Nõmmemetsades on võimalik leida pohli, siiski kõige sobivamad on need metsad leesikatele ja kanarbikkudele. 9 July 22, 2012 Footer text here 10 July 22, 2012 Footer text here Lodumetsad Enamasti leidub neid metsatüüpe orgudes ja lammidel. Valitsevaks puuliigiks on sanglepp. Märja kasvupinnasega alustaimestikule on iseloomulikud varsakabjad, soovõhad, mitmed tarnaliigid, konnaosi ja angervaks. 11 July 22, 2012 Footer text here 12 July 22, 2012 Footer text here Niidud Need erikooslused on tekkinud antropoloogilise teguri toimel. Seda liigitatakse vastavalt mullastikule ja niiskusreziimile erinevatesse tüüpidesse.
leostunud gleimullad, küllastunud gleimullad ja turvastunud mullad. Puistutest on sagedasemad kaasikud ja sanglepikud. Alusmets hõre kuid liigirikas. Alustaimestikus domineerivad sõnajalad. 1.1.6. Soovikumetsad Osja kasvukohatüüp –tasastel madalatel aladel, mikroreljeef tugevasti künklik. Esinevad mitmesugused soostunud ja küllastunud mullad. Enamasti kasvavad segapuistud. Enamuspuuliikideks on kask, mänd või kuusk. Alusmets liigirikas, kuid enamasti hõre. Alustaimestikule on iseloomulik mosaiiksus vastavalt mikroreljeefile: kõrgematel osadelhappelise metsakõdu taimed. Lohkudes salu- ja lodumetsadele iseloomulikud taimed. Tarna kasvukohatüüp - madalatel tasandikel. Levinud küllastunud gleimullad, turvastunud glei ja küllastumata gleimulllad. Iseloomulik on kuni 30 cm toorhuumuse kiht, millele järgneb liiv. Puistutest domineerivad madalaboniteedilised sookaasikud. Alusmets hõre.
Vähese kallaku, raske lõimise ja künkliku moreeni tõttu on vee liikumine aeglane. Esinevad mitmesugused soostunud mullad. Enamasti kasvavad segapuistud. Enamuspuuliigiks kask, haab, saar, sanglepp. Kased sageli kõveratüvelised, paremini kasvab mänd. Puistud sageli hõredad, esineb tormiheidet. Boniteet noorematel puistutel III-IV, vanematel ja raskematel lõimistel kasvavates puistutes V-Va. Alusmets liigirikas, kuid enamasti hõre, esinevad paakspuu, pihlakas. Alustaimestikule on iseloomulik mosaiiksus vastavalt mikroreljeefile: kõrgematel osadel mustikas, pohl, leseleht, laanelill, metsosi. Lohkudes salu- ja lodumetsadele iseloomulikud taimed (võsaülane, ussilakk, naat, koldnõges, sinilill, angervaks, sookastik). Levinud Lääne- Eesti settemuldadel, 2% metsadest. Tarna (tr) kasvukohatüüp - madalatel tasandikel. Lähtekivimiks on savil asuvad setteliivad. Põhjavesi kõrgel ja liigub vähe, kevadel ja sügisel ulatub maapinnale.
The nemoral forests are widespread on the most fertile soils which have been formed on carbonate parent material and have favourable water conditions. Salumetsad on laialtlevinud viljakamatel muldadel, mis on kujunenud karbonaatsel lähtekivimil ja neil on soodsad veetingimused. A characteristics feature of the ground vegetation is the lack of dwarf shrub layer and the occurrence of nemoral plants with very limited ecoamplitude and very demanding as to the fertility of soils. Alustaimestikule on iseloomulik joon puhmarinde puudumine ja väga kitsa ökoamplituudiga salutaimede esinemine ning nõudlus viljaka pinnase järele. 8 Most of the goutweed (Aegopodium) site type forests can be found in the central and eastern regions of Estonia. Suurem osa naadi (Aegopodium) kasvukohatüübii metsi võime leida Kesk- ja Ida-Eestis regioonidest.
Samas võib kuival perioodil esineda taimedele omastatava vee puudust. Enamasti kasvavad segapuistud. Enamuspuuliikideks on kask (1/2) mänd (1/4) või kuusk (1/10), koosseisus võib esineda veel haaba, saart, sangleppa. Kased sageli kõveratüvelised, paremini kasvab mänd. Puistud sageli hõredad, madala tootlikkusega IV -V bon, sageli esineb tormiheidet. Alusmets liigirikas, kuid enamasti hõre, esinevad paakspuu, pihlakas, mage sõstar, kadakas, pajud. Alustaimestikule on iseloomulik mosaiiksus vastavalt mikroreljeefile: kõrgematel osadel mustikas, pohl, leseleht, laanelill, metsosi jt happelise (toorhuumusliku) metsakõdu taimed. Lohkudes salu- ja lodumetsadele iseloomulikud taimed (võsaülane, ussilakk, naat, koldnõges, sinilill, angervaks, sookastik). Levinud Lääne-Eesti settemuldadel, 2% metsadest. Tarna (tr) kasvukohatüüp - madalatel tasandikel. Lähtekivimiks on savil asuvad setteliivad. Põhjavesi kõrgel ja
turbakihi paksus üle 0,5 meetri, siirde- ja nõmmrabas aga väiksem. Kõrgraba on siirderaba või nõmmraba edasise soostumise tagajärg ja soode arengu viimane aste. Turbalasundi paksus on üle 1 meetri, üksikjuhtudel 9-10 m ja rohkemgi, kusjuures pindmise oligotroofse turbakihi paksus on alati üle 0,5 meetri. Rabaturvas on toitesoolade poolest äärmiselt vaene. Taimestik toitub atmosfääriveest. Alustaimestikule on iseloomulik hästi väljakujunenud puhmarinne: sookail, sinikas, kanarbik, harilik kukemari, küüvits, pohl, Ida-Eestis ka hanevits. Rohttaimedest tupp-villpea, rabamurakas, ümaralehine huulhein. Samblarindes valitsevad turbasamblad. Rabad on tasased või kumerad ja asuvad sageli ümbritsevast maast kõrgemal. Metsapuudest suudab kõrgrabas kasvada ainult meie kõige vähenõudlikum puuliik - mänd. 100 a. puistute tagavara on vaid 100-120 tm/ha (Lõhmus, 1984)
Peamiselt Eesti ida- ja keskosas, 8% metsadest. 73. Olulisemad puid ohustavad seenhaigused metsas. Seennakkus ja mädanemisprotsess puidus Seente vegetatiivkeha on mütseel e. seeneniidistik. Pärast seeneniidistiku mõneaastast arenemist puus või puidus moodustuvad puutüvele, okstele, juurtele või materjalile viljakehad, nagu taelikud, torikud, pässikud, pessud jne. Puumädanike viljakehad toodavad varakevadest hilissügiseni tohutul hulgal eoseid. Satub seeneeos maapinnale, alustaimestikule, puutüvele, okstele, lehtedele jm., kinnitub ta sinna tugevasti ja hakkab idanema. Pärast idanemist hakkab nakatunud taimes arenema seeneniidistik ning puidu rakuseinad hakkavad lagunema seeneniitide poolt toodetavate fermentide toimel. Puu- ja puidumädanikele on kõige olulisemad tselluloosi lagundav ferment tsellulaas, ligniini lagundav ferment ligninaas ja hemitselluloosi lagundav ferment hemitsellulaas. Mädanemisprotsessi lõpp-produktideks on süsihappegaas ja vesi.
turba- ja karusambla osakaal Raba-sinika alltüübis ümbruses, aga ka Põhja- ja Loode-Eestis, Alusmets liigirikas, kuid enamasti hõre, esinevad vahetuvad turbasamblad, toimub üleminek rabaks. metsadest 5%. paakspuu, pihlakas, mage sõstar, kadakas, pajud. Metsa kasvu pidurdavad toitainetevaesus ja 1.5 Salumetsad Alustaimestikule on iseloomulik mosaiiksus liigniiskus. Levivad viljakatel, lubjarikastel lähtekivimitel vastavalt mikroreljeefile: kõrgematel osadel Sagedamini Põhja- ja Edela-Eestis, 3% metsadest. tekkinud muldadel. Veereziim soodne. mustikas, pohl, leseleht, laanelill, metsosi jt Karusambla (kr) kasvukohatüüp - tekib tihti Viljaka mulla tõttu puistute koosseis väga happelise (toorhuumusliku) metsakõdu taimed
Vähese kallaku, raske lõimise ja künkliku moreeni tõttu on vee liikumine aeglane. Esinevad mitmesugused soostunud mullad. Enamasti kasvavad segapuistud. Enamuspuuliigiks kask, haab, saar, sanglepp. Kased sageli kõveratüvelised, paremini kasvab mänd. Puistud sageli hõredad, esineb tormiheidet. Boniteet noorematel puistutel III-IV, vanematel ja raskematel lõimistel kasvavates puistutes V-Va. Alusmets liigirikas, kuid enamasti hõre, esinevad paakspuu, pihlakas. Alustaimestikule on iseloomulik mosaiiksus vastavalt mikroreljeefile: kõrgematel osadel mustikas, pohl, leseleht, laanelill, metsosi. Lohkudes salu- ja lodumetsadele iseloomulikud taimed (võsaülane, ussilakk, naat, koldnõges, sinilill, angervaks, sookastik). Levinud Lääne-Eesti settemuldadel, 2% metsadest. Tarna (tr) kasvukohatüüp - madalatel tasandikel. Lähtekivimiks on savil asuvad setteliivad. Põhjavesi kõrgel ja liigub vähe, kevadel ja sügisel ulatub maapinnale.
3. Missugused puud kasvavad laanemetsades, milline on boniteet? 4. Iseloomustage põõsarinnet! 5. Iseloomustage rohurinnet! 6. Loetlege laanemetsades kasvavaid samblaid! 7. Millistes Eesti piirkondades on levinud laanemetsad? 8. Missugused on tähtsamad taimekooslused? 9. Mille poolest erinevad sürjametsad laanemetsadest? 5. SALUMETSADE TÜÜBIRÜHM Salumetsad on levinud kõige viljakamatel, karbonaatsel lähtekivimil tekkinud soodsa veereiimiga muldadel. Alustaimestikule on iseloomulik puhmaste puudumine ja mulla- viljakuse suhtes väga nõudlike nn. salutaimede (seljarohi, naat, metspipar, kopsurohi jt.) esinemine. Puurindes lehtpuud (sealhulgas kõvad liigid) ja kuusk. Eesti metsadest moodustavad salumetsad 9%. Tüübirühma kuuluvad naadi ja sõnajala kasvukohatüübid. 5.1. NAADI KASVUKOHATÜÜP (Nd) Reljeef: lainjad moreenitasandikud ja voored, harvem oruveerud; mikroreljeef tasane või veidi kühmuline.
22. Salu- ja soovikumetsad Salumetsad Salumetsad on levinud kõige viljakamatel, lubjarikastel lähtekivimitel tekkinud muldadel. Veereziim soodne. A1 horisont tüse, huumuserikas. Viljaka mulla tõttu puistute koosseis väga mitmekesine. Esinevad lehtpuumetsad, millede koosseisus enamasti kask, haab, saar, tamm, pärn, jalakas, ka kuusikuid. Enamasti segapuistud, Ia-II boniteediga. Alustaimestikule on iseloomulik puhmarinde puudumine ja spetsiifiliste alusmetsataimede esinemine. Tüübirühma kuuluvad naadi ja sõnajala kasvukohatüübid. Naadi kasvukohatüüp (nd) Asub tasase või nõrgalt lainja reljeefiga aladel, kühmudel, künnistel, harvem orunõlvadel. Lähtekivim karbonaatne liivsavi-, saviliiv- või tüse rähkmoreen, harvem karbonaadivaene moreen. Põhjavesi asub tavaliselt 1-2 m sügavusel, ulatudes reljeefi
mõeldud kasvukohatüüpide süsteem. Metsa kasvukohatüüp on ühesuguste kasvukohatingimustega metsamaa kogum, mis erineb teistest mulla, veerežiimi ja alustaimestiku poolest. Kasvukohatüübid nimetatakse mõne eriti iseloomuliku taime järgi, mis selles kasvukohatüübis kasvab, näiteks sinilille kasvukohatüüp, mustika kasvukohatüüp, kanarbiku kasvukohatüüp, naadi kasvukohatüüp. Kui mullale, veerežiimile ja alustaimestikule lisaks vaadata ka enamuspuuliiki, mis seal kasvab, saame metsatüübi, näiteks sinilillekuusik, mustikamännik, kanarbikumännik, naadikaasik. Sarnaseid metsatüüpe rühmitatakse tüübirühmadeks, sinilillekuusik kuulub näiteks laanemetsa tüübirühma, mustikamännik palumetsa tüübirühma, kanarbikumännik nõmmemetsa tüübirühma ja naadikaasik salumetsa tüübirühma. Mullastiku seost metsa koosseisuga võib märgata pealiskaudselgi vaatlusel.
annaabi.ee 
