Töö tegemise koht ja aasta Sõltumata sellest, kus ja millal töö valmis kirjutatakse, märgitakse valmimiskohaks Tsirguliina ning ajaks selle kaitsmisele tulemise aasta. Tiitellehel ei panda lausete lõppu punkti ega koma töö valmimise koha ja aasta vahele. Tiitellehe võib vormistada kirjasuurusega 14. Tiitellehe näidis on lisas 1 Sisukord Sisukord asub tiitellehe järel (vt. lisa 2) Sisukorras tuleb esitada kõik töö alljaotused täpses vastavuses töös toodud pealkirjade ja leheküljenumbritega. Sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjandus on ilma järjekorranumbriteta. Soovitav on kasutada automaatset sisukorravormistust. Kõik antud töö lisad tuuakse sisukorras koos pealkirjadega. 2 Loetelu tekstis Loetelu punktid võib tähistada kas araabia numbritega või väiketähtedega, mille järel on ümarsulg
1 Kirjalike õpilastööde vormistamine Teadustöödes on kindlad alljaotused, mis on paigutatud teatud järjestuses: -tiitelleht, -resümee (lõputöödel), -sisukord, -lühendite loetelu (vajadusel), -sissejuhatus, -töö põhiosa (jaotatakse peatükkideks ja nende alajaotusteks), -kokkuvõte, -kasutatud kirjanduse loetelu, -registrid (vajadusel), -lisad (vajadusel). · Tööd vormistatakse arvutil: A4 formaadis, ühepoolsel paberilehel, kirjatüüp Times New Roman, arvutikirja suurus 12 punkti,
Raba on mageveehoidla, veetase 4-8m, vesi on väheliikuv(hapniku-, toitainetevaene). Veereziim parem äärealadel TURVAS,TURBALIIGID JA LASUNDID. TURVAS - soodes tekkiv ja maapinnale ladestuv suure veesisaldusega orgaaniline aine. Turba teke on vee ja mikrobioloogiline protsess. Taimeosi lagundavad bakterid, surnud taimeosade mass väheneb lagunemise käigus. Turbaliigid: MS turbad metsa(puu), metsamäre(puurohu+puusambla), märe(rohusambla,sambla,rohu), SS turvas, R turvas(alljaotused samamis MS). Vähelagunenud turvas <24%, keskm.lag 25-44%, hästi üle 45%. Turbalasund- soo turba mass tervikuna. Lasundi turbavaru arvestatakse tonnides või m3. Turbalasundi väliskontuur 30cm.Eestis määratud 55 liiki turvast. SOODE ÜLDINE LIIGITUS. Madalsoo: soo esimene arenguetapp, põhjaveetoiteline. Lopsakas taimestik, kasvab mets, rohttaimestik. Rohurindes angervaks, ubaleht; puurindes sookask, kuusk. Puhmarinne puudub.MS jagatakse loduks ja tarnamadalsooks. Tasane mikroreljeef
paksus kirjas. Tiitellehe kõik elemendid paigutatakse rea keskele, v.a. juhendaja või õpetaja nimi, mis on joondatud paremale. Sõna Juhendaja või Õpetaja järel koolonit ei panda. Lõputööde tiitellehe pöördele kirjutatakse autori kinnitus, et töö on iseseisvalt koostatud ja töös kasutatud allikatele on korrektselt viidatud (vt Lisa 2) 1.3. Sisukord Sisukord annab ülevaate töö ülesehitusest ja aitab lugejal leida teda huvitavat osa. Sisukorras tuleb esitada kõik töö alljaotused täpses vastavuses töös toodud pealkirjade ja leheküljenumbritega, millelt algab vastav alljaotis (näidis Lisa 3). Sisukord asub tiitellehe järel ning on koostatud programmi abil. (Office 2003: LisaV Lisa ViideRegister, iide Register, sisukord ja loendidSisukord loendid Sisukord; Sisukord; Office 2007: Viited Sisukord Sisukord)
asetatakse samal reale, kuid koma nende vahele ei panda (näiteks: Pärnu 2015). Iga rida algab suure tähega, lausete (ridade) lõppu punkti ei panda. Poolitusi ega lühendeid tiitellehel ei ka- sutata. Autori ees- ja perekonnanimi paikneb pealkirja kohal. 6 2.1.2 Sisukord Sisukorras esitatakse kõik töö alljaotused täpses vastavuses töös toodud pealkirjade ja lehekül- jenumbritega, millest vastav alljaotus algab. Kõik sisukorra alajaotused peavad olema täpselt samad, mis on töös. Kõik lisad loetletakse sisukorras ükshaaval koos pealkirjadega. Sisukorra kirjastiil peab olema sama, mis ülejäänud töös. Ühele leheküljele mahtuv sisukord koostatakse reavahega 1,5 rida, mahukama puhul võib kasutada ühest reavahet. Sisukorda saab
GEOINFOSÜSTEEMID Eksamiteemad 1. Millega tegeleb kartograafia (erinevad jaotused, millega tegelevad alljaotused) Kartograafia on õpetus maakaartide valmistamise kunstist, teadusest ja tehnikast, samuti nende tundmisest ja kasutamisest. Kartograafiaga haakub GIS. Kaardiõpetus – õpetab tundma geograafilisi kaarte, nende arengut, omadusi, elemente,liike ning kaartide kasutamise meetodeid. Matemaatiline kartograafia on õpetus kaardiprojektsioonide liikide, omaduste, hinnangumeetodite, valiku ja uurimise kohta. Rakenduslik
geoloogilised iseärasused (setted, pinnavormid), hüdrodünaamika iseärasused, inimtegevuse mõju. Inimtegevust võib lugeda ka globaalsete tegurite hulka, kuna teda loetakse peasüüdlaseks globaalsetes kliimamuutustes. Inimtegevuse mõju, näiteks intensiivistub suvilate ja ka elamute ehitus aktiivsesse randa; Hüdrotehniliste rajatistega (sadamad, kaldakindlustused jt.) rajamisega muudetakse setete liikumise reziimi, jne.) 2. PILET Terminoloogia- rannik, randla jt alljaotused. Rannik randla, koos seda piirava maismaa ja merega. Tavaliselt kuulub ranniku koostisesse maismaariba ning see osa väljaspool randlat olevat merepõhja, kus on jälgitavad vanad rannamoodustised. Ranniku maapoolseks piiriks loetakse ka lahe pärasid, merepoolseks piiriks aga poolsaarte tippe või rannikusaarestiku välissaari ühendavat joont. Randla mere või suurjärve madalaveeline osa koos teda palistava lainetusest mõjutatud maismaaribaga
Pealkiri paigutatakse lehe vasakusse serva. Kõiki peatükke ja töö iseseisvaid struktuuriüksusi (sisukord, sissejuhatus, arutelu, allikate loetelu jne) alustatakse töös uuelt lehelt. Kui pealkirjaga samale leheküljele mahub ainult üks rida järgnevat teksti, tuleks alustada uuelt lehelt. Peatüki pealkirja ja sellele eelneva ja järgneva teksti vahele jäetakse kaks tühja rida. Alapealkirja ja eelneva ning järgneva teksti vahele jäetakse üks tühi rida. Peatükid ja nende alljaotused nummerdatakse, soovitavalt hierarhilise numeratsiooniga maksimaalselt viiel erineval tasandil araabia numbritega (peatükk 1, alapeatükk 1.1, selle allosa 1.1.1 jne.). Sisukorras esitatakse kõik töö peatükid ja alajaotused täpses vastavuses nende töös esinemise järjekorrale ja sõnastusele alguslehekülgede numbritega. Pealkirjade hierarhiline liigendus esitatakse sisukorras astmelisena (näitena käesoleva töö sisukord). Sisukorras
Euroopa kultuuris eri arvamused hinge asukohast ~2500 aastat tagasi: Empedokles (490-430 EJv) – hing on südames. Krotoni Alkmaeon (~500 EJv) – hing on ajus, sest nägemisnärvi (tema terminoloogias „kõõluse“) kahjustamisel jääb pimedaks. Platon (427-347 EJv) – vaimu paik on peas, kuna pea on ümmargune, mis on parim vorm. Aristoteles (384-322 EJv) – aju jahutab verd, sest aju pole erutatav, hoopis südames on. + psüühika alljaotused: kujutlus, fantaasia, mõtlemine, mälu, tähelepanu, hinnang. 2 Emesa Nemesiuse (~390 maj.) Galenosele (129-199) toetuv kambriteooria: mõistuse funktsioonid on seotud ajuvatsakestega. Gregor Reisch kirjeldus (1525) – laubapoolses meeled ja kujutlus, keskel mõtlemine ja otsustamine, taga mälu. Millisteks allprotsessideks on võimalik psüühikat jagada? – Ei ole lihtne küsimus, head
FAO Leptosols (leptos õhuke) 1. kõrge CaCO3 sisaldus, kihisemine A-horisondist 2. suur kivisus >50% isegi >75% (paekaldad) 3. lihtne ja lühike profiil A-D; A-C; A-Bm-C 4. kaltsifiilne taimkate (mesikas, lutsern) Levik: Põhja-, Lõuna- ja Lääne-Eesti 3 alltüüpi: 1. Paepealsed Kh (loopealsed) 2. Rähksed rendsiinad K 3. Gleistunud rendsiinad Kg Ajutiselt liigniisked, levik paralleelselt paepealsete ja rähksetega reljeefi madalamatel elementidel. Alljaotused samad, mis paepealsetel ja rähksetel Khg' Kg''''. Gleistumine pinnaveest paepealsetel, rähksetel ajutiselt kõrgest pinnaveest. Pruunmullad K0 · parasniisked kuni ajutiselt liigniisked · karbonaatsel lähtekivimil (kihiseb kõrgemal kui 1 m) · savistumine, lessiveerumine või mõlemad, osadel ka soostumine · Eesti viljakamad mullad (Kesk-Eesti Virumaa, Järvamaa, Jõgeva, osalt ka Tartu- ja Viljandimaa) Jaguneb edasi: 1. Leostunud mullad K0
; VII-X klass A-horisont 10-20 cm - õhukesed K?? A-horisont 20-30 cm - keskmise sügavusega K???; IV-VII klass A-horisont >30 cm - sügavad K???? II-V klass K?, K??, K??? - põuakartlikud K???? - parasniiske viljakas muld (rukis, lutsern) 3. Gleistunud rendsiinad Kg Ajutiselt liigniisked, levik paralleelselt paepealsete ja rähksetega reljeefi madalamatel elementidel. Alljaotused samad, mis paepealsetel ja rähksetel Khg? - Kg????. Gleistumine pinnaveest paepealsetel, rähksetel ajutiselt kõrgest pinnaveest. Pruunmullad K0 · parasniisked kuni ajutiselt liigniisked · karbonaatsel lähtekivimil (kihiseb kõrgemal kui 1 m) · savistumine, lessiveerumine või mõlemad, osadel ka soostumine · Eesti viljakamad mullad (Kesk-Eesti - Virumaa, Järvamaa, Jõgeva, osalt ka Tartu- ja Viljandimaa)
Konstitutsiooniline alus: KOV-i teostatakse kohalikul tasandil kommuunides ja regionaalsel tasandil lääninõukogudes. Lään on geograafiline baasüksus: 1) keskvalitsuse regionaalsele administratsioonile, s.t lääni-valitsusele 2) regionaalsetele omavalitsusorganitele, s.t lääninõukogudele Rootsi ajaloolised maakonnad Götaland: 10 maakonda Norrland: 9 maakonda Svealand: 6 maakonda Kohalike ja regionaalsete omavalitsuste struktuur. Peamised alljaotused. KOV toimib kohalikul ja regionaalsel tasandil vastavalt kommuunide ja lääninõukogude kaudu. Rootsis on 290 kommuuni ("kommuner") ja 21 lääninõukogu ("landsting"), millest 2 lääninõukogu moodustavad kumbki omaette regiooni. Gotland on üheaegselt nii kommuun kui lään. Riiklikku haldust esindab igas läänis läänivalitsus (keskvalitsuse peamine esindaja läänitasandil), riiklikud kohahaldusorganid jm piirkondlikud organid.
Kõiki peatükke ja töö iseseisvaid struktuuriüksusi (sisukord, sissejuhatus, kokkuvõte, allikate loetelu jne.) alustatakse töös uuelt lehelt. Kui pealkirjaga samale leheküljele mahub ainult üks rida järgnevat teksti, tuleks alustada uuelt lehelt. Peatüki pealkirja ja sellele eelneva ja järgneva teksti vahele jäetakse kaks tühja rida. Alapealkirja ja eelneva ning järgneva teksti vahele jäetakse üks tühi rida. Töö põhiosa (peatükid ja nende alljaotused) nummerdatakse, soovitavalt hierarhilise numeratsiooniga maksimaalselt viiel erineval tasandil araabia numbritega (peatükk 1, alapeatükk 1.1, selle allosa 1.1.1 jne.). Sisukorras esitatakse kõik töö peatükid ja alajaotused täpses vastavuses nende töös esinemise järjekorrale ja sõnastusele alguslehekülgede numbritega. Pealkirjade hierarhiline liigendus esitatakse sisukorras astmelisena (Lisa 3): 1. 1.1. 1.1.1. 1.1
mis on enam kunst kui teadus, oli veel hiljuti ainuvalitsev. See tugineb enam või vähem subjektiivselt hinnatud ja tõlgendatud sarnasusel ja (osal süstemaatikuist) oletataval evolutsioonil. Tegelikult on enam või vähem ebateadlikult kasutatud feneetilist metodoloogiat. Tulemuseks on püüde puhul ka võimalikku evolutsiooni näidata narratiivne-jutustav hüpotees antud rühma oletatava evolutsiooni kohta, tavaliselt parafüleetilised, osalt ka monofüleetilised ja polüfüleetilised alljaotused (taksonid), ja võimatus hüpoteesi reaalsusele vastavust kontrollida (falsifitseerida). 14 6.2.2. Feneetiline süstemaatika põhineb oletusel, nagu kajastaks üldine sarnasus küllalt hästi uuritavate organismide seoseid. See tähendab konver- gentsi mittearvestamist. See suund on leidnud arendamist alates nn. numbri- lise taksonoomia meetodite väljatöötamisest käesoleva sajandi kuuekümnen-
Lk 8. esimene pool 6-ks jaotus. Alltöövõttu on võimalik lahku jaotada, siis saadakse 6-ne jaotus. KLASSIFIKATSIOONISÜSTEEMID CS: Construction Specification Institut CST: Masterformat (pikem variant) Selle klassifikats. on 3-tasemeline hierarhia 1. Üldjaotused (divisjonid) 16 tk 1) (või 1000) Üldtingimused 2) Ehitusplatsi tööd 3) Betoonitööd 4)Müüritööd ...... 15) Santehnilised tööd 16) Elekter 2. I astme alljaotus (sektsioonid) nt 3100 bet. raketisetöö 3. II astme alljaotused nt 3155 talade raketised Täiendatakse neljanda koodipositsiooniga konkreetsed kulukirjed (tööd ja konstruktiivsed elemendid) nt 3155 0020 konkreetsed mõõtmed sellel ajal vm. Kui see jaotus on veel ebapiisav, rakendat. WBS. SMM Standard Method of Measurement s.o. tuntuim rahvusvaheline klassifikatsioon. Eriti inglise ja prantsuse keelt kõnelevates Eriehituses eraldi väljaanne CESMM3 (Civil Engineering) See pakub välja teat. süst. Kulupositsioonide rakendamiseks.
annaabi.ee 
