Euroopa Liidu regionaalpoliitika kujunemine ja eesmärgid Euroopa Liidu (EL) regionaalpoliitika kujunemist tuleb vaadata üldise Euroopa integratsiooni ja arengu kontekstis. Aasta-aastalt on EL omandanud üha aktiivsema rolli ka teistes valdkondades peale majanduse. Regionaalpoliitika on üks nendest valdkondadest, mis on lisandunud ELi prioriteetide nimekirja ja millele algselt Euroopa Majandusühenduse aluslepingus Rooma lepingus puuduvad viited. ELi regionaalpoliitika eesmärgid ja sisu tulenevad ELi kui terviku üldisemast eesmärgist, milleks on Euroopa tasakaalustatud sotsiaal-majanduslik areng. Tasakaalustatuse all mõistetakse võrdsete arengueelduste loomist kõigile ELi piirkondadele, aga samuti vabaturu majandusprotsessidest tekkivate sotsiaalsete tagasilöökide leevendamist. Sellised tagasilöögid võivad oma iseloomult
Lisaks peetakse seda peamiseks parameetriks, mida Euroopa keskpank oma poliitikaga saavutada suudab. Euroopa Keskpank ise teostab operatsioone harva, see ülesanne on eurosüsteemi kuuluvate riikide keskpankadel. EKP kujundab ühtsed põhimõtted läbi eurosüsteemi põhimõtete määratlemise ning tagab nende järgmise igas euroala riigis õigusaktide vastuvõtmise kaudu. Euroopa Keskpankade Süsteemi ja eurosüsteemi ülesanded on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingus ehk aluslepingus. Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõikele 2 on eurosüsteemi põhiülesanded järgmised: · Määratleda euroala rahapoliitika ja rakendada seda. Euroopa Keskpank saab rahaturgu ja intressimäärasid mõjutada turgudele raha lisamise või selle hulga vähendamise teel. Euroopa Keskpanga rahanduspoliitiliseks eesmärgiks on säilitada hindade stabiilsus. Eesmärgiks on
Euroopa Liidu aluseks on õigusriigi põhimõte. See tähendab seda, et iga ELi tasandil võetav meede põhineb aluslepingutel, mille kõik ELi liikmesriigid on vabatahtlikult ja demokraatlikult heaks kiitnud. Näiteks kui aluslepingud teatavat poliitikavaldkonda ei hõlma, ei saa Euroopa Komisjon asjaomases valdkonnas teha õigusakti ettepanekut. (aluslepingus on Lissaboni leping 2009, Nice, Amsterdam, Maastrichti, Ühtne Euroopa Akt, Brüsseli leping, ESTÜ leping) ÜLDPÕHIMÕTTED vabadus, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste asutamine, õigusriik SEADUSANDLIKUD AKTID. Lepingud, määrused, direktiivid. f. Delegeeritud aktid ja rakendusaktid
Millises ELi institutsioonis meeldiks Sulle endale töötada ja miks? Euroopa Personalivaliku Amet, kuna see seostub minu valitud personalitöö suunaga sekretäriõppes. 7. EUROOPA LIIDU ÕIGUSLIK TOIMIMINE Vasta küsimustele. 1. Mis on EL aluslepingud ja miks nimetatakse neid esmasteks õigusaktideks? Alusleping on siduv kokkulepe ELi liikmesriikide vahel. Selles sätestatakse eesmärgid ELi tasandil, ELi institutsioonide eeskirjad ning see, kuidas otsuseid tehakse. Samuti sätestatakse aluslepingus ELi ja tema liikmesriikide vahelised suhted. Euroopa Liidu aluseks on õigusriigi põhimõte. See tähendab seda, et iga ELi tasandil võetav meede põhineb aluslepingutel, mille kõik ELi liikmesriigid on vabatahtlikult ja demokraatlikult heaks kiitnud. 2. Mis on teisesed õigusaktid? Teisesed õigusaktid on direktiivid, määrused ja otsused, mis põhinevad esmastel õigusaktidel ehk aluslepingutel. 3. Mis vahe on järgmistel Euroopa õigusaktidel: direktiividel, määrustel ja otsustel?
Öberg rõhutas, et vorme võib kohaldada alles siis, kui varasemalt on ühtlustamist rakendatud. 325 iseseisvalt? Õigus on luua kriminaalvastutust, aga millal seda luua? Millistel kaalutlustel jne. Siiani olnud vastus konkreetsetele probleemidele. Edaspidi võiks õigusloome põhineda konkreetsetel põhimõtetel ja võiks olla pikemalt tulevikku vaatav. Kes võiks kriminaalõigust kujundada? Euroopa Ülemkogu – aluslepingus ELTL art 68 - määratleb seadusandliku ja operatiivtegevuse kavandamise strateegilised suunised vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala piires. Lissaboni leppe järel hakkas komisjon ikka rõhku panema enda eesmärkidele – finantsasjad jne. Teised valdkonnad, mida rõhutati, jäeti tahaplaanile. Art 76 – tekkis võidujooks, osa liikmesriike esitasid tõlkedirektiivi avalduse, komisjon esitas sama avalduse teises sõnastuses, et näidata, et temal on ka nüüd initsiatiiviõigus
Väljaastumised NATO pole alati olnud laienemiskursil. 1966. aastal astus NATO sõjalisest struktuurist välja Prantsusmaa, jäädes küll edasi NATO poliitilise organisatsiooni aktiivseks liikmeks. Prantsusmaa taasliitus alliansiga 2009. aasta juubelitippkohtumisel. 1974. aastal katkestas kuueks aastaks oma liikmelisuse NATO sõjalises struktuuris Kreeka, tehes seda pettumuse märgiks, et NATO ei suutnud takistada Türgi Küprose invasiooni. NATO ühtsusest annab siiski märku asjaolu, et aluslepingus mainitud võimalust alliansist välja astuda ei ole seni ükski riik kasutanud. Peakorter 1951. aastal avati Prantsusmaal Pariisi lähedal Rocquencourt’is NATO Euroopa vägede kõrgem peakorter. 1959 avati NATO uus peakorter Porte Dauphine’is, Pariisis. Kui Prantsusmaa NATO sõjalisest struktuurist välja astus, viidi NATO peakorter 1967. aastal üle Brüsselisse, kus see asub tänaseni. Erinevad NATO staabid ning struktuuriüksused asuvad aga üle kogu alliansi.
Euroopa Komisjoni juurde loodud eraldi tervishoiu ja tarbijakaitse peadirektoraat. Tarbijakaitsealane EL õiguse harmoniseerimine toimub kahel viisil: 1) positiivne harmoniseerimine põhineb EL horisontaalse ja vertikaalse regulatsiooni ülevõtmisel EL liikmesriikide poolt 2) negatiivne harmoniseerimine keelatakse EL liikmesriikide siseriikliku õiguse nende sätete kasutamine, millised takistavad või piiravad Euroopa aluslepingus sätestatud eesmärkide, sh Ühenduse ühtse siseturu toimimist. Eesti siseriiklikku õigusesse üle võetud EL õiguse tõlgendamisel tuleb lähtuda EL õigusega kooskõlalise tõlgendamise printsiibist. Samuti tuleb tõlgendamisel arvestada Euroopa Kohtu praktikat. Ühenduse norm kuulub liikmesriigi õiguskorras ülimuslikuna kohaldamisele ka juhul, kui liikmesriigis kehtib sellega vastuolus olev norm. Samas ei oma direktiivid aga kasutamiseks otsest horisontaalset toimet.
tegevuskava ELi pikemaajaliste meetmete ja tegevuse kohta. Euroopa Ülemkogu liikmed Euroopa Ülemkogu liikmeteks on ELi 28 liikmesriigi riigipead või valitsusjuhid, Euroopa Ülemkogu eesistuja ja Euroopa Komisjoni president. Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja osaleb samuti Euroopa Ülemkogu kohtumistel, kui arutlusel on välisküsimused. Otsustusprotsess Euroopa Ülemkogu teeb oma otsused enamasti konsensuse alusel. Teatavatel ELi aluslepingus sätestatud juhtudel teeb Euroopa Ülemkogu otsuse siiski ühehäälsuse alusel või kvalifitseeritud häälteenamusega. Euroopa Ülemkogu eesistuja ega komisjoni president ei osale hääletusel." Kes esindab Eestit Ülemkogus? Kes on praegu Ülemkogu eesistuja? Eksamipilet nr 5 1. Mille poolest erineb proportsionaalne valimissüsteem majoritaarsest? Kas Eestis on kasutusel majoritaarne või proportsionaalne valimissüsteem? Millistes riikides
Euroopa Liiduga liitumise tulemusel inkorporeeriti Eesti õiguskorda ja normihierarhiasse ka Euroopa Liidu õigus, mis paigutus ülimuslikuna õigusaktide hierarhiasse. Praktilises plaanis on pingete ohjamiseks ka selged mehhanismid ja võib isegi öelda, et üksteist peegeldavad topeltmehhanismid (kompetentside hindamine, lähimuspõhimõtte hindamine, kaasamine, mõjude hindamine, hinnang põhiõiguste vaatekohalt). Pädevused : Pädevuste teostamine on piiritletud aluslepingus sõnastatud kompetentsidega nii valdkonnana kui sekkumisvalikuna, näiteks eksklusiivkompetentsid, jagatud kompetentsid ja koostöö ja koordinatsioonimehhanismid (nn pehmed kompetentsid). Siin peitub ka peamine põhjus, miks Lissaboni leping ei ole ega saa olla „lihtne lugemine“ ja eriti keeruline ilmselt unitaarriikides (föderaalsel ja konföderaalsel tasandil on pädevusjaotus selgemalt juba ajalooliselt kujunenud ja teooriad tekkinud ning ka mehhanismid
nähakse ette artiklis 45 määratletud töötajate liikumisvabaduse saavutamiseks vajalikud meetmed, … • ELTL artikkel 47 - liikmesriigid toetavad noorte töötajate vahetamist ühisprogrammi raames. „Töötaja“ definitsioon • Kohus otsustas, et „töötaja“ mõiste ei ole liikmesriigi defineerida vaid Euroopa Liidu tasandi otsustada, sest sellega kaitstakse „võõrtöötaja“ kontseptsiooni ja kaitset aluslepingus. • Iga isikut kes tegeleb tööga, mis on efektiivne ja tõeline, tuleb käsitleda kui töötajat. • Sellele vaatamata ei ole Euroopa Liidus selget ja ühtset töötaja kontseptsiooni ja see muutub vastavalt kontekstile, kus see tõstatub. Töötaja definitsioon erinevas kontekstis • miinimumtasu ja tööaja töö-aja nõuded - (täisajaga töö või osalise ajaga töö; teises liikmesriigis toimetulekuks piisav palk)
Euroopa Komisjoni juurde loodud eraldi tervishoiu ja tarbijakaitse peadirektoraat. Tarbijakaitsealane EL õiguse harmoniseerimine toimub kahel viisil: 1) positiivne harmoniseerimine põhineb EL horisontaalse ja vertikaalse regulatsiooni ülevõtmisel EL liikmesriikide poolt 2) negatiivne harmoniseerimine keelatakse EL liikmesriikide siseriikliku õiguse nende sätete kasutamine, millised takistavad või piiravad Euroopa aluslepingus sätestatud eesmärkide, sh Ühenduse ühtse siseturu toimimist. Eesti siseriiklikku õigusesse üle võetud EL õiguse tõlgendamisel tuleb lähtuda EL õigusega kooskõlalise tõlgendamise printsiibist. Samuti tuleb tõlgendamisel arvestada Euroopa Kohtu praktikat. Ühenduse norm kuulub liikmesriigi õiguskorras ülimuslikuna kohaldamisele ka juhul, kui liikmesriigis kehtib sellega vastuolus olev norm. Samas ei oma direktiivid aga kasutamiseks otsest horisontaalset toimet.
Seda saab mõista kui diskrimineerimisvolitust. Abist ilma jätmist ei pea põhjendama, sest põhiseadus ju lubab diskrimineerida. Õigusteoreetiliselt probleemne konstruktsioon. Need on ikkagi kõigi õigused, igaühe õigused. See on segane ja kaheldav valdkond. EL kodakondsuse aspekt. Kas § 28 valdkond kuuluv EL pädevusse? Kui jah, siis võivad kõik EL vaesed siia tulla ja neil on õigus sotsiaalabile. Kui ei, mida ta ilmselt hetkel ka ei kuulu, kuna aluslepingus on öeldud, et riigid hoolitsevad ise oma sotsiaalsüsteemide eest, saabki seda õigust piirata kõigi väljastpoolt tulijatega. See on riigi majanduslik probleem. Päris täpselt ei teagi, mis ta siis on. See on sügavalt probleemne ja vähe teoriseeritud valdkond. · Eestlase omadus · Vanema omadus § 27 lg 3 ja § 37 lg 3. Kes on vanemad? Bioloogiline ema ja isa. Vähemalt siis, kui neil on üks leibkond. Mis saab siis, kui üks vanem oma laste eest ei hoolitse? Kas see on vanem
annaabi.ee 
