toimuda kas kataboolne aminohapete aminorühma eemaldamine või AH süntees aminorühma ülekande abil vastavatele a-ketohapetele. ALT ja AST on maksa- ja lihaskahjustuste tüüpmarkerid. Glutamaadi oksüdatiivne desamiinimine toimub mitokondrites glutamaadi dehüdrogenaasi toimel, mida on rohkesti maksas, neerudes ja teistes kudedes. Glu DH tegevus on hästi reguleeritud. Kui energiatase on madal, aktiveeritakse Glu DH allosteeriliselt ADP ja GDP- ga. Kui energiatase on piisav, inhibeeritakse Glu DH allosteeriliselt ATP ja GTP-ga. Söömisjärgselt on aminohapete tase maksarakkudes kõrge ja soodustatud nende lõhustamine transamiinimise ja glutamaadi oksüdatiivse desamiinimise koostöös. Kestva valguvaese toidu puhul on aminohapete tase madal ja soodustatud nende süntees. Ammoniaagi teke ja saatus Ammoniaagi normtase vereplasmas on 0,015 ... 0,048 mmol/l. Ammoniaagi teke mehhanism koosneb järgmistest protsessidest:
Püruvaat siseneb reaktsiooniks mitokondrisse. Sünteesitud oksaalatsetaat ei suuda läbida membraani. Lahendus selleks on oksaalatsetaadi taandamine malaadiks ning viimase transport tsütoplasmasse ning oksüdeerumina tagasi oksaalatsetaadiks. Oksaalatsetaat malaadi puhul NADH NAD+. Malaat oksaalatsetaadi puhul NAD+ NADH Glükogeeni metabolismi kontroll toimub glükogeeni fosforülaasi ja glükogeeni süntaasi kaudu. - Glükogeeni fosforülaas aktiveeritakse allosteeriliselt (mitte aktiivsaidist) AMP poolt ja inhibeeritakse allosteeriliselt ATP, glükoos-6-fosfaadi ja kofeiini poolt. - Glükogeeni süntaas stimuleeritakse glükoos-6-fosfaadi poolt. Mõlema ensüümi regulatsioon toimub ka kovalentse modifitseerimise (fosforüleerimise) teel, mis on hormonaalse kontrolli all (insuliin, glükagoon, epinefriin, glükokortikoidid). Insuliin sekreteeritakse pankreases vastuseks glükoositaseme tõusule veres. Insuliin toimetatakse
Glükoosi lõhustumise etapid: I Glükoosi aktiveerimine fosforüleerimise teel. Süneesitakse glükoos-6-fosfaat ensüümi heksoosi kinaas vahendusel. Reaktsioon on sisuliselt pöördumatu ja vajab 1 molekuli ATP-d. II Glükoos-6-fosfaat isomeriseerub fruktoos-6-fosfaadiks ensüümi fosfoglükoosi isomeraasi vahendusel. Reaktsioon on pöörduv ja mittereguleeritav. III Fruktoos-6-fosfaat fosforüleeritakse ensüümi fosfofruktoosi kinaasi vahendusel (see on glükolüüsi keskne ensüüm, allosteeriliselt reguleeritav) fruktoos-1,6-bisfosfaadiks. Reaktsioon on pöördumatu ja vajab 1 molekuli ATP-d. IV Fruktoos-1,6-bisfosfaat lõhustatakse glütseraldehüüd-3-fosfaadiks (GAP) ja dihüdroksüatsetoonfosfaadiks (DAP) ensüümi aldolaas vahendusel. Reaktsioon on pöörduv ja mittereguleeritav. V Dihüdroksüatsetoonfosfaat (ketoon) konverteerub isomeriseerumisreaktsioonil glütseraldehüüd-3-fosfaadiks (aldoos) ensüümi trioosfosfaadi isomeraasi vahendusel
Mõõduka füüsilise pingutuse kasutamine ADP tase tõus teeb ATP kättesaadavaks sünteesiks ja kudede oksüdatsioon on kasulik kudede tervisele Glc-laktaat ringlus PyrDH Koostis: 3 ensüümi ja 5 koensüümi otsekontaktis ja vaheühendid ei vabane (südamelihases, neerudes, maksas) Funktsioon: püruvaadi pöördumatu dekarboksüülimine atsetüül-CoA-ks (PFT atsetüül-CoA põhitootja) Häired: spinotserebraalne ataksia, tõsine laktatsidoos ja neuroloogilised häired Töö: allosteeriliselt ja hormonaalselt reguleeritud (aktivatsioon- fosfataas, INS, noradrenaliin), inaktivatsioon-kinaas) Kuidas tekib 1 ATP sukstinaadi sünteesil? Sukstinüül-CoA muundamine sukstsinaadiks toodab tioorsideme hüdrolüüsi arvel GTP, mille arvel sünteesitakse ATP. Tsitraadi süntaasi aktiivsus sõltub atsetüül-CoA, Ca2+,atsüül- CoA. NADPH tähtsus ATP tootmine NO süntees Rasvhapete süntees (maksas, piimanäärmes ja rasvkoes) Steroidide süntees (neerupealistes, aminohapete süntees)
Glükoosi taseme langemisel vereringes alla kriitilise väärtuse, mis juhtub söögikordade vahel, suurendab maks vere glükoosi taset glükoneogeneesi raja abil. Glükoosi hulk, mida produtseeritakse glükoneogeneetiliselt ei ole piisav selleks, et maksas leiduv glükokinaas aktiivselt suhkrut fosforüüliks ja seega väljub tekkiv glükoos hepatotsüütidest verre. Heksokinaasi ja glükokinaasi allosteeriline regulatsioon on samuti erinev. Heksokinaasid I, II ja III on allosteeriliselt inhibeeritud produkti G6P akumuleerumisel, glükokinaas aga ei ole. See võimaldab akumuleerida maksal glükoosi varu glükogeenina sel ajal, kui glükoos on liias ning samas soodustada glükoosi perifeerset tarbimist siis, kui glükoos on vajalik energiaallikana perifeersetes kudedes. 2. Glükoos 6-fosfaadi isomeraas Glükolüüsi raja teine reaktsioon on isomerisatsioon, mille käigus G6P konverteeritakse fruktoos 6-fosfaadiks (F6P). Vastav reaktsioon on rakus olevate
- peavad olema õiged keemilised rühmad - rühmad peavad olema õiges kohas 10 - mõõtmed vastavad aktiivtsentri mõõtmetele - dopamiini analoogid? Optiline isomeer võib anda vähem või rohkem interaktsioone. Antagonist - seostub aga ei aktiveeri - võib toimida nii aktiivtsentrisse kui väljaspoole - väljaspool aktiivtsentrit mõjub allosteeriliselt või vihmavarjuna. Vastab aktiivtsentri konfiguratsioonile ja interakteerub selle funktsionaalsete rühmadega, kuid retseptori konformatsiooni ei muuda. Allosteeriliselt seostub allosteerilise tsentri, mitte aktiivtsentriga ning muudab seostumise tulemusena retseptori aktiivtsentri konformatsiooni ning agonist ei saa seonduda. Vihmavarju efekti näol seostub väljaspool aktiivtsentrit olevate aminohappe jääkidega ning katab tsentri osaliselt või täielikult.
Ensüümi aktiivtsentris domeneerivad aminohappejäägid, mis omavad töökeskkonna pH vahemikus ioniseeruvat funktsionaalset rühma. · Pepsiini 1,2-2,4 happeline fosfaas 4,5-5 argimaas 9,5-9,9 Ensüümi aktiivsuse regulatsioon 1. Ensüümi aktivatsioon Aktivaatoriks on ensüümreaktsiooni kiirust oluliselt tõstvad faktorid: · metalli-ioonid (Na ja K NA /K pumba puhul; Ca lipaasi, Cl amülaasi puhul). Aktiveeriv toime võib avalduda allosteeriliselt, koensüümi ja ensüümi valkosa sidujatena, substraadi ja ensüümi seostajatena. · Anorgaanilised ja orgaanilised ühendid: Hcl pepsinogeeni, cAMP proteiini kinaaside, sapphapped lipaaside puhul. Nad toimivad allosteerilise regulaatoritena. 2. Ensüümide inhibitsioon · Pöördumatu kovalentselt interakteeruvad ensüümidega. Inhibiitorit ei ole võimalik molekulist eemaldada. Molekul sureb koos inhibiitoriga
Transplantaadi infitseerumine viib 10-30% juhutdest maksatsirroosini 5 aasta jooksul.(9) DAA Interferooni (ja ribaviriini) vaba kombinatsioon on peamine suund viimastel aastatel. DAA-d klassifitseeritakse: RNA-st sõltuva RNA polümeraasi (RdRp) NS5B polümeraasi inhibiitorid (nukleo(t/s)iidsed ehk NI ja mittenukleosiidsed ehk NNI): sofosbuvir ja dasbuvir. Mittenukleotiidsed inhibiitorid seostuvad ensüümiga allosteeriliselt (väljaspool aktiivtsentrit) muutes nii polümeraasi konformatsiooni.(10) Nukleo(t/s)iidsed on aktiivtsentri blokeerijad ehk analoogsed substraadid polümeraasile.(5,6) NS5A fosfoproteiini inhibiitorid: ledipasvir, daclatasvir, elbasvir, ombitasvir ja velpatasvir.(5,6) NS3/4A proteaasi inhibiitorid: (telaprevir, bockeprevir,) glecaprevir, simeprevir, paritaprevir ja grazoprevir. Kombinatsiooni reziimid
+ INS soodustab adipotsüütides toimuvat söömisjärgset rasvade sünteesi + INS aktiveerib tsitraadi lüaasi, mis lõhustab tsütoplasmas tsitraati RH sünteesiks vajalikuks atsetüül-CoA-ks + INS ja tsitraat aktiveerivad atsetüül-CoA-karboksülaasi - Tõusev palmitüül-CoA (de novo sünteesi lõpp produkt) inhibeerib allosteeriliselt atsetüül-CoA karboksülaasi - Glükagoon ja adrenaliin samuti inaktiveerivad fosforüülimisega atsetüül-CoA-karboksülaasi - PUFA-d eriti DHA ka inaktiveerivad atsetüül-CoA-karboksülaasi o Karnitiini süstiku töö mõjutamine - Tõusev malonüül-CoA tase takistab RH transporti mitokondritesse lõhustumiseks
glütseraadi kinaas, fosfoglütseraadi mutaas ja enolaas, püruvaadi kinaas. 2. Kirjeldage fosfofruktokinaasi allosteerilist regulatsiooni. 3. Fruktoos-2,6-bisfosfaadi roll fosfofruktokinaasi regulatsioonil. Fruktoos-2,6-bisfosfaadi moodustumine ja lagunemine. 4. Heksokinaasi regulatsioon. Glükokinaasi ja heksokinaasi füsioloogilised funktsioonid inimese organismis. Heksokinaasid I, II ja III on allosteeriliselt inhibeeritud produkti G6P akumuleerumisel, glükokinaas ei ole. See võimaldab akumuleerida maksal glükoosi varu glükogeenina sel ajal, kui glükoos on liias ning samas soodustada gükoosi perifeerset tarbimist siis, kui glükoos on vajalik energiaallikana perifeersetes kudedes. 5. Püruvaadi kinaasi regulatsioon. PÜRUVAADI EDASINE KONVERSIOON 1. Etanooli, laktaadi ja AcCoA moodustumine.
NT: Glükoosi transporteri (GLUT) abil glükoosi liikumine verest erütrotsüüti. * vahetaja – kahe aine koostransport (üks viiakse sisse, teine välja) valkvahetaja abil madalama konts. suunas. Vahetuse ekvivalentsuse pärast pole energiat otseselt vaja. (Na/H vahetaja, Na/Ca vahetaja, ATP/ADP vahetaja). * ioonkanalid – iooni vool piki elektrokeemilist gradienti läbi ioonkanali tänu elektrokeemilise potentsiaali erinevusele membraani pooltel. Kanali avatust/suletust reguleeritakse allosteeriliselt. Depolarisatsioon-reguleeritud kanalid – membraani depolarisatsioon avab Na-kanali, Na+ liigub piki Na-gradienti rakku. Na-kanalid sulguvad ja avanevad K-kanalid ja K+ liigub piki gradienti rakust välja. Ligand- reguleeritud kanalid – avanemist kontrollib ligand (nt GABA). Modifikatsioon-reguleeritud kanalid - modifikatsiooniks on nt fosforüülimine. Mehhanosõltuvad kanalid – meh. ärrituse toimel avanevad (heliretseptorid). 1.3. Ekso- ja endotsütoos.
*Reaktsioon 7. Fosfoglütseraadi kinaas (fosforüülrühma ülekanne 1,3-difosfoglütseraadilt ADP- le) - ATP süntees kõrge energiaga fosfaadist Seda kutsutakse "substraadi-tasemel fosforüleerimiseks" *Reaktsioon 10. Püruvaadi kinaas (fosforüülrühma ülekanne fosfoenoolpüruvaadilt ADP-le) - PEP konversioon püruvaadiks toodab ATP Suur negatiivne G muudab selle reaktsiooni raku tingimustes pöördumatuks Püruvaadi kinaas kui reguleeritav ensüüm on allosteeriliselt - aktiveeritav AMP ja fruktoos-1,6-difosfaadi poolt - inhibeeritav ATP ja atsetüül-CoA poolt b) milline on energiasaagis ATPna ühe glükoosi molekuli kohta - 2ATP c) millise potentsiaalse energiakandja molekulid (mitu?) tekivad lisaks ATPle. 2NAD+ muutuvad 2NADH-ks. 6. Nimetage, milline ühend on glükolüüsi anaeroobse reaktsiooniahela tinglik lõpp- produkt. Kirjutage selle ühendi struktuurivalem ja põhjendage, miks see ühend pole protsessi tõeline lõpp-produkt.
Positiivse tagasisidestuse korral sünteesiraja (vahe)produkt võib aktiveerida metabolismi. Nt fruktoos-1,6-bisfosfaat aktiveerib glükolüüsiraja alumisi ensüüme, mis lagundavad PEP-i püruvaadiks. Või CysB, mis tunnetab tsüsteiini biosünteesi vaheprodukte ning aktiveerib tsüsteiini biosünteesi raja geenide transkriptsiooni. O-atsetüülseriin aktiveerib CysB ning aktiveerib ka SO 42- transporteri CysA. Samas tsüsteiin inhibeerib allosteeriliselt CysA ja CysE, mis katalüüsib L-seriinist O-atsetüülseriini. 5.2. Süsiniku transpordi ja katabolismi regulatsioon Substraadi transport. Heterotroofsed bakterid nagu E. coli, kasutavad energia tootmiseks erinevaid süsinikallikaid. Sellised bakterid ei kasuta kõiki süsinikallikaid korraga, vaid transpordivad rakku süsinik- ja energiaallikaid hierarhilises järjekorras, kasutamaks esmalt energiarikkamaid toitaineid. Kõigi
in leaves, the rate of sucrose synthesis is tightly co-ordinated with the rates of photosynthetic carbon dioxide fixation and starch synthesis in the chloroplasts. 86. Miks keskpäeval toimub fotosünteesivates rakkudes ümberlülitus sahharoosi sünteesilt tärklise sünteesile Tärklise süntees vajab ATP-d ja selle ahela tähtsaim ensüüm ADP glükoosi pürofosforülaas on allosteeriliselt aktiveeritav PGA, F6P ja trioosfosfaatide poolt. Plants produce starch by first converting glucose 1-phosphate to ADP-glucose using the enzyme glucose-1-phosphate adenylyltransferase. This step requires energy in the form of ATP. The enzyme starch synthase then adds the ADP-glucose via a 1,4-alpha glycosidic bond to a growing chain of glucose residues, liberating ADP and creating amylose. By contrast, starch synthesis occurs within chloroplasts
juhul rakkudes toimuvad, võimaldavad bakteritel antud stressitingimused üle elada. Sel juhul on rakkude kasv enamasti kas peatunud või aeglustunud. Geenide avaldumist kontrollivad 32 kahekomponendilised regulaatorsüsteemid (fosforüleerimiste/defosforüleerimiste kaudu), sigma faktorid ja anti-sigma faktorid, regulaatorid, mille aktiivsus on allosteeriliselt kontrollitud kas väikeste molekulide või redoksreaktsioonide poolt, regulaatorite translatsioon või proteolüüs ja regulatoorsed RNA-d. Järgnevalt tuleb põhjalikumalt juttu bakterite füsioloogilisest kohastumisest. Üldine stressivastus Viimastel aastatel on võetud kasutusele üldise stressivastuse mõiste. Üldise stressiga kaasnevad muutused raku füsioloogias ja morfoloogias, mis suurendavad raku resistentsust erinevatele stressidele. Üldine
annaabi.ee 
