ilusad kooslused. 2 Niitusid on Eestis nelja tüüpi: alvarid, lamminiidud, puisniidud ja rannaniidud . Niitudel elab palju erinevaid liike taimi, linde ja loomi. Sealt võib leida ka ohustatud liike, kelle elupaiku peab kaitsma ja hoolitsema selle eest, et nad välja ei sureks. Niite kasutatakse erinevatel otstarvetel. Alvareid on traditsiooniliselt kasutatud karjamaana veiste ja lammaste ning ka hobuste karjatamisel. Samamoodi kasutatakse ka lamminiite. Puisniitudelt saadi püsivalt heina, tarbe ja küttepuid, ravimtaimi, pähkleid, seeni ja muid igapäevaseks eluks tarvilikku midagi vastu andmata. 2. Mis on niidud? Niidud on rohttaimede kooslused. Tekkeviisi põhjal eristatakse esmaseid ja teiseseid niidukooslusi.
Taimestik on liigirikas (ligi 1000 liiki, Vormsil umbes 900) Hiiumaal on valdavad männimetsad, soostunud lehtmetsad, kuuse-segametsad ja kadastikud, rannaniidud ja luited, rabad ja madalsood. Kaitse alla on võetud üle 50 taimeliigi (Vormsil umbes 60) Võrdlemisi pehmes merelises kliimas kasvavad haruldased ja reliktsed liigid luuderohi ja harilik jugapuu Saarel kasvavad looduslikult veel rand-ogaputk ning Eestis haruldane pisilina. Hiiumaal leidub alvareid, Vormsil lisaks ka puisniite Vaatamisväärsused Suuremõisa- peahoone rajati aastail 1755-1760, ühekorruselised tiibehitised rajati 1770.aastatel Umbes peahoonega samalajal rajatud mõisapark on alates 1959 looduskaitse all. Ülendi ohvripärn- Võeti üksikobjektina looduskaitse alla 1959. aastal On püha puu, kuna pidavat tervendama, anti ohvriande Kõpu tuletorn-ehitatud 16.sajandil Kõpu tuletorn on Läänemere ja Baltimaade vanim ning väidetavalt maailmas vanuselt teine või
Sel ajal tasub kindlasti meie giidide abil lähemat tutvust teha ka taimeriigiga. Lääne-Eesti rannikualade ning Saaremaa, Hiiumaa ja Vormsi lubjarikastel muldadel kasvab kokku 36 dekoratiivse välimusega orhideeliiki. Meie pool-looduslikud kooslused ranna-ja puisniidud on aga rikkalikuimad taimekooslused Euroopas. Juuni sobib hästi minemaks meie loodepoolseimale saarele - Osmussaarele, mis oma maastikega pakub meeldejäävat elamust. Siin võib näha alvareid ehk looniite. See elupaik on tänaseks säilinud vaid üksikutel Läänemere ümbruse saartel. Omalaadset eksootikat pakuvad ka saarel olevad islandi lambad, kes toodud saarele just siinsete ohustatud pärandmaastike säilitamiseks. Juuli Juulikuus sirguvad jõudsalt erinevate lindude pojad, kes pidevalt oma piiksumisega enda tühja kõhtu vanalindudele meelde tuletavad. Olgu selleks üksik kotkapoeg või
männikud leetunud ja leede-liivmuldadel ning rabas), sega- (Skandinaavia ps. lõunaosa, Ida-Euroopa lauskmaa Volgani; Lääne- ja Kesk-Euroopa laialehelised pöögi-ja tammemetsad leostunud, leetjatel ja näivleetjatel muldadel on nüüdseks peaaegu täielikult hävinud ning maa on üles haritud; säilinud liivastel leede-ja leetunud muldadel mäestike nõlvadel, rahvusparkides ja looduskaitsealadel) ja laialeheliseks (leidub liivaseid ja soostunud nõmmesid (Britis, Prantsusmaal, Saksamaal), alvareid (Rootsis, Eestis) ning puisniite) metsaks ()), stepi- ning igihalja metsa ja põõsastiku vööndit.
rabas), sega- (Skandinaavia ps. lõunaosa, Ida-Euroopa lauskmaa Volgani; Lääne- ja Kesk-Euroopa laialehelised pöögi-ja tammemetsad leostunud, leetjatel ja näivleetjatel muldadel on nüüdseks peaaegu täielikult hävinud ning maa on üles haritud; säilinud liivastel leede-ja leetunud muldadel mäestike nõlvadel, rahvusparkides ja looduskaitsealadel) ja laialeheliseks (leidub liivaseid ja soostunud nõmmesid (Britis, Prantsusmaal, Saksamaal), alvareid (Rootsis, Eestis) ning puisniite) metsaks ()), stepi- ning igihalja metsa ja põõsastiku vööndit.
2004) Looniidud ehk alvarid Looniidud on õhukese mullakihiga lubjarikkad kuivad rohumaad pae aluspõhjal. Kohati võib mullakiht peaaegu täielikult puududa ning siis leidub taimkatet vaid paepragudes ja väiksemates lohkudes. Looniitude rohustu on madal, aga liigirikas nii väikeses mastaabis kui ka koosluse tasemel. Olenevalt liigitusest võib loopealsete taimestiku jagada kuni seitsmesse tüüpi, mis erinevad üksteisest peamiselt mullaomaduste tõttu. Väga madala taimestiku tõttu ei saa alvareid niita ja neid kasutatakse tavaliselt karjamaadena. Tuulele ja päikesele avatus, õhuke pinnas ja selle all olev paekivi loovad tingimused, kus looniidud on vihmasel ajal väga märjad ja kesksuvel äärmiselt kuivad. Põud on sageli nii suur, et alvaritel võib eristada kahte vegetatsiooniperioodi, mida eraldab kesksuvine aeg, kui pinnas kuivab täiesti läbi. Ekstreemsete kasvutingimuste tõttu domineerivad alvaritel stressi taluvad liigid
Loorohumaad ehk alvarid (loopealsed) on paepealsetel või rähksetel aladel, kus mullakiht on alla 20 cm paks ja pinnakate vähem kui 1 m. Lähtekoosluseks on loometsad. Madal rohustu on liigirikas, iseloomulikud on lamba-aruhein, mägiristik, kevadtarn, angerpist, vesihaljas tarn, varretu ohakas jt. Võib kasvada üksikuid mände ja kaski. Põõsarindes peamiselt kadakas, mis vähese karjatamiskoormuse korral hakkab liigselt vohama. Samblarinne enamasti tihe. Alvareid leidus 1950ndatel aastatel ligikaudu 44 000 ha, kusjuures pindalaliselt kõige rohkem Saaremaa idaosas, Muhus ja Loode-Eestis. Tänapäevaks on neist säilinud hinnanguliselt 9000 ha, neist 300 ha kaitsealadel. Puisniit - nimetatakse regulaarselt niidetava rohustuga hõredat looduslikku puistut. Puisniitude uurimise ja kaitsmise peamised põhjused: Puisniidu koosluste erakordselt kõrge väikeseskaalaline liigirikkus ja rohkete kaitstavate liikide leidumine.
mullakiht on alla 20 cm paks ja pinnakate vähem kui 1 m. Lähtekoosluseks on loometsad. Eristatakse kuiva ja niiske looniidu kasvukohatüüpi. Madal ksero- ja kaltsifiilne rohustu on liigirikas, iseloomulikud on lamba-aruhein, mägiristik, kevadtarn, angerpist, vesihaljas tarn, varretu ohakas jt. Võib esineda üksikuid mände ja kaski. Põõsarindes peamiselt kadakas, mis vähese karjatamiskoormuse korral hakkab liigselt vohama. Sambarinne enamasti tihe. Alvareid leidus 1950ndatel aastatel ligikaudu 44 000 ha, kusjuures pindalaliselt kõige rohkem Saaremaa idaosas, Muhus ja Loode-Eestis. Tänapäevaks on neist säilinud hinnanguliselt 9000 ha, neist 300 ha kaitsealadel. Nõmmerohumaad on kujunenud raiete või põlengute tagajärjel nõmmemetsadest, lahtiste luidete või liivikute taimestumisel. Taimkate on hõre ja madalkasvuline, valitsevad liivataimed psammofüüdid. Nõmmeniidud on levinud peamiselt saartel, Põhja- Loode ja Kagu-Eestis.
3.Enamasti aitab kaasa mätast moodustavate taimeliikide levikule, muudab mullaomadusi (kasvab happesus) 4.Regulaarsel kasutamisel vähendab nii taimede kui loomade liigirikkust 5.Meil praegu soovitatav vaid kui ühekordne koosluse meede koosluse taastamisel 6.Oluline on tule intensiivsus ja tema mõju sügavus mullas Erosioon 1.luhtadel ja rannas loomulik ja sage 2.Kogu maailmas on suur probleem sellega, et ülekarjatamine tekitab erosiooni 3.Deflatsioon (tuulekanne) on olnud üks alvareid kujundav tegur. 4.Avab elupaiku ruderaalsetele liikidele (r-strateegia!) 5.Taimevabad laigud on olulised paljudele mardika-, kile- ja sihktiivaliste, liblikaliste jt. Putukate liikidele 6.Lombid on kudepaigaks kahepaiksetele NB Oluline on tähele panna, kuidas erinevad tegurid koosmõjus avalduvad! 1.valgus+tuul=kuivus 2.niitmine ja heina ära viimine vähendab viljakust 3.üleujutused mõjutavad mulla elustikku, mis on toiduks lindudele jt. loomadele 4
Sellele aitavad kaasa õhuke mullakiht, hõre taimkate ja tuultele avatud maastik. Esineb põuakahjustusi. Vihma korral võib kujuneda ajutisi tiike, kuna paepõhi takistab vee ära valgumist. Talvel võivad tuuled alvarid lumest puhtaks pühkida ja külma mõjul võivad tekkida mullakerked. Levik: -Läänemere saartel (Gotlandil ja Ölandil Rootsis, Saaremaal, Hiiumaal, Muhus ja väiksematel saartel Eestis) ning Lääne- ja Põhja-Eesti rannikualal. Väiksemate laikudena leidub alvareid veel Rootsi mandriosas, Ahvenamaal ja Peterburi piirkonnas. Alvaritele sarnaseid kooslusi on kirjeldatud ka Kanadast ja USAst Suure järvistu piirkonnast. Alvarite pindala järsk vähenemine 20.sajandil: -Alvareid leidus veel 1950ndate aastatel ligikaudu 44 000 hektarit, peamiselt Ida-Saaremaal, Muhumaal ja Loode-Eestis. 1950ndate lõpuks oli neid alles veel kuni 5000 ha, kuid suur osa sellest pindalast on tugevalt kadakasse kasvanud. Taimestik: -puurinne: üksikuid mände
ning varjurikkad kuusikud, nulu- ja seedermännimetsad suure toitainete ja veevaruga näivleetunud ja gleistunud muldadel. Heletaigas kasvavad hõredad ja valgusküllased männikud leetunud- ja leede-liivmuldadel ning rabades. Lõuna pool (Skandinaavia poolsaare lõunaosas ning Ida-Euroopa lauskmaa kuni Volga jõeni) kasvavad ka segametsad. Sealsed metsad kasvavad liivastel leede- ja leetunud muldadel. Paealadel Rootsi saartel ning Põhja- ja Lääne-Eestis leidub alvareid ehk loopealseid. Äärmises põhjaosas ja kõrgete massiivide lagedel on levinud tundra, kus esineb veel igikelts ning on kujunenud õhukesed glei- ja turvastunud gleimullad. Orgudes, nõgudes ja teistes tuule poolt varjatud kohtades kasvab üksikuid pajupõõsaid, ülejäänud taimestik on madal. (2; 7 lk 137, 138) Loomastiku elupaikade vööndilisus ei ilmne selgekujuliste kooslustena kui taimkattes. Üldreeglina liikide arv põhjast lõunasse kasvab, ent isendite arv kahaneb.
Lähtekoosluseks on loometsad. Eristatakse kuiva ja niiske looniidu kasvukohatüüpi. Madal ksero- ja kaltsifiilne rohustu on liigirikas, iseloomulikud on lamba-aruhein, mägiristik, kevadtarn, angerpist, vesihaljas tarn, varretu ohakas jt. Võib esineda üksikuid mände ja kaski. Põõsarindes peamiselt kadakas, mis vähese karjatamiskoormuse korral hakkab liigselt vohama. Sambarinne enamasti tihe. Alvareid leidus 1950ndatel aastatel ligikaudu 44 000 ha, kusjuures pindalaliselt kõige rohkem Saaremaa idaosas, Muhus ja Loode-Eestis. Tänapäevaks on neist säilinud hinnanguliselt 9000 ha, neist 300 ha kaitsealadel. Nõmmerohumaad on kujunenud raiete või põlengute tagajärjel nõmmemetsadest, lahtiste luidete või liivikute taimestumisel. Taimkate on hõre ja madalkasvuline, valitsevad liivataimed psammofüüdid. Nõmmeniidud on levinud peamiselt saartel, Põhja- Loode ja Kagu- Eestis.
pinnakate vähem kui 1 m. Lähtekoosluseks on loometsad. Eristatakse kuiva ja niiske looniidu kasvukohatüüpi. Madalksero-ja kaltsifiilne rohustu on liigirikas, iseloomulikud on lamba-aruhein, mägiristik, kevadtarn, angerpist, vesihaljastarn, varretu ohakas jt. Võib esineda üksikuid mände ja kaski. Põõsarindes peamiselt kadakas, mis vähese karjatamiskoormuse korral hakkab liigselt vohama. Sambarinne enamasti tihe. Alvareid leidus1950ndatel aastatel ligikaudu 44000 ha, kusjuures pindalaliselt kõige rohkem Saaremaa idaosas, Muhus ja Loode-Eestis. Tänapäevaks on neist säilinud hinnanguliselt 9000 ha, neist 300 ha kaitsealadel. Nõmmerohumaad on kujunenud raiete või põlengute tagajärjel nõmmemetsadest, lahtiste luidete või liivikute taimestumisel. Taimkate on hõre ja madala kasvuline, valitsevad liivataimed psammofüüdid. Nõmmeniidud on levinud peamiselt saartel, Põhja- Loode ja Kagu- Eestis
annaabi.ee 
