mikroobe, mille kohta nad said infot TH1-rakkudelt). 24. Mis on allergeen? nuumrakud? mediaatorid? – Allergeen – antigeen, mis põhjustab allergilist reaktsiooni. Nuumrakud – mediaatoreid (mh histamiini, hepariini) sisaldavad sidekoerakud peamiselt nahas ja limaskestades. Mediaatorid – bioloogiliselt aktiivsed ained (histamiin, hepariin). 25. Võrrelge aeglast ja kiiret tüüpi allergilisi reaktsioone. – Kiiret tüüpi allergiliste reaktsioonide korral tekib kiire vastus allergeenile, tegemist on humoraalse immuunsuse patoloogiaga, iseloomulikud on vereringehäired ja bronhiospasmid, ravi on antihistamiinikumidega. Aeglast tüüpi allergiliste reaktsioonide korral on reaktsioon allergeenile aeglane, see on seotud rakulise immuunsuse patoloogiaga, iseloomulik on koekahjustus ja ravi on glükokortikoididega. 26. Mis on kaasasündinud immuunpuudulikkus / omandatud immuunpuudulikkus? - Kaasasündinud (e. primaarne) immuunpuudulikkus – on tavaliselt geneetilist päritolu
uuringuid, mille käigus avastati, et need peaaegu ei avalda mingisugust positiivset mõju organismile. Vabad radikaalid, mis võivad olla paljude haiguste põhjuseks, viiakse organismist välja. Oht seisneb selles, et mõned vabad radikaalid on meile vajalikud immuunsüsteemi täiuslikuks töötamiseks. Siiski nende roll ei ole veel lõpuni meile teadav. Tihti on multivitamiinide tarbimine allergia põhjuseks. Kuid väga raske on uurida, millisele täpselt allergeenile reageerib organism. Vitamiin B9 põhjustab polüübide teket soolestikus. Kuid riski vähenemiseks peab organism saama kaltsiumi, mis omaette hästi seedub D vitamiinide grupiga. Probleem Kaasaegse inimese toitumine on mitmekesine. Suurema osa vitamiinidest me saame just toidust. Neid vitamiine tavaliselt piisab organismi täiuslikuks funktsioneerimiseks. Mõned inimesed tarbivad multivitamiinede komplekseid iga päev naturaalsete toiduainete asemel
konditsioon ning ümbritsev keskkond. Kuna haigusliku seisundi geneetiline taust on kompleksne (mitmete geenide ekspressioonitase on AD korral muutunud), ollakse kaheldaval seisukohal, et tulevikus oleks võimalik haigust tõrjuda geenitestide abil. Lähedane haigusseisund on atoopia-sarnane dermatiit, mille korral esinevad samuti iseloomulikud kliinilised nähud, kuid erinevalt atoopilisest dermatiidist ei ole võimalik tuvastada IgE antikehalist vastust allergeenile (Marsella jt., 2012). (Nutall jt., 2013) Allergeeni seondumisel nuumrakkude pinnal olevate retseptoritega sekreteeritakse erinevaid mediaatoreid, mis algatavad põletikuvastuse ja läbi selle tekitavad allergilisi reaktsioone. Nuumrakkudes ekspresseeritakse kõrgafiinset retseptorit FcεRI, mis seob endaga antikeha isotüüpi IgE. Antikeha ja FceRI kompleks võimendab allergilise vastuse kujunemist ja muudab atoopilised
organismis ei tekkiks autoimmuunseid reaktsioone,sest isegi terves inimese organismis toodetakse teatud kogust autoantikehi. T-tsütotoksiinid T-tsütotoksiinid tappavad rakke,mille sees leiduvad võõraid organisme,näiteks viirused,pahaloomulised kasvajad ja mükobakterid ja nendest tulenevad antigeenid. allergia immuundefitsiit autoimmuunsus I TÜÜBI ÜLITUNDLIKKUS: on kiiresti anafülaktiline reaktsioon. - kiire vastus vastavale allergeenile - iseloomulikud on vereringehäiredja bronhiospasmid - ravi antihistamiinikumidega - seotud humoraalse immuunsuse patoloogiaga II TÜÜBI ÜLITUNDLIKKUS: on tsütotoksiline immuunreaktsioon.Ag aktiveerib AK ja tekkinud ühendi vastu käivitub organismis ülitundlikkusreaktsioon. III TÜÜBI ÜLITUNDLIKKUS: ülitundlikus tekib antigeeni ja antikeha komplekside mõjul. Nad hakkavad ladestuma kudedesse ja kahjustavad neere ja liigeseid
Allergia Allergia ehk ülitundlikuse all mõeldakse organismi ebatavalist reaktsiooni mingile välis või organismis olevale tegurile ehk allergeenile. Inimorganis püüab mitmete välisteguritega kokku puutudes nendega kohaneda ning säilitada organismis sisekeskkonna ühtsust. Selleks toimuvad organismis keerukad kaitsereaktsioonid, milles osalevad nahk ja limaskestad, paljude elundite ja kudede rakud, veri, närvi- ja sisenõristussüsteem. Nende reaktsioonide tulemusena töötatakse organismis välja kaitsekehad - antikehad, mis tagavad organismi vastupanu kahjulikele teguritele
aktiveerumiseks. B-rakkude diferentseerumise ajal, on IgM antikehad ainsad, mida toodetakse. IgD hakatakse tootma alles siis, kui B-rakud on luuüdist väljunud ja hakkab tootma perifeerset lümfoidkude. Kui B-rakud on küpsed, siis hakkavad IgE ja IgM koos toimima. IgE-antikehad (0.001%) on seotud ülitundlikkuse ehk allergiaga, seetõttu kasutatakse seda tüüpi antikehade määramist just allergia põhjustajate (allergeenide) väljaselgitamisel. Nimelt tekivad igale allergeenile just talle omased IgE-klassi antikehad, mille kaudu jõutakse allergeeni endani. IgE-antikehi esineb veres ka sooleparasiitide korral. Sünteesitakse plasmarakkudes. Kuigi IgE antikehasid esineb organismis kõige vähem, võib see tekitada ägedaid põletikulisi reaktsioone. Leidub kopsudes, nahas ja limaskestal. Esineb monomeerina, mis koosneb 2 raskest ahelast ja 2 kergest ahelast. Raske ahel sisaldab 4 immunoglobuliini sarnast konstantset domeeni.
Sümptomeid võivad tekitada ka ristallergiat põhjustavad toiduained. Allergiline nohu on astma riskitegur. Allergilise nohuga inimestel on terve inimesega võrreldes kolm korda suurem risk haigestuda astmasse. Allergia diagnoosimise meetodid: · Naha torketest ehk prick test Testi põhimõtteks on naha kokkuviimine allergeeniga. Nahale tilgutatakse erinevate allergeenide testlahuseid, seejärel tehakse läbi tilga nahatorked. Test näitab, kas organism reageerib oletatavale allergeenile või mitte. Hinnatakse naha reaktsiooni (paapuli moodustumine, punetus). Nahatesti vastuse saab 15-20 Minutiga. · Epikutaantest ehk lapitest Testi kasutatakse kontaktallergia diagnoosimiseks. Erinevate kahtlusaluste ainetega plaastrid kleebitakse nahale ning jäetakse sinna. Reaktsiooni hinnatakse 48 ja 72 tunni pärast. Kontaktallergia on aeglast tüüpi ülitundlikkusreaktsioon ning seepärast võtab vastuse saamine rohkem aega. · Vereanalüüsid
3.4 Hüpnoosi kasutamise võimalused allergiate korral Tänapäeval on paljudel inimestel allergia. Põhilised alleriga tüübid mis on olemas: õietolmu-, piima- , tolmu- või kassialleriga. Järjest rohkem kasutatakse selliste igapäevaste allerigate ravimiseks hüpnoosi nin kuigi tulemustesse ei saa veel tõsiselt suhtuda, väigavad mõnet hüpnotiseerijad ravi efektiivsuseks umbes 80 protsenti. Hüpnoosi eesmärk on alateadvuse kaudu ümber häälestada immuunsüsteemi vastus allergeenile. Transi ajal veendakse patsienti, et allergeen ei ole tema kehale ohtlik ning seega peaks aevastamist, punetust ning allergilist nohu põhjustav allergiline reaktsioon ja histamiiini tootmine lõpema. 3.5 Hüpnoosi kasutamise võimalused kohtus Sageli on nii, et kuritegu pealt nägevatel või toime pandud inimestel on raske meenutada, mis täpsemalt juhtus. Seega on kohtulikust hüpnoosist taolistes olukordades mõnikord abi. Hüpnoosi rollil kuritegude lahendamisel on pikk ajalugu. 1845
o peensoole limaskesta seisund, o stress, o mao happesus, o teised allergeenid, o organismi tervislik seisund jne. Toiduallergia nähud ilmnevad eelkõige: o Hingamisteedes aevastamine, nohu, huuled, keel ja suulagi võivad tursuda. Võivad tekkida ka astmahood. o Seedekanalis oksendamine, kõhulahtisus o Nahal - lööve Reaktsioon allergeenile võib olla: o Vahetu avaldub suhteliselt ruttu (mõne minuti jooksul) o Hilisemat tüüpi avaldub tunde või päevi peale kokkupuudet allergeeniga Selleks, et allergia avalduks, peab antigeen läbima soolestiku limaskesta kaitsva barjääri ja esile kutsuma immuunvastuse. Imikutel põhjustavad allergiat: piim, muna, nisu, oder, soja, herned, riis, kaer, banaanid, kala ja veiseliha
lahkumist. Organism muudetakse tundlikuks – makrofaag,T ja B-lümfotsüüdid, antikehad kinnituvad luuüdis toodetud mast-rakkudele (asuvad kudedes, veresoonte läheduses) ja basofiilidele, mis hiljem muutuvad valgeteks verelibledeks. Jäädakse ootama allergeeni. 2) Mast-rakkude aktivatsioon Allergeeni teistkordsel sisenemisel suureneb antikehade kontsentratsioon, mis lisaks allergeenile liituvad mast-rakuga ja aktiveerivad selle. (Mast-rakke aktiveerib ka füüsiline, keemiline (nt alkohol, mõned antibiootikumid) mõju. Mast-rakud eritavad kemikaale (allergia mediaatoreid), mis tekitavad allergilise reaktsiooni: - Histamiin: suureneb lima eritus; organite seintes olevad silelihased tõmbuvad kokku; kapillaaride läbilaskvus suureneb ja koed punduvad vedeliku kuhjumise tagajärjel; halveneb vere ja O2 varustus,
SEKUNDAARNE – kujuneb haiguste põdemise järgselt (HIV, leetrid) või keemiliste/füüsikaliste (kiiritusravi) mõjurite tulemusena Autoimmuunhaigus – immuunsüsteemi tasakaal häirub ja sihtmärkideks muutuvad oma rakud ja koed, põhjustades autoantikehade teket, autoimmuunseid reaktsioone ja haigusi Allergia – ehk ülitundlikkusreaktsioon „organismi valestitundlikkus“ – liigne ja ebaadekvaatne reaktsioon teistkordselt organismi sattunud antigeenile ehk allergeenile. Esimesel kokkupuutel allergia ei vallandu, vaid toimub organismi sensibiliseerimine Allergeen – ülitundlikkusreaktsioone esile kutsuv antigeen 1. Nimeta: neli erinevat immuunsüsteemiga seotud lümfotsüütide liiki ning nende ülesandeid? B-lümfotsüüdid – küpsevad luuüdis (bone), seotud humoraalse immuunsusega. Kui antigeen reageerib antikehaga, siis diferentseerub plasmarakus – hakkab antikehi tootma; tunnevad viirust ära
pankreas, neerud, munandid Olulisemate neurotransmitterite, nagu dopamiin, noradrenaliin, adrenaliin, serotoniin, atsetüülkoliin, histamiin, glutamaat, GABA ja glütsiin peamised funktsioonid - Dopamiin – emotsioonid, motivatsioon, motoorika - Noradrenaliin – aktiivsuse ja erksuse regulatsioon, õppimine, mälu - Adrenaliin – aktiivsus ja erksus - Serotoniin – meeleolu, aktiivsus, uni - Histamiin – erutust suurendav (ärkvelolek), vastus allergeenile või vigastusele - Atsetüülkoliin – lihaste töö, närvisüsteem - Glutamaat – peamine erutust suurendav + - GABA – KNS peamine pidurdusmediaator - - Glütsiin – pidurdav seljaajus ja ajutüves Üldised põhimõtted, kuidas närvisüsteem organismi tööd juhib. II LOENG 1. Mis on käitumisgeneetika, mida uurib ja mis on peamised eesmärgid?
PAF(trombotsüüte aktiveeriv faktor)- trombotsüütide agregatsioon , vasoamiinide produktsioon Tsütokiinide tähtsus: nuumrakud ja basofiilid toodavad allergia hilises faasis, mis algab 6-24h peale Ag –ga kokkupuudet TNF, IL-1, IL-4 ja IL-5 ning kemokiine nagu MIP-1 ja MIP-1 . Need “meelitavad” omakorda CD4+, monotsüüte ja eosinofiile , mis omakorda vabastavad mitmeid Th2- tüüpi tsütokiine , eriti IL-4 ja IL-5, mis võimendavad põletikku allergeenile. Allergiahaigused (allergilised reaktsioonid): bronhiaalastma (kopsus olevatest nuumrakkudest vabanevad mediaatorid, mis põhjustavad bronhilihaste kontraktsiooni ja lima produktsiooni. Tekivad hingamisraskused). Allergiline rinokonjunktiviit (heinapalavik), ekseem(atoopiline dermatiit), urtikaaria, toiduallergia, anafülaksia. 44. Immuunkomplekside poolt vahendatud koekahjustuse tekkemehhanism.
annaabi.ee 
