liigist üks näidis määramiseks ja kontrollimiseks), määratakse rinnete liigirikkus (liikide arv proovitükil) ja tuuakse esile kasvukohatüüpi iseloomustavad taimed kasutades vastavat labortöö tabelit. Juhendaja õpetaja Evelin Saarvaga saab ühendust meilil: [email protected] Mulla ja taimestiku alusel määratakse metsatüübirühm, kasvukohatüüp (või alltüüp) ja metsatüüp. Soovitav on teha kaeveümbruse alustaimestikust ja metsast fotod. Töös näidatakse antud kasvukoha asend ordinatsiooniskeemil, mis lisatakse uurimistöö lisasse. Juhendaja õpetaja Vello Keppartiga saab ühendust meilil: [email protected] 4. UURIMISTÖÖ VORMISTAMINE JA ESITAMINE Töö koostatakse iseseisvalt ja peetakse pidevalt ühendust juhendajatega. Mustandtekst on soovitav esitada juhendajatele kommentaaride ja märkuste tegemiseks oktoobri alguse õppesessioonil.
Laserimpulsi peegelduste järgi hinnatava puistu takseeritud kõrguse seoseid mõjutavad mitmed tegurid: metsa läbipaistvus, liigiline koosseis, skanneri seadistus ja muidugi ka skaneerimise tihedus, millest sõltub tekkivate peegelduste arv pinnaühiku kohta( Lang ja Arumäe 2014). LIDARi on tendents kõrgusi alahinnata. Selle põhjused võib olla mitmeid: märkimisväärne osa võrastikust läbitungitud kiirgusest ei peegeldata tagasi maapinnalt vaid võra alumistelt osadel või alustaimestikust, laseri poolt välja saatetud infrapunavalgus peab emalt läbima võrastiku välisseina kihi, enne kui tekib skanneris peegeldus registreerimiseks piisavalt tugeva signaaliga peegeldus. Vea vähendamiseks on võimalik puistu jagada väiksemateks osadeks, ning nende kohta arvutada eraldi keskmised kõrgused. Eestis on laserandmetest metsa kõrguse ennustamiseks osutunud kõige edukamaks protsentiilimeetod(joonis 2), kus kasutatakse kolmemõõtmelise peegelduste parve kõrgusjaotuse
soostunud mullad. Valitsevaks kaasikud, järgnevad kuusk ja sanglepp. Alusmets hõre, 2 kuid liigirikas: pajud, pihlakas, toomingas, vaarikas. Alustaimestik väga liigirikas ja lopsakas: angervaks, naat, sõnajalad. Edela-Eestis. 1.7 Rabastuvad metsad liigniisketel, happelistel, kuni 30cm tüsedusega toorhuumushorisondiga muldadel, alustaimestikust domineerivad puhmad, ülekaalus männikud. Sinika kasvukohatüüp tasastel madalamatel aladel, muld tugevasti leetunud, leede- glei ja leede turvastunud mullad, väga happeline, liigniiske. Valdavalt männikud, madala tootlikkusega. Alusmetsas kadakas, pajud, paakspuu. Alustaimestikus kanarbik, sinikas, pohl. Iseloomulikud samblad ja samblikud. Toitainevaesus ja liigniiskus metsas. Põhja- ja Edela Eestis.
huumusained, mis on tavaliselt tugevasti seotud mulla mineraalosaga. 93. Humiinhapped huumushapped, mis lahustuvad leelistes, kuid on lahustumatud mineraalhapetes ja vees. 94. Fulvohapped huumushapped, mis lahustuvad leelistes ja nõrkades mineraalhapetes. 95. Metsakõdu kaitseb mulda vee liigse aurumise eest ja soodustab laialehelistes metsades metsa uuenemist, tõrjudes alustaimestikust välja kõrrelised ja samblad. 96. Huumushorisont mulla mineraalse osa pealmine kiht kuivades, parasniisketes või ajutiselt liigniisketes tingimustes. 2) EESTI MULDADE LÄHTEKIVIMID, NENDE KIVIMILINE JA MINERALOOGILINE KOOSTIS. Liustikusetted: a) Põhja-Eestis valkjashall ja kollakashall tugevasti karbonaatne rähkmoreen, mis koosneb: karbonaatkivimid, munakaid, rahne ja tard- ja moondekivimeist pärit kive ja kruusa. Suure
mis on tavaliselt tugevasti seotud mulla mineraalosaga. 93. Humiinhapped – huumushapped, mis lahustuvad leelistes, kuid on lahustumatud mineraalhapetes ja vees. 94. Fulvohapped – huumushapped, mis lahustuvad leelistes ja nõrkades mineraalhapetes. 95. Metsakõdu – kaitseb mulda vee liigse aurumise eest ja soodustab laialehelistes metsades metsa uuenemist, tõrjudes alustaimestikust välja kõrrelised ja samblad. 96. Huumushorisont – mulla mineraalse osa pealmine kiht kuivades, parasniisketes või ajutiselt liigniisketes tingimustes. 2) EESTI MULDADE LÄHTEKIVIMID, NENDE KIVIMILINE JA MINERALOOGILINE KOOSTIS. Liustikusetted: a) Põhja-Eestis valkjashall ja kollakashall tugevasti karbonaatne rähkmoreen, mis koosneb: karbonaatki- vimid, munakaid, rahne ja tard- ja moondekivimeist pärit kive ja kruusa
Proovitükkidelt korjatud alusmetsa ja alustaimestiku liigid herbaliseeriti, määrati liikide esinemissagedus proovitükil ja toodi esile kasvukohatüüpi iseloomustavad taimed. Mulla kirjeldamiseks võeti igast mulla geneetilisest horisondist mullaproov, mida kasutati mullareaktsiooni pH määramiseks, äigejoonise ja vähendatud mullaprofiili näidise tegemiseks. Mulla ja taimestiku alusel määrati metsatüübirühm, kasvukohatüüp ja metsatüüp. Kaeveümbruse alustaimestikust ja metsast tehti fotod. Töö lisades on mõlema kasvukohatüübi kohta: kasvukohatüüpide asendid ordinatsiooniskeemil, muldade äigejoonised, liimmonoliidid ja herbaariumid. 1 METOODIKA 1.1 Välitööd Välitöödel olid kaasas järgmised töövahendid: kirjutusvahendid, mapp, paber, fotoaparaat, mõõdulint, labidas ja plastkarbid. Välitöid alustati tutvumisest proovitükiga; määrati sammudega uuritava ala ulatus (30 m
Määratakse peapuuliigi, vanuse, kõrguse ja boniteediklassi põhjal. Boniteet- Puistu boniteedi all mõistetakse tinglikult kasvukoha headust, seda peegeldab puistu tootlikkus. Viimane sõltub paljudest faktoritest, muuhulgas moodustavatest puuliikidest. Maailmas on kasutuses mitmesuguseid boniteerimise skaalasid, milledest mõnedel on sisendeid palju ja seetõttu on need ka kasutamiseks keerukad. Boniteerimise skaalasid on koostatud lähtudes kas metsamullast, puuliigi juurdekasvust või alustaimestikust. Meil on tunnustatud suhteliselt kergesti kasutatava nn. Orlovi boniteerimise skaala põhimõte. Selle skaala kasutamisel määravad puistu ühte või teise boniteediklassi kuulumise põhielemendi vanus ja keskmine kõrgus. Klasse on 7: tootlikkuse alanemise järjestuses on need Ia; I; II; III; IV; V; Va, harvem kasutatakse veel kahte Ib, mida kasutatakse peamiselt teaduslikes töödes kõige tootlikumate puistute kohta ja Vb vastavalt väga viletsa kasvuga puistute kohta
vähe, et assimilatsiooniorganid (lehed, okkad) surevad ja kuivavad, mis toob kaasa neid kandvate okste kuivamise, aga mis kindlal valgustatusel see toimib, oleneb erinevatest puuliikidest ning ka mullastikutingimustest. Valgusnõudlikel puuliikidel (kask, lehis, mänd) toimub see kiiremini, kui varjusallivatel liikidel (kuusk, nulg). Lõpukskuivanud oksad kõdunevad, langevad maha ja moodustub oksavaba tüvi. Ehk tegemist on tüve laasumisega. Mets on kui seostatud tervik, mis koosneb alustaimestikust, puudest, põõsastest, loomastikust ja mikroorganismidest. Mis tähendab, et kõik on omavahel tihedalt seotud ja mõjutatud ümbritsevast keskkonnast, samal ajalise avaldades mõju ümbritsevalt keskkonnale. Maa-ala, millel puud kasvavad nii hõredalt, et nende võrad poleliitunud ja metsale omast keskkonda ei teki, nimetatakse harvikuks, mis EI ole mets. Metsa juriidiline määratlus: Mets on ökosüsteem, miskoosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja sealelunevast loomastikust
puud on ohukesekorbalised). Heletaiga alustaimestikus on ülekaalus kääbuspõõsad, uibulehed ja mõned lõikheinalised; õrnalehelised hügrofüüdid, nagu jänesekapsas ja nõiakold, taanduvad. Taigametsadele on iseloomulik enamiku taimede mükotrofism. Seensümbiondid võimaldavad puudel happelisest mullast paremini toitaineid omastada. Oluliseks koosseisu määravaks teguriks on osutunud juurekonkurents, mis liitunud metsades pärsib uuendust ja selekteerib alustaimestikust välja ainuit vähenõudlikke liike. Alles raiestikel ja põlendikel, kus vabaneb rohkem nitraate jt. toitaineid ning valgust on piiramatult, saavad rohttaimed areneda pidurdamatult. · Ca 70. ja 50. Põhjalaiuskraadide vahel · Katab maismaast 11%; 2/3 Siberis · Vegetatsiooniperiood: 3-6 kuud · Sademed: 250-500 (800) mm/a · Mullad: happelised, väheviljakad, paksu okkakõduga; leetumine; kontinentaalses osas igikelts, mis sulab
Niisugust protsessi nimetatakse mulla leetumiseks. Tugeva leetumise ja gleistumise korral esineb B-horisont nõrgliiva või -kivina. Huumuse moodustumine oleneb ka puistu alumistest rinnetest - alusmetsast ja -taimestikust. Kergesti kõdunevad ja soodustavad mulli moodustumist mitmed alusmetsapõõsad - okasmetsades h. sarapuu, mage sõstar, h.kuslapuu ja h. pihlakas, mille lehed sisaldavad rohkesti mineraalaineid ja muudavad kõdu kobedamaks. Samasuguse toimega on toomingalehed. Alustaimestikust soodustavad pehme huumuse tekkimist nn. laialehised rohttaimed (h. naat, h. kopsurohi, püsik-seljarohi, koldnõges, salu-tähthein, h. metspipar, lõhnav varjulill jt.), mis samuti sisaldavad rohkesti mineraalaineid, annavad kobeda kõdu ja lagunevad kergesti. Need liigid on iseloomulikud salumetsadele, kus ka mullastikutingimused soodustavad mulli kujunemist. Sammaldest soodustavad pehme huumuse kujunemist ainult metsakäharik ja salusammal; enamasti soodustavad samblad toorhuumuse tekkimist
kasvu (Pleurozium, Dicranum, Hylocomium, Polytrichum jt). Huumuse moodustumine oleneb ka puistu alumistest rinnetest - alusmetsast ja -taimestikust. Kergesti kõdunevad ja seega mull-tüüpi huumuse moodustumist soodustavad mitmed alusmetsapõõsad (sarapuu, toomingas, kuslapuu, pihlakas jne), mille lehed sisaldavad rohkesti mineraalaineid ja muudavad kõdu kobedamaks. Alustaimestikust soodustavad pehme huumuse tekkimist nn laialehised rohttaimed (naat, kopsurohi, seljarohi, metspipar, lõhnav varjulill jt.), mis samuti sisaldavad rohkesti mineraalaineid, annavad kobeda kõdu ja lagunevad kergesti. Need liigid on iseloomulikud salumetsadele, kus ka mullastikutingimused soodustavad mulli kujunemist. Sammaldest soodustavad pehme huumuse kujunemist ainult metsakäharik ja
Niisugust protsessi nimetatakse mulla leetumiseks. Tugeva leetumise ja gleistumise korral esineb B-horisont nõrgliiva või -kivina. Huumuse moodustumine oleneb ka puistu alumistest rinnetest - alusmetsast ja -taimestikust. Kergesti kõdunevad ja soostavad mulli moodustumist mitmed alusmetsapõõsad - okasmetsades sarapuu ja pihlakas, mille lehed sisaldavad rohkesti mineraalaineid ja muudavad kõdu kobedamaks. Samasuguse toimega on toomingalehed. Alustaimestikust soodustavad pehme huumuse tekkimist nn. laialehised rohttaimed (naat, kopsurohi, seljarohi, metspipar, lõhnav varjulill jt.), mis samuti sisaldavad rohkesti mineraalaineid, annavad kobeda kõdu ja lagunevad kergesti. Need liigid on iseloomulikud salumetsadele, kus ka mullastikutingimused soodustavad mulli kujunemist. Sammaldest soodustavad pehme huumuse kujunemist ainult metsakäharik ja salusammal; enamasti soodustavad samblad toorhuumuse tekkimist
annaabi.ee 
