3. Hambatangide adaptatsioon. Eelduseks on õigete tangide valik. Hambatangid asetatakse hambale võimalikult sügavale, e. apikaalsele, et hoida ära hambakrooni murd. 4. Hamba eemaldamine tangidega. Tööd teevad arsti õlad ja käsivars, liigset jõudu näidata pole vaja. Põhiliigutused on luksatsioon e. liikumine labiaalsele/lingvaalsele/palatinaalsele või rotatsioon. Alustatakse õhema luu poole! 5. Hamba väljatoomine alveoolist. Kui alveolaarluu annab järgi, siis hammas tuuakse välja alveoolist soovitatavalt bukaalsele. TÜ Moodle´i kursus "Suu- ja näolõualuukirurgia I (ARST.01.069)" TÜ Moodle´i kursus "Suu- ja näolõualuukirurgia I (ARST.01.069)" Arsti teine käsi ei seisa kasutult, vaid fikseerib patsiendi lõualuu, alveolaarjärke, hoiab vajadusel eemale põse, keele. Hammaste eemaldamine hambagruppide kaupa Eelduseks on ilmeksimatu hammaste anatoomia tundmine! Vajadusel korda I-II kursuse
19.Immuunsus, immuunsussüsteem (lõpeta laused). 20.Kopsusombu e. alveooli 2 iseloomulikku tunnust. Kuidas need omadused aitavad kaasa gaasivahetusele? Alveoolide seinad on õhukesed, nad koosnevad vaid ühest rakukihist. Alveoolid on täidetud õhuga ja neid ümbritseb verekapillaaride võrk. Alveoolide suur üldpindala tagab efektiivse gaasivahetuse. Verest liigub alveooli õhuruumi süsihappegaas, sissehingatud õhust liigub verre hapnik. 21.Milline gaas liigub alveoolist verre, milline gaas liigub verest alveooli? Alveoolist liigub verre hapnik ja verest alveooli liigub süsihappegaas.
Meeste hääl on naiste omast madalam Kopsude ehitus Kopse katab väga õhuke ja libe sidekoeline kopsukelme Parem kops jaguneb kolmeks, vasak aga kaheks kopsuagaraks Kopsud mahutavad 5-6 liitrit õhku Kopsud ei tühjene mitte kunagi täielikult Kopsudesse jääb õhutagavara, et need kokku ei kukuks Alveoolid Alveoolides toimub gaasivahetus Neil on õhukesed, vaid ühest rakukihist koosnevad seinad Läbi alveoolide liiguvad gaasid kergesti Hapnik liigub alveoolist verre ja samal ajal liigub süsihappegaas verest alveooli Nende ainete konsentratsioon on kummalgi pool alveooli seina erinev Hingamissageduse reguleerimine Hingamist saab reguleerida Hingamisliigutusi juhib peaajus asuv hingamiskeskus Hingamisel kopsu maht suureneb ja väheneb Kui rinnaõõne maht suureneb, suurenevad ka kopsud ja õhk liigub kopsudesse Rinnaõõnde mahu vähenemisel, vähenevad ka kopsud ja õhk surutakse välja Hingamise skeem
rinnaõõne ruumala väheneb ja õhk surutakse kopsudest välja. 5.Võrdle sissehingatava ja väljahingatava õhu koostist. Sissehingatud õhus on rohkem hapniku. Väljahingatavas õhus on rohkem süsihappegaasi. 6.Kirjelda gaasivahetust kopsudes Gaasivahetus kopsude ja vere vahel toimub alveoolides. Alveoole ümbritseb tihe kapillaaride võrgustik. Nende vaheline sein on õhuke ja gaase läbilaskev. Kapillaarides voolab hapnikuvaene veri. Alveoolides on hapniku palju. Hapnik tungib alveoolist kapillaari. Veres ühineb hapnik punaste verelibledega, mis hapniku üle keha laiali kannavad. 7.Kirjelda gaasivahetust kudedes Peale hapnikuga küllastumist ja süsihappegaasi ära andmist, liigub veri suure vereringe kapillaaridesse, kus toimub gaasivahetus rakkude ja vere vahel. Rakkudes on ainevahetuse tulemusena hapniku hulk vähenenud ja süsihappegaasi hulk tõusnud. 8.Kuidas toimub hingamise regulatsioon? Hingamisliigutusi juhib peaajus närvikeskus ehk hingamiskeskus
lihased lõtvuvad, silelihas kumer, rinnaõõs väheneb, roided liiguvad alla ja väljapoole, õhk kopsudest välja, suurenenud CO2 ja H2O sisaldus, vähenenud O2 ja N2, hingamissagedus 16 18x/min, reguleerib ajuhingamiskeskus, tundlik CO2 sisaldusele veres, gaasivahetus kopsudes toimub alveoolis gaasivahetus vere ja kopsude vahel ( ümbritseb tihe kapillaaride võrgustik, õhuke 1 rakukihiline sein, verest alveooli CO2 ja alveoolist verre O2). Mis moodustavad hingamiselundkonna? Hingamiselundkonna moodustavad ninaõõs, neel, kõri, hingetoru, kopsutorud ja kopsud. Mis on hingamiselundkonna ülesandeks? Hingamiselundkonna ülesandeks on organismi varustamine hapnikuga ja organismis tekkinud süsihappegaasi eemaldamine. Järjesta hingamiselundkonna osad lähtuvalt õhu liikumisest väljahingamisel: alveool e kopsusomp, bronhiool e kopsutorukesed, bronh e kopsutoru, trahhea e hingetoru, söögitoru, kõri
alveool ehk kopsusomp - kopsu väiksem ehitusüksus, mille membraani kaudu toimub õhu ja vere vahetus KOPSUDE EHITUS Kopsude käsnja põhiosa moodustavad alveoolide kogumikud, mis on ühenduses kopsutorukestega. Kopsud mahutavad 5-6l õhku. Kopsudesse jääb õhutagavara u 1l, et nad kokku ei langeks. ALVEOOLIDES TOIMUB GAASIVAHETUS Alveoolidel on õhukesed, vaid ühest rakukihist koosnevad seinad. Läbi alveoolide ja kapillaaride õhukeste seinte liiguvad gaasid kergesti: hapnik liigub alveoolist verre ja samal ajal liigub süsihappegaas verest alveooli. Need ained liiguvad seetõttu, et nende kontsentratsioon kummalgi pool alveooli seina on erineva. ÕHU KOPSUDESSE JÕUDMINE Hingamisel kopsude maht vaheldumisi suureneb ja väheneb. See toimub rinnaõõne mahu muutumise tõttu: kui rinnaõõne maht suureneb, suureneb ka kopsude maht ja õhurõhk muutub neis madalamaks kui väliskeskkonnas, mille tagajärjel liigub õhk kopsudesse. Kui aga rinnaõõne maht väheneb,
Hingamiskeskus saab teavet olukorra kohta organismis kemoretseptorite kaudu, mis reageerivad keemilistele stiimulitele. 2. Kuidas ja kus toimub gaasivahetus (CO2, O2)? Gaasivahetus kopsude ja vere vahel toimub alveoolides. Alveoole ümbritseb tihe kapillaaride võrgustik. Nende vaheline sein on õhuke ja gaase läbilaskev. Kapillaarides voolab hapnikuvaene veri. Alveoolides on hapniku kontsentratsioon tunduvalt suurem. Kontsentratsioonide vahe tulemusena tungib hapnik alveoolist kapillaari. Veres ühineb hapnik erütrotsüütidega, mis hapniku üle keha laiali kannavad. Sarnaselt hapniku tungimisega verre liigub süsihappegaas verest alveoolidesse. Kuna veres on süsihappegaasi kontsentratsioon kõrgem kui alveoolides, tungibki see gaas kopsualveoolidesse. 3. Kuidas jaotatakse laiemas mõttes hingamistrakt? Milline osa sellest on steriilne ja milline kolinoseeritud normaalse mikrofloora poolt? Ülemised ja alumised hindamisteed.
(Khan 2014: 268). Emfüseemi olemus seisneb kopsu parenhüümi kahjustuses (Corbridge 2012: 48), mis väljendub alveoolide seinade elastsuse kadusmises, nende destruktsioonis ja distaalse kopsu õhuruumi laienemises (Khan 2014: 267). Täpselt öeldes patoloogia puudutab kopsu parenhüümi funktsionaalset ühikut aatsinust, mis koosneb hingamis bronhioolidest, alveolaarjuhakestest, kotikestes ja ikkagi alveoolist. Sellega kaasneb gaasi vahetuses osaleva alveoolide ja kapillaride pinda vähenemine. On võimalik jäguneda kopsu enfüseemi 3 tüüpideks vastaval lokalisatsiooni: tsentrilobulaarne ehk respiratoorse bronhioolide puudutav, harvem lejduv panatsinaarne ehk terve kopsude parenhüümat puudutav, paraseptaalne ehk asetsev pleurale lähedam (Sudhakar 2009: 171-172). Põhilised etioloogilised faktorid on nii endogeensed ehk geneetilised, kui ka eksogeensed.
ja vähesel määral ka veeauru ja väärisgaase. Väljahingatavas õhus on hapnikku umbes 16 % ja süsihappegaasi umbes 4%. Suureneb ka veeaurusisaldus. 3. Kopsude gaasivahetus Gaasivahetus kopsude ja vere vahel toimub alveoolides. Alveoole ümbritseb tihe kapillaaride võrgustik. Nende vaheline sein on õhuke ja gaase läbilaskev. Kapilaarides voolab hapnikuvaene veri. Alveoolides on hapniku kontsentratsioon tunduvalt suurem. Kontsentratsioonide vahe tulemusena tungib hapnik alveoolist kapillaari. Veres ühineb hapnik punaste verelibledega, mis hapniku üle keha laiali kannavad. Sarnaselt hapniku tungimisega verre liigub süsihappegaas verest alveoolidesse. Kuna veres on süsihappegaasi kontsentratsioon kõrgem kui alveoolides, tungibki see gaas kopsusompudesse. 4. Kudede gaasivahetus Peale hapnikuga küllastumist ja süsihappegaasi ära andmist, liigub veri suure vereringe kapillaaridesse, kus toimub gaasivahetus rakkude ja vere vahel.
ja vähesel määral ka veeauru ja väärisgaase. Väljahingatavas õhus on hapnikku umbes 16 % ja süsihappegaasi umbes 4%. Suureneb ka veeaurusisaldus. 3. Kopsude gaasivahetus Gaasivahetus kopsude ja vere vahel toimub alveoolides. Alveoole ümbritseb tihe kapillaaride võrgustik. Nende vaheline sein on õhuke ja gaase läbilaskev. Kapilaarides voolab hapnikuvaene veri. Alveoolides on hapniku kontsentratsioon tunduvalt suurem. Kontsentratsioonide vahe tulemusena tungib hapnik alveoolist kapillaari. Veres ühineb hapnik punaste verelibledega, mis hapniku üle keha laiali kannavad. Sarnaselt hapniku tungimisega verre liigub süsihappegaas verest alveoolidesse. Kuna veres on süsihappegaasi kontsentratsioon kõrgem kui alveoolides, tungibki see gaas kopsusompudesse. 4. Kudede gaasivahetus Peale hapnikuga küllastumist ja süsihappegaasi ära andmist, liigub veri suure vereringe kapillaaridesse, kus toimub gaasivahetus rakkude ja vere vahel.
Anatoomiline surnud ruum - hingamisteede juhtiva osa maht; gaasivahetust ei toimu; oleneb kehaasendist ja -suurusest; täiskasvanul u 150 ml Funktsionaalne surnud ruum - arvestatakse sisse ka osa alveoolides olevast õhust; ventileeritakse, aga puudub verevarustus *tervel inimesel langevad need surnud ruumid praktiliselt kokku; erinevusi haiguste korral Gaasivahetus kopsudes I etapp: Kopsualveoolides ja alveoolide seintes paiknevate kapillaaride vahel O2 alveoolist kapillaari, CO2 kapilaar -> alveool Toimub täna gaaside kontsentratsioonide vahele alveoolides ja kapillaarides Gaas liigub alati kõrgemalt madalama kontsentratsiooni suunas - osarõhk Gaaside difusioon toimub vastavalt osarõhkude erinevusele alveoolis ja kopsukapillaaris oleva vere vahel II etapp: Gaaside transport verega O2 transport toimub erütrotsüütides leiduva hemoglobiini abil Hapnikuga seotud hemoglobiini protsent - saturatsioon
mäletsejalistel, ainult alalõualuus, 8 ). Kihvad asetsevad lõike- ja eespurihammaste vahel ning arvult on neid 4. Eespurihambad e. Premolaarid asetsevad kihvadest tagapool. Taimtoidulistel 12 ja seal 16. Purihambad e. Molaarid on hammastest kõige tagapoolsemad. Põllumajandusloomadel 12. Hambad jagunevad ehituselt lühi- ja pikakroonilisteks. Lühikroonilistel hammastel katab email mütsitaoliselt üksnes hamba alveoolist väljaulatuvat osa, kuna hambajuurel oa dentiini kaitseks tsement. Pikakroonilised ehk kurdhammastel seevastu ulatub emaili poolt kaetud kroon ka sügavamale hambasompu. Hambad moodustavad üla- ja alalõualuus hambakaare. 21) Suured süljenäärmed. Keel süljenäärmed nimetatakse suuõõnde avanevaid ja sülge produtseerivaid suu näärmeid, mille ülesanne on toidu niisutamine, pehmendamine, maitseainete ekstraheerimine ja eesmaos tekkivate hapete neutraliseerimine
Hapniku osarõhk: alveoolides 100mm Hg kopsukapillaaris 40mm Hg Süsihappegaasi osarõhk: alveoolides 40mm Hg kopsukapillaaris 46mm Hg m=KxA/lxP m- koekihi läbiv ainehulk A- koekihi pindala l- koekihi paksus P- osarõhkude vahe K- difusioonikoefitsent 41) Gaasivahetus alveoolides ja seda mõjutavad tegurid. Alveoolides põhineb õhu ja vere vaheline gaasivahetus sellel, et gaasid püüavad liikuda suurema osarõhu poolt madalamale poole. Hapnik läheb alveoolist verre, kuna selle osarõhk alveolaarõhust on kõrgem kui õhus. 42) Hapniku ja süsihappegaasi transport verega. Süsihappegaasi transport: 7% verre jõudnud süsihappegaasist transporditakse lahustunult vereplasmas 23% seotakse hemoglobiini aminorühmadega karbaminohemoglobiiniks (CO2 Hb) 70% süsihappegaasist transporditakse HCO3-kujul Kopsudes toimub vastupidine protsess: bikarbonaatioon pöördub tagasi punaliblesse, seostub
Hapniku osarõhk: alveoolides 100mm Hg kopsukapillaaris 40mm Hg Süsihappegaasi osarõhk: alveoolides 40mm Hg kopsukapillaaris 46mm Hg m=KxA/lxP m- koekihi läbiv ainehulk A- koekihi pindala l- koekihi paksus P- osarõhkude vahe K- difusioonikoefitsent 41) Gaasivahetus alveoolides ja seda mõjutavad tegurid. Alveoolides põhineb õhu ja vere vaheline gaasivahetus sellel, et gaasid püüavad liikuda suurema osarõhu poolt madalamale poole. Hapnik läheb alveoolist verre, kuna selle osarõhk alveolaarõhust on kõrgem kui õhus. 42) Hapniku ja süsihappegaasi transport verega. 99% vere hapnikust seotakse vere punaliblede hemoglobiiniga (Hb) Hb+O2HbO2 oksühemoglobiin Süsihappegaasi transport: 7% verre jõudnud süsihappegaasist transporditakse lahustunult vereplasmas 23% seotakse hemoglobiini aminorühmadega karbaminohemoglobiiniks (CO2 Hb) 70% süsihappegaasist transporditakse HCO3-kujul
piimaga. · Alveoolide seina moodustavad tihedalt üksteise kõrval paiknevad epiteelirakud ehk laktotsüüdid (näärmeepiteel). · Alveoolide laktotsüütidest seina ümbritseb müoepiteelrakkude ja kapillaaride võrgustik. · Alveooli sisemusse moodustuvat tühimikku nimetatakse alveoolivalendikuks · Alveoole ümbritsevad müoepiteelrakud toimivad samuti nagu silelihased, nende kontraktsioon surub piima sõõrdumise ajal alveoolist viimasüsteemi · Alveoolid moodustavad alveoolide sagarikke, mille kogumikke nimetatakse sagarateks. Sagarikke ja sagaraid eraldab üksteisest sidekude, mida nimetatakse stroomaks. Sagarate kogumid koos strooma ja piima viimasüsteemiga moodustavad udaraveerandi · Suuremal osal alveoolidest on oma alveolaarjuha, mille kaudu alveoolivalendikesse kogunev piim väljutatakse. · Joonis: Piimanäärme skemaatiline ehitus: A alveoolid, B alveoolide sagar, 1
kokku kleepuksid, mis võimaldab hingamist * Kopsude areng kestab sünnijärgselt edasi, ca 90% alveoolidest (700 milj) moodustub peale sündi Alveoolid - väikesed kotikujulised moodustised, kus toimub gaasivahetus vere ja kopsude vahel Kapillaarides, mille seinad on õhukesed ja gaase läbilaskvad, voolab hapnikuvaene ehk venoosne veri. Alveoolides on hapniku konts. tunduvalt suurem. Kontsentratsioonide vahe tulemusena tungib hapnik alveoolist kapillaari. Veres ühineb hapnik punastes verelibledes oleva hemoglobiiniga, mis hapniku üle keha laiali kannavad. Sarnaselt hapniku tungimisega verre liigub CO2 verest alveoolidesse. Kuna veres on CO2 konts. kõrgem kui alveoolides, tungibki CO2 alveoolidesse. Arvatakse, et embrüonaalne surfaktant aktiveerib amnionis olevad makrofaagid, mis migreeruvad emaka lihastesse, põhjustades immuunsüsteemi interleukiin-1β sekretsiooni
annaabi.ee 
