekas kujunesid juba väga varakult välja kindlad vaasitüübid, mis vastasid mitmesugusele otstarbele. Õli, veini ja teravilja säilitamiseks olid kahe sangaga amforad. Vett ja veini segati ülalt laia avaga ja allosas kahe sangaga krateeris (ka jooginõu). Lõhnavaid õlisid säilitati pudelitaolises leküütos. Hellenistliku kreeka kunstiharudega liitub portree. Varem osutati sellele väga vähe tähelepanu. V saj. peeti portreekunsti ülla iluga ühendatuks. Kujutati tarku, elukogenud mehi. Kõigile püüti anda filosoofi ilmet. Atleedikuju jäi tahaplaanile. Etruski kultuur
annaabi.ee 
