Sinna jäävad erinevad õõned: neeluõõs (eesti keeles suurt mõju ei osuta, kaukaasia keeltes küll), suuõõs (siin moodustuvad oraalid), ninaõõs (nasaalid). Ülesanne: hääle kujundamine häälikuteks. 15. Missugune on suuõõne osa häälikute moodustamisel? Häälikud, mille peamine moodustuskoht on nibu, on nibuhäälikud e. uvulaarid. Pehmesuulaehäälikud velaarid. Kõvasuulaehäälikud palataalid. Somphäälikud (tekivad hambasompude juures) alveolaarid. Hammashäälikud dentaalid. Keelehäälik lingvaal (keele külgedel moodustuvad lateraalid). pehmel suulael - velaarid kurgunibul uvulaarid kõval suulael palataalid hambasompudel alveolaarid hammastel dentaalid huultel labiaalid keelehäälikud e lingvaalid Ülesandeks on moodustada häälikuid nende moodustumise lõppfaas on suuõõnes 16. Millised on suuõõne ja keele erinevad osad?
palataliseeritud kui ka palataliseerimata n-iga. Ühe- või teistsugust hääldust võib niisugusel juhul pidada kõneleja isikupäraks. Häälikute moodustuskoha järgi jagunevad eesti keele konsonandid järgmiselt: a. bilabiaalid ehk huulhäälikud, mis moodustatakse üla- ja alahuule abil /m/ ja /p/; b. labiodentaalid, mis moodustatakse alahuule ja ülahammaste vahel /v/ ja võõrfoneem /f/; c. dentaalid ehk hammashäälikud ja alveolaarid ehk hambasombuhäälikud, mis moodustatakse ülahammaste või hambasompude piirkonnas keeletipu ning keeleselja esiosa või selle külgede abil /t, t´, s, s´, n, n´, l, l´, r/; d. palataalsed konsonandid, mis moodustatakse kõva suulae ja keeleselja keskosa piirkonnas /j/ ja võõrfoneem /s/; e. muutuva häälduskohaga foneem /k/, mille konkreetne häälikvariant moodustatakse kõva või pehme suulae piirkonnas olenevalt naabervokaali asukohast;
Nasaalne resonants: Nasaalid - õhk väljub ainult nina kaudu. Pehme suulagi tõuseb ja moodustab velaarse sulu, mis eraldab ninaõõne ülejäänud kõnetraktist. Nasaleeritud häälikud - õhk väljub nii suu kui ka nina kaudu. Häälduselundid: 1) pehme suulagi: pehmesuulaehäälikud e velaarid. Lõpeb kurgunibuga: nibuhäälikud e uvulaarid 2) kõva suulagi: kõvasuulaehäälikud e palataalid 3) hambavall ehk hambasombud: somphäälikud e alveolaarid 4) hambad: hammashäälikud e dentaalid 5) huuled: huulhäälikud e (bi)labiaalid, huulhammashäälikud e labiodentaalid 6) keel: keelehäälikud e lingvaalid. 14. Missugune on suuõõne osa häälikute moodustamisel? Suuõõs on resonantsruum, mis annab häälikutele kõlavärvi + see on nasaalide kõlaruum. Pehme suulagi tõuseb ja moodustab velaarse sulu, mis eraldab ninaõõne ülejäänud kõnetraktist. Suuõõne ülesanne on moodustada häälikuid
· Helilised häälikud: häälepaelad funktsioneerivad nii, nagu normaalkõneski. 13. Missugused on artikulatsioonielundid? · Neeluõõs (pharynx) · Ninaõõs (cavum nasi) · Suuõõs (cavum oris) 14. Missugune on suuõõne osa häälikute moodustamisel? · pehmel suulael velaarid · kurgunibul uvulaarid · kõval suulael palataalid · hambasompudel alveolaarid · hammastel dentaalid · huultel labiaalid · keelehäälikud lingvaalid 15. Millised on suuõõne ja keele erinevad osad? Keel (lingua): · Keeletipp (apex linguae) apikaalid · Keelelaba (lamina linguae) laminaalid · Keeleselg (dorsum linguae) dorsaalid · Keelepära (radix linguae) radikaalid · Keeleküljed (latus : latera) - lateraalid Suuõõne erinevad osad: · Kurgunibu (uvula) · Pehme suulagi (velum)
Keel kui süsteem
HÄÄLDUS JA HÄÄLDUSTEADUSED
3. Häälikute moodustumise foneetilised alused. Konsonandid ja vokaalid
3.1. Konsonantide klassifikatsioon (skeem 5)
3.1.1. Liigitus moodustuskoha järgi (vt tabeli veerud):
labiaalid ehk huulhäälikud (k.a dentilabiaalid ehk labiodentaalid: f, v)
dentaalid ehk hammashäälikud ja alveolaarid ehk hambavallihäälikud
palataalid ehk kõvasuulaehäälikud
velaarid ehk pehmesuulaehäälikud
uvulaarid ehk nibuhäälikud
farüngaalid ehk neeluhäälikud
larüngaalid ehk kõrihäälikud (ka: glotaalid
Hääldamisel moodustub kitsus sulg või ahtus. Õhuvool on mingil moel takistatud. 22. Kuidas rühmitada konsonante hääldusviisi järgi? Tooge näiteid! Klusiilid, frikatiivid, nasaalid, lateraalid, tremulandid 23. Kuidas rühmitada konsonante häälduskoha järgi? Tooge näiteid! Larüngaalid e kõrihäälikud (h), farüngaalid e neeluhäälikud (eesti keeles pole), nasaalid, oraalid e suuhäälikud: uvulaarid p, velaarid k, , g, palataalid j, s, alveolaarid t,s,d,l,n,r, dentaalid t,n. 24. Kuidas rühmitada häälikuid fonatsiooni (helilisuse) järgi? Helilised ja helitud. Tooge näiteid! 25. Missugused on eesti keele konsonantfoneemid ja konsonantidega seotud fonoloogilised probleemid? 17: k, t, t´, p, s, s´, s, h, f, v, m, n, n´, r, l, l´, j. eesti keeles puudub heliliste ja helitute sulghäälikute ja sibilantide vastandus, võõrtähed s
Obstruendid ehk helitud: · Klusiilid = sulghäälikud: k, p, t ja neile vastavad leenis- ehk nõrgad klusiilid g, b, d · Frikatiivid = hõõrdhäälikud - Spirandid = piluhäälikud: v, f, h - Sibilandid = sisihäälikud: s, , s 23. Kuidas rühmitada konsonante häälduskoha järgi? Näited. · Larüngaalid = kõrihäälikud: h · Farüngaalid = neeluhäälikud · Nasaalid = ninahäälikud: n, m, · Oraalid = suuhäälikud (uvulaarid, velaarid, palataalid, alveolaarid, dentaalid) 24. Kuidas rühmitada häälikuid fonatsiooni (helilisuse) järgi? Näited. · Helilised: m, n, l, l´, r, , j, v · Helitud: k, p, t, s, h, f, s, t´ 25. Missugused on eesti keele konsonantfoneemid ja konsonantidega seotud fonoloogilised probleemid? Eesti keeles on 17 konsonantfoneemi. Probleemid: 1) Eesti keeles puudub heliliste ja helitute sulghäälikute ja sibilantide vastandus.
suulagi) või aktiivsed (alalõug, huuled,keel (tipp. Laba, selg), neeluseinad, kõri pealis, häälepaelad). Kõnetrakt: Neeluõõs - neeluhäälikud e farüngaalid Ninaõõs - ninahäälikud e nasaalid Suuõõs - suuhäälikud e oraalid Häälduselundid: Pehme suulagi - pehmesuulaehäälikud e velaarid Lõpeb kurgunibuga - nibuhäälikud e uvulaarid Kõva suulagi - kõvasuulaehäälikud e palataalid Hambavall ehk hambasombud- somphäälikud e alveolaarid Hambad - hammashäälikud e dentaalid Huuled - huulhäälikud e (bi)labiaalid, huulhammashäälikud e labiodentaalid Keel keelehäälikud e lingvaalid: keeletipp apikaalid, keelelaba laminaalid, keeleselg keeleseljahäälikud e dorsaalid (ees-, kesk- ja tagakeelehäälikud e pre-, medio- ja postdorsaalid), keelepära ehk -juur radikaalid, keeleküljed külghäälikud e lateraalid Kõnetrakt: neelu-, suu- ja ninaõõs
häälepilu suletakse hääliku moodustamise ajaks täielikult. Helilised häälikud: häälepaelad funktsioneerivad nii, nagu normaalkõneski. Artikulatsioonielundid e. ülemine kõneallikas: - neeluõõs (pharynx) - ninaõõs (cavum nasi) - suuõõs (cavum oris). Suuõõne osa häälikute moodustamisel: - pehmel suulael velaarid - kurgunibul uvulaarid - kõval suulael palataalid - hambasompudel alveolaarid - hammastel dentaalid - huultel labiaalid - keelehäälikud lingvaalid. Suuõõne erinevad osad (kõri poolt huulte poole): kurgunibu (uvula), pehme suulagi (velum), kõva suulagi (palatum durum). Pehme ja kõva suulagi jagunevad taga-, kesk- ja eesosaks. Kõva suulae eesosas on hambasombud e. alveoolid. Suuõõne põhjas on keel. Keelel on neli peamist osa: keeletipp (apex), laba (corona), keeleselg (dorsum), keelepära (radix). Keeleselja võib omakorda
Õõntes moodustuvad farüngaalid ehk neeluhäälikud (neeluõõnes), nasaalid ehk ninahäälikud (ninaõõnes), oraalid ehk suuhäälikud (suuõõnes). Suulae osad ja seal moodustatavad häälikud: 1) Kurgunibu – suulagi lõpeb kurgunibuga – nibuhäälikud ehk uvulaarid 2) Pehme suulagi – pehmesuulaehäälikud ehk velaarid 3) Kõva suulagi – kõvasuulaehäälikud ehk palataalid 4) Hambasombud – kitsas sombuline ala hammaste taga – somphäälikud ehk alveolaarid, postalveolaarid (hambasompude taga hääldatakse nt š-häälikut) 5) Hambad – hammashäälikud ehk dentaalid 6) Huuled – huulhäälikud ehk bilabiaalid ja labiaalid, huulhammashäälikud ehk labiodentaalid Keele osad ja seal moodustatavad häälikud ehk lingvaalid: 1) Keeletipp – keeletipuhäälikud ehk apikaalid 2) Keelelaba – keelelabahäälikud ehk laminaalid 3) Keeleselg – keeleseljahäälikud ehk dorsaalid, eeskeelehäälikud ehk predorsaalid,
◦ eesvokaalid (vocal palatal = anterior) [i, e] ◦ keskvokaalid (v. central) [a] ◦ tagavokaalid (v. velar = posterior) [o,u] Consonantes: ◦ Huulhäälikud e bilabiaalid (bilabiales) [p, b] ◦ Labiodentaalid (labiodentales) [f] ◦ Hammashäälikud e (linguo)dentaalid [(linguo)dentales] [t, d] ◦ (Linguo)interdentaalid [(linguo)interdentales] [θ] ◦ (Linguo)alveolaarid [(linguo)alveolares] [r, ,l] ◦ (Linguo)palataalid [(linguo)palatales] [c, ɲ, ɟ] ◦ (Linguo)velaarid [(linguo)velares] [k, g] Vocales: ◦ kõrged (vocal cerrada (=alta)) [i,u] ◦ keskmised (v. media) [e, o] ◦ madalad (v. abierta (=baja)) [a] Consonantes: ◦ Klusiilid e sulghäälikud (oclusivas) – [t, d] ◦ Frikatiivid e hõõrdhäälikud (fricativas) [θ, s]
kindel foneemisüsteem. Eesti keeles on 26 kvalitatiivselt erinevat segmentaalfoneemi: 9 Vokaali /a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü/ ja 17 Konsonanti ehk kaashäälikut /f, h, j, k, l, l', m, n, n', p, r, s, s', s, t, t', v/. Loetletutest on /f/ ja /s/ võõrkonsonandid, mis esinevad ainult võõrsõnades. Suus : bilabiaalsed mood kahe huule kokkupuutel m ja p. Dentaalid hammashäälikud. Keele tipp. Alveolaarid keele selg, küljed. Kõrihäälikud h . Moodustusviis: frikatiivid : hõõrdhäälikud : õhuvooluga häälikud Klusiilid ehk sulghäälikud : sulgumine, paus katkestab õhuvoolu Nasaalid ehk ninahäälikud : õhk läbi nina ( m n ) Lareraal ehk külghäälikud : keelega, õhk pääseb völja küljelt ( l )
annaabi.ee 
