2. Kirjelda Hagia Sophiat! Mis on sellest tänapäevaks saanud? Konstantinoopolis, ehitati keiser Justianus I ajal. Tsentraalehitis. Väljas kuppel, mille alumises osas arvukalt aknaid. Tänaseks moonutavad vana ristiusukiriku välisilmed minaretit (seal asub türklaste mosee). Maalingud ja mosaiigid on kinni kaetud, sest islamiusk ei luba elusolendite kujutamist. 3. Mis on ikoonid? Mis on nende salapärase ilu allikaks? Pühapildid. Salapärase ilu allikaks on alusmaal kullaga, mis muudab maali ebamaiselt kauniks. (Maaliti laudadest alustele temperaga, tähtsaim motiiv Maarija koos Kristus-lapsega, ranged reeglid) 4. Millal eksisteeris romaani stiil? 10. - 13. sajand 5. Millal eksisteeris gooti stiil? 12. - 16. sajand. 6. Kirjelda romaani stiili arhitektuuri! (Tunnused, mis oli tähtsal kohal, tähtsaim kirikutüüp jms) Tähtsal kohal sakraalarhitektuur. Porfaanarhitektuurist tunneme linnuseid ja linnakindlustusi
tambuuril prohvetid või apostlid, viklitel evangelistid, apsiidi ülemises osas jumalaema, selle all stseenid Kristuse ja apostlitega jne. Selline skeem kordus igas kirikus väikeste kõrvalekaldumistega. Alates 9.saj-st levib nüüd ka tahvelmaal e ikoonimaal. Ikoone peeti pühadeks ja neil kujutati ainult pühasid asju. Tähtsaim motiiv oli Maarja koos Kristus- lapsega. Ikoonid maaliti laudadest alustele temperavärvidega. Alusmaal tehti kullavärviga, mis kumab kujutisest läbi ja muudab selle ebamaiseks. Ka ikoonimaalis kehtisid kindlad reeglid, mis aja jooksul kinnistusid ning see tegi maalikunsti muutumise väga raskeks. Alles 13.saj-l muutus kunst looduslähedasemaks ja ruumilisemaks. Bütsansi skulptuur Bütsantsi skulptuuris püsis lühikest aega antiikplastika, loodi valitsejate figuure ja portreid. Kirik suhtus aga ümarplastikasse eitavalt
Leonardo da Vinci katsetas õlivärvidega maalimist otse müüripinnale. Õlitehnika ei osutunud seinamaali jaoks sobivaks. Katsetuste ohvriks langes kuulus "Püha õhtusöömaaeg", mille Leonardo maalis Milaanos Santa Maria della Grazie kloostri seinale. Maal hakkas hävinema juba kunstniku eluajal. Kahtlemata on kogemus väärtuslik, kuid kas pole hind liiga ränk? Tizian maalis tumedale krundile, mille peale ta mitmesuguste toonivarjunditega markeeris alusmaali ning valguse ja varjupinnad. Alusmaal oli sedavõrd õhuke, et hall krunt sellest läbi kumas, tekitades hallika värvitooni nn. optilise halli. Edasises tööprotsessis kasutas Tizian rohkesti lasuurimist. Teatakse rääkida, et erinevate kihtide arv olevat ulatunud 30 - 40 ning Tizian kandis nad maalile ei millegi muu kui näpuga. Tizian maalis õlivärvidega, kuhu oli lisatud vaike ja palsameid ning varasemas loomeperioodis ka rasvast munatemperat. Pintslid, mida ta tööks kasutas, olevat olnud
kord kirikute kaunistamisel: kuplil oli alati Kristus valitsejana, tambuuril prohvetid või apostlid, viklitel evangelistid, apsiidi ülemises osas jumalaema, selle all stseenid Kristuse ja apostlitega jne. Selline skeem kordus igas kirikus väikeste kõrvalekaldumistega. Alates 9.saj-st levib nüüd ka tahvelmaal e ikoonimaal. Ikoone peeti pühadeks ja neil kujutati ainult pühasid asju. Tähtsaim motiiv oli Maarja koos Kristus-lapsega. Ikoonid maaliti laudadest alustele temperavärvidega. Alusmaal tehti kullavärviga, mis kumab kujutisest läbi ja muudab selle ebamaiseks. Ka ikoonimaalis kehtisid kindlad reeglid, mis aja jooksul kinnistusid ning see tegi maalikunsti muutumise väga raskeks. Alles 13.saj-l muutus kunst looduslähedasemaks ja ruumilisemaks. BÜTSANTSI SKULPTUUR Bütsantsi skulptuuris püsis lühikest aega antiikplastika, loodi valitsejate figuure ja portreid. Kirik suhtus aga ümarplastikasse eitavalt
http://www.easypedia.gr/el/articles/l/e/o/%CE%95%CE%B9%CE%BA%CF%8C%CE%BD%CE%B1~Leonardo_da_Vinci_Benois_Madonna.jpg_51f6.html "Madonna nelgiga" (Müncheni madonna) Vana pinakoteek, München http://www.istanbul-yes-istanbul.co.uk/Spirituality/about.htm "Tarkade Kummardamine" (1481-1482) Alusmaal puutahvlil 246 x 243 cm Uffize, Firenze http://www.christianprimer.com/christianity/common-terms-of-the-christmas-season / Milano (1482 1499) · Leonardo suundus Firenzest Milanosse. · Jäi Milanosse peaaegu kahekümneks aastaks. · Milano oli kõige viljakaim periood. "Madonna Litta" (u 1482) Ermitaaz, Peterburi
kord kirikute kaunistamisel: kuplil oli alati Kristus valitsejana, tambuuril prohvetid või apostlid, viklitel evangelistid, apsiidi ülemises osas jumalaema, selle all stseenid Kristuse ja apostlitega jne. Selline skeem kordus igas kirikus väikeste kõrvalekaldumistega. Alates 9.saj- st levib nüüd ka tahvelmaal e ikoonimaal. Ikoone peeti pühadeks ja neil kujutati ainult pühasid asju. Tähtsaim motiiv oli Maarja koos Kristus-lapsega. Ikoonid maaliti laudadest alustele temperavärvidega. Alusmaal tehti kullavärviga, mis kumab kujutisest läbi ja muudab selle ebamaiseks. Alles 13.saj-l muutus kunst looduslähedasemaks ja ruumilisemaks. Skulptuur: Bütsantsi skulptuuris püsis lühikest aega antiikplastika, loodi valitsejate figuure ja portreid. Kirik suhtus aga ümarplastikasse eitavalt. Pärast pilditüli keelati ümarskulptuurid hoopis. Edasi elas reljeef, mida töödeldi madalalt ja peamiselt sarkofaagidel. Bütsantsi riik kestis kuni 1453
· uue suuna portreemaalis suuna, mis pani pearõhu inimese sisemise mina esiletoomisele. · ,,Madonna kaljukoopas" 1483, (säilinud ainult koopia). VENEETSIA MAALIKUNST 16. SAJANDIL: · Moodustub koolkond; Veneetsia kõrgrenessansi kunsti sel perioodil iseloomustab koloriidiprobleemide esiletõstmine, lokaaltoone ei rõhutata, kõiki üksikuid toone püüdsid nad ühendada sooja, kuldkollase üldtooniga. · Saavutati see kihiti maalimisega: · alusmaal · pruunid toonid · värvid · ühtlane laseeriv kuldne toon. · Maalikunst peegeldab ses mõttes Veneetsia tolle aja elu oma luksuse ja naudinguihaga. · Loodus ei esine foonina, vaid on omaette keskkond, figuurid võivad olla ka teisejärgulised. Koolkond: · Iseloomulikuks oli lõbus, kerge maalimislaad. · Enamus kunstnikke kasutab punakaskollakat koloriiti. · Erksad toonid.
hoopis. Edasi elas reljeef, mida töödeldi madalalt ja peamiselt sarkofaagidel. Alates 9.saj-st levis aga tahvelmaal ehk ikoonimaal. Ikoonimaalidel oli õigeusklike arvates imettegev jõud, nende ees palvetati ja neid hoiti kodus.Kirikus hoiti neid peamiselt erilisel võredel ikonostaasidel. Ikoone peeti pühadeks ja neil kujutati ainult pühasid asju. Tähtsaim motiiv oli Maarja koos Kristus-lapsega. Ikoonid maaliti laudadest alustele temperavärvidega. Alusmaal tehti kullavärviga, mis kumab kujutisest läbi ja muudab selle ebamaiseks. Ka ikoonimaalis kehtisid kindlad reeglid, mis aja jooksul kinnistusid ning see tegi maalikunsti muutumise väga raskeks.Alles 13.saj-l muutus kunst looduslähedasemaks ja ruumilisemaks,kuid Kreeka-katoliku usu maades järgib ikoonimaal kuni tänapäevani mõningaid Bütsantsis väljakujunenud nõudeid.Mõned tuntumad ikoonid on Õnnistav Kristus, Peaingel Miikaeli imetegu,Vladimiri Jumalaema
osaks nn. Lööviks, uks oli lääne pool. 19. tsentraalehitis ümmargune, kreekaristi kujulise põhiplaaniga kirik. 20. Kuulsaim Bütsantsi ehitis oli Hagia Sophia katedraal. Kuppel keskel ja 4 MINARETTI, mis on ehitatud hilisemal ajal ümbritsedes seda. Ristharude kohal. 21. Ikoon usulise sisuga väikepilt Ikoonmaak tahvelmaal, tähtsaim motiiv oli Maarja koos Kristus-lapsega. Ikoonid maaliti laudadest alusele temperavärvidega ilu allikaks oli alusmaal kullavärviga. Vaeste piibel vitraazidel kujutatud piibli lugu. 22.sibulkuppel sibulakujuline katusevorm, harilikult plekk- või laastkonstruktsiooniga teleleegi sümbol. 23, kreml tugevate müüride ja tornidega südakindlus nt- Moskva Kreml 24. ikonostaas kreekakatolikus kirikus teatava süsteemi järgi paigutatud ikoonidega kaetud puu või kivisein, mis eraldab altari kogudusele määratud ruumist. 25. loomastiil lihtsustatud pisikesed loomafiguurid metallisulamist 26
tambuuril prohvetid või apostlid, viklitel evangelistid, apsiidi ülemises osas jumalaema, selle all stseenid Kristuse ja apostlitega jne. Selline skeem kordus igas kirikus väikeste kõrvalekaldumistega. Alates 9.saj-st levib nüüd ka tahvelmaal e ikoonimaal. Ikoone peeti pühadeks ja neil kujutati ainult pühasid asju. Tähtsaim motiiv oli Maarja koos Kristus-lapsega. Ikoonid maaliti laudadest alustele temperavärvidega. Alusmaal tehti kullavärviga, mis kumab kujutisest läbi ja muudab selle ebamaiseks. Ka ikoonimaalis kehtisid kindlad reeglid, mis aja jooksul kinnistusid ning see tegi maalikunsti muutumise väga raskeks. Alles 13.saj-l muutus kunst looduslähedasemaks ja ruumilisemaks. BÜTSANTSI SKULPTUUR Bütsantsi skulptuuris püsis lühikest aega antiikplastika, loodi valitsejate figuure ja portreid. Kirik suhtus aga ümarplastikasse eitavalt. Pärast pilditüli keelati
(rikkus, ruum pidulikuks) · Üksikfiguur ja selle paigutus kiriku seinl allus eeskirjadele. Küige kürgemal asetses Kristus, allpool paiknes Neitsi Maarja jne. · Kindlaks oli määratud nende poos, asukoht, riietuse värv. Figuurid seisavad otsevaates, endassesulgunult, keha peidetud riietesse, näod tõsised ja karmid. · Büts. Kunst oli õukondlikum kui selleaegne L-Eur. Oma. · Levis ikoonide maalimine. Maaliti laudadest alusele munatemperaga. Alusmaal oli yleni kuldne ja kumas läbi kujutise andes ikoonile salapära ja ebamaise ilu. Kunstkäsitöö · Suurimat kuulsust tõi Büts'le käsitöömeistrite looming. Kasutati Ag, Au, emaili (kalleid materjale.) · L-Eur. Hinnati kõrgelt büts. Riiet (kuldniidiga läbipõim. Siid) Kontant. Siidikudumise keskus. V-Vene kunst · Ajalugu võib alustada 9-10 saj. Kui tekkis Kiievi-Vene riik ja võeti vastu büts. Õigeusk. · Büts. Kutsuti Venem
heatahtlikkus. Hilisemas loomingus ka mütoloogilisi stseene. ,,Päev", ,,ÖÖ", ,,Püha Katariina müstiline abielu", ,,Madonna Püha Jüriga". VENEETSIA MAALIKUNST 16. SAJANDIL Moodustub koolkond; Veneetsia kõrgrenessansi kunsti sel perioodil iseloomustab koloriidiprobleemide esiletõstmine, lokaaltoone ei rõhutata, kõiki üksikuid toone püüdsid nad ühendada sooja, kuldkollase üldtooniga. Saavutati see kihiti maalimisega: 1. alusmaal 2. pruunid toonid 3. värvid 4. ühtlane laseeriv kuldne toon. Maalikunst peegeldab ses mõttes Veneetsia tolle aja elu oma luksuse ja naudinguihaga. Loodus ei esine foonina, vaid on omaette keskkond, figuurid võivad olla ka teisejärgulised. 20 GIORGIONE (1478-1510) Säilinud tööde arv on väike. Giorgione maalide motiivid on lihtsad, tema piltide on vähe tegevust.
heatahtlikkus. Hilisemas loomingus ka mütoloogilisi stseene. ● „Päev“, „ÖÖ“, „Püha Katariina müstiline abielu“, „Madonna Püha Jüriga“. ● VENEETSIA MAALIKUNST 16. SAJANDIL ● Moodustub koolkond; Veneetsia kõrgrenessansi kunsti sel perioodil iseloomustab koloriidiprobleemide esiletõstmine, lokaaltoone ei rõhutata, kõiki üksikuid toone püüdsid nad ühendada sooja, kuldkollase üldtooniga. Saavutati see kihiti maalimisega: alusmaal pruunid toonid 26 värvid ühtlane laseeriv kuldne toon. ● Maalikunst peegeldab ses mõttes Veneetsia tolle aja elu oma luksuse ja naudinguihaga. ● Loodus ei esine foonina, vaid on omaette keskkond, figuurid võivad olla ka teisejärgulised. ● GIORGIONE (1478-1510) ● Säilinud tööde arv on väike. ● Giorgione maalide motiivid on lihtsad, tema piltide on vähe tegevust.
mütoloogiast, jõudsid suurefor¬maadilise maali vahendusel nagu otse vaa¬tajate keskele. Uudne oli ka figuuride toomine maali esiplaanile nii, et tagaplaan jäi enamikul puhkudel maastikuliseks või interjöörile viitavaks meeleolukaks foo¬niks, kus mingit tegevust ei toimunud. Rubensi maalide sära saladus peitub eel¬kõige maalitehnilises võttes, mida ta hil¬jem õpetas noorele sõbrale David Teniersile — lasta hele krunt ja alusmaal kumada läbi tumeda värvipinna ka kõige sügavamas varjuosas, muutes maali tume¬dad osad seega õhuliseks, kõige heledamad köhad aga katta kuivavõitu pastaga. Itaaliast tõi Rubens kaasa huvi antiik¬mütoloogia vastu, mille ammendamatu varaait oli köitnud itaalia kunstnikke juba vararenessansi päevadest peale. 1617. aastal taastus veel kord Rubensi side Itaaliaga. Üks Genova patriits tellis kavandid gobeläänidele, mis pidid kaunistama tema paleed. See oli
annaabi.ee 
