tuleneb hilisem jutlus Sanctus/Benedictus-Püha,kiidetud olgu · Lõpeb piduliku eeltunnistusega Agnus dei jumala tall Credoga (mina usun) Ite, missa est missa lõpulaul 2. muutuvate tekstidega osa proprium graduale alleluia kiitkem jumalat offertorium leiva ja veini ohverdamislaul communia-armulaualaul Introitus missa avalaul Melism-kaunistus, ühel vokaalil mitme noodi laulmine KYRIE-missa üks vanemaid laule. Kreeka keelsest tekstist, lihtne palvelaul preestri ja koguduse vahel. Responsoorne ettekande viis, teksti ainult kolm rida, lihtne ülesehitus, rikkalikult kaunistatud lõpp
Introitus-antifoonid pidulikud, väljendusrikkad missade avalaulud. Hümn stroogilise värsstekstiga lihtsamad laulutüübid, ülistuslaul. Sekvents värsilise tekstiga, keskajal levinuimaid vaimuliku luule vorme, eeskujuks rahvuslikud tantsulaulud. Surnumissa kunstmuusika kaudu tuntuks saandu, 20 stroofi pikk. Loojaks T. Celanost. Reposooriumid keerulisemad laulud, algselt olid koorirefrääniga ekstaatilised soololaulud. Säilinud melismides. Gradule & Alleluia missalaulude hulgast responsoorsed laulud. Alleluia laulutüüp, rafineeritud, lihtsast rahvalaulust väga kauge. LAULMISSTIILID: · Silbiline (süllaabiline) stiil igale silbile vastab 1 noot. · Rühmaline (neumaline) stiil igale silbile vastab 1-4 nooti, igale heligrupile 1 neuma. · Kaunistatud (melismaatiline) stiill melismid ehk pikad vokaliisid on sees. HELILAADID: · Finalis võrreldav toonikaga, lõpuheliks. Põhi- ja kõrvallaadil ühine.
Melism ühel silbil lauldakse palju noote. Antifoon refrääniliselt korduv vastulaul psalmi retsiteerimisele. Missade avalaulud ehk introitus-antifoonid on eriti pidulikud. Hümnid stroofilise värsstekstiga. Sekvents keskajal üks levinumaid vaimuliku luule vorme, mille ülesehitusele olid eeskujuks rahvalikud tantsulaulud. Responsooriumid algselt koorirefrääniga ekstaatilised soololaulud. Responsoorsed laulud: graduale ja alleluia mõlemad saadavad pühakirjalugemisi ning loovad hetke nende üle mõtisklemiseks. Püha Augustinus võrdles alleluia'sid Vahemere madruste lihtsa lauluga. Koraal ladina keelne, ühehäälne ja saateta katoliku kiriku laul. Liturgia jumalateenistuse ülesehitus ehk korrastus. 3 laulmisstiili: 1. Silbiline stiil igale silbile vastab üks noot (retsiteerimisel, hümnides) 2. Rühmaline stiil igale silbile vastab 1-4 nooti, noodikirjas vastab igale heligrupile üks
2) Keskajal üks levinumaid vaimuliku luule vorme, mille ülesehituse eeskujuks olid rahvalikud tantsulaulud. 3) Tekstid olid pühendatud oma kiriku, kloostri või linna kaitsepühakule ja repertuuar erines piirkonniti väga. 19. Responsoorium. 1) Keerulisem laul ja kaunistatud stiilis. 2) Algselt koorirefrääniga ekstaatiline soololaul. 3) Vaba improvisatsioon. 4) Missalaulude hulgas on kaks responsoorset laulu : graduale ja alleluia. Kõik laulutüübid liigituvad kolme laulmisstiili alla: 1. Silbiline(süllaabiline) 1) Igale silbile vastab üks noot. 2) Retsiteerimine, hümn, lihtsaimad antifoonid. 2. Rühmaline(neumaline) 1) Igale silbile vastab 1-4 nooti. 2) Levinuim stiil, eriti antifoonides. 3. Kaunistatud(melismaatiline) 1) Tähtsamad silbid ja sõnalõpud on kaunistatud pikkade vokaliiside ja melismidega.
Keskaeg 5.-15. saj (mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid) 8.-9. saj tekkis noodikiri Gregorius Suur ühtlustas liturgilised tekstid, mis panid aluse gregooriuse laulule, mis kujunesid välja 7.-8. saj (liturgia- kristlik jumalateenistus, selle rituaalid ja korraldus)(gregooriuse laul- roomakatoliku kiriku ühehäälne ja saateta liturgiline laul; taktimõõt puudub) missa- armulauateenistus roomakatoliku kirikus; selle jaoks loodud tsükliline (5 või 6 osaline) heliteos missa jaguneb sõnaliturgiaks ja armulaualiturgiaks neuma- keskaegse noodikirja märk, mis kirjutati sõnade kohale ning tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi, mis Prooprium Ordinaarium Sissejuhatu Introitus Kyrie s Gloria Sõnaliturgia Epistel Credo Graduale Alleluia/Sequ entia Evangeelium Jutlustus Armulaualit Offertori...
Varakristlik muusika Sündis antiikmaailma varemetel (u. 476 aastal barbarite kultuur). Liturgia- jumalateenistuse ülesehituse korrastus, mis kujunes ühistest palvustest ja laulmisest, mida alates 8./9. Saj. toetas kirikuorel. Erinevates riikides liturgiad erinevat moodi. Gregorius Suur- leidis Lääne-Rooma paavstiks saanud, et katoliku kirikus peab olema ühtne laul ja jumalateenistus. Tema austuseks kutsuti Gregoriuse poolt seatud ühtset laulu. Alustas missade ning liturgiate ühtlustamist. Lõpptulemus saavutati 11. Sajandil. Missa katoliku kiriku igapäevaselt toimuv keskpäevane jumalateenistus. Ülesehitus: Algab introitusega, mis on missa sissejuhatav osa. Peale seda eelmissa lõpeb. Peamissa jaguneb kaheks: ordinaarium- muutumatute tekstiosadega. Meloodia võib muutuda. Propium- muutuvate laulu osadega, ka tekst varieerub. Ordinaariumi ülesehitus: I Kyrie- Issand halasta II Glori...
missa sisulist kõrgpunkti, kaunisatud rohkete kaunistustega Agnus Dei (Jumala Tall) 7.saj lõpul, tekst kolmeosalises struktuuris, mis moodustab ühtse raami II. Muutuvate tekstidega e PROPIUM Graduale astmelaul; lauldi 2 puldiastmel, palju rändavaid melisme, psalmilaul, ulatub suurtesse kõrgustesse Alleluia (laulud vaimulike laulude tekke aluseks) järgneb juubeldavale gradualele, vormilt üks lihtsamaid laule Offertarium- laul, mis saadab leiva ja veini ohverdamist alataril; teinud läbi palju muutusi Commodo- kõlab armulaulu sakramendi jagamisel Introitus esimene avalaul Ite, Missa Est Minge, missa on lõppenud Noodikirja kujunemine: Neuma- on noodikirja märgid, mida kasutati keskajal gregooriuse koraali
Retsensioon Käisin 26.septembril Kuressaare Laurentiuse kirikus kuulamas ansamblit Vox Clamantis. Kontsert oli pühendatud Arvo Pärdi 75ndale juubelile ning esitusele tulid ka mõned tema teosed. Enne kontserti kuulsin, et Vox Clamantis on väga professionaalne ansambel ning nad on palju välismaal esinenud. Seega läksin kontserdile kõrgete ootustega. Vox Clamantise koosseisu kuuluvad Jaanika Kuusik, Kadri Hunt, Mikk Üleoja, Erik Salumäe, Jaan Leppik, Anto Õnnis, Mikk Dede, Markus Järvi ja Taniel Kirikal. Kunstiline juht ja dirigent on Jaan-Eik Tulve. Nende hulgas on mitu dirigenti, aga ka näiteks õigeusu preester. Igatahes kirju seltskond. Vox Clamantis ühendab oma muusikas vana ja uue. Ansambel on alati toetunud gregooriuse laulule ning varajasele mitmehäälsusele. nad viljelevad ka kaasaegset muusikat selle väga laialdastes väljendusvormides. Kontserti alguses seisid lauljad kiriku tagaotsas ning es...
Gregooriuse laulu Erinevad rahvuslikud arengusuunad keskaja liturgias ohustasid kiriku ühtsust ja mõjuvõimu. 590 aastal valiti paavstiks Gregorius Suur. Gregrorius juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat, mille käigus ta ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste ja võttis kasutusele uue liturgia. Greogorius Suur ei olnud muusik ega otseselt soetud laumisega, vaid kirkulaulu koguja, arendaja ja propageerija. Tema poolt uuendatud liturgilised tekstid said lääne kirikulaulu aluseks Gregooriuse laulu aluseks. Gregooriuse laul ehk gregooriuse koraal on roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta a'cappella liturgiline laul. Rütmilst taktimõõtu ei ole, vaid jälgib teksti loomulik kulgemist. Meloodia oli selleks, et rõhutada teksti. Laulu tekstid on tavaliselt ladainakeelsed. Esitajaks võis olla üksik vaimulik, koorisolist, lalujate grupp või ka koor. Gregooriuse laulul on kuus erinevat tüüpi: 1. Retsiteer...
Keskaeg *hakkavad tekkima rahvusriigid *suured esitähed võetakse kasutusele *rahvaste rändamised *avastatakse uusi maid *kristlus legaliseeritakse Laulud: Peamiselt 2 zanri: psalmoodia palvelaul Taaveiaegsetele tekstidele hümnoodia lihtne vaimulik laul 2 ettekandeviisi: antifooniline laulavad mitu koori koos vastamisi responsoonne laulab solist(vaimulik), saateks koor(kooril alati refrääniosa) Lääne kiriku muusika sündi seostatakse püha Ambrosiusega, kes pani aluse ladinakeelse hümni loomisele. Augustus kasutas süsteemi loomisel Pythagorose teooriaid Paavst Gregoorius (Suur) I *alustas liturgia ühtlustamise protsessi *Gregooriuse koraal e. laul koraal ühehäälne saateta kirikulaul *taastas ladina laulukooli (Schola Contorum) Gregooriuse koraal roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul, saateta, kogudus ei laula kunagi, laulab kas vaimulik või koor MISSA=katoliku kiriku j...
KESKAEG · Arhidektuur - mõneks ajaks kadusid kiviehitised, põhiline oli sakraalarhidektuur · Maalikunst - allakäik, vähe kujutava kunsti näiteid, miniatuurmaalid, tarbekunst · Kirjandus - põhilised kirjaoskaja dolid vaimulikud, kes kirjutasid tekste ümber · Skulptuur - on säilinud vaid üksikuid madalreljeefe Keskaja inimese maailmavaade - Haridus oli alla käinud, kirja-ja lugemisoskus oli madal. Vaimulikel oli suur müju inimeste maailmavaate kujunemise üle. Inimesed olid sügavalt usklikud Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano peapiiskop Ambrosiusega. Esimeseks muusikat käsitlenud kristlikuks filosoofiks võib pidada püha Augustiniust.Kristlus legaliseeriti aastal 313. aastal. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid, nt. Tours, St. Gallen, Metz. Liturgia - jumalateenistuse korra...
päevatunnil 2 MISSA - PÄEVA KESKNE JTUMALATEENISTUS Sexta - 6. päevatunnil. Lihtsamate laulutüüpide hulka kuuluvad veel hümnid, mis on stroofilise värsstekstiga. Poeetiliste hümnide tulekut läänekiriku liturgiasse seostatakse püha Ambrosiusega, kes kuulutas oma õpetust lihtsates ja meeldejäävates salmilauludes, mille eeskuju ta leidis süüria kirikust. Alleluia -laulud tunduvad meile kõige rafineeritumadja lihtsast rahvalaulust kõige kaugemad. Püha Augustinus seevastu võrdles 400. aasta paikujust alleluia 'sid Vahemere madruste lihtsa lauluga, uskudes koguni ekslikult, et sõna alleluia pärineb madruste hüüdsõnast. Kindlasti oli rahvaliku laulu maneer Vahemere-äärsetes maades enne Suurt rahvasterändamist hoopis teistsugune kui pärast seda - meie võiksime seda ette kujutada ehk üsna ,,idamaisena". Seepärast on meil ka raske aduda
ordinaarium. Muutuda võib vaid meloodia. Peamissa 5 osa 1) Kyrie Issand halasta 2)Gloria - Au 3)Credo Mina usun 4)Sanctus Benedictus Püha Benedictus, kiidetud olgu 5)Agnus dei jumala tall 2) Muutuvate tekstidega laulud, muutuvad vastavalt kiriku kalendrile ja päevale millal jumalateenistust korraldatakse. #proprium Graduale, astmelaul peale esimest lektsiooni. Juubeldav laul, võib ulatuda väga suurtesse kõrgustesse. Alleluia lauludest arenesid välja rahvalikud laulud. Gregoriuse koraali esitusviisid #Retsiteerimine laulja laulab pikki proosatekste peamisel ühel noodil. Kõrvalekanded on vaid mõnetoonilised. #Psalmoodia Psalmitekstide laulmine. Psalmitekstid on vaba ehitusega värssider ning seetõttu on ühel toonil lauldavad lõigud lühemad #Antifoon Refrääniliselt korduv vastulaul psalmi retsiteerimisele. #Responsoorium Algselt koorirefrääniga soololaulud. #Hümn Stroofilise värsitekstiga
Sisukord: Lehekülg: 1 Sisukord 2 Sissejuhatus 2.3 Arvo Pärdi elulugu 3-6 Teosed 7 Kokkuvõte 7 Kasutatud materjal Sissejuhatus: Arvo Pärt on maailmanimega helilooja, kelle muusikat iseloomustab tugev konstruktsiooniloogika ja sakraalne atmosfäär. 1960. aastate julgeima uuendajana tõi ta oma varasema loominguga eesti muusikasse kõik tähtsamad modernistlikud kompositsioonitehnikad. 1980. aastatel sai Pärt kogu maailmas tuntuks meditatiivse tintinnabuli-stiiliga. Arvo Pärdi looming on oluliselt mõjutanud eesti nüüdismuusikat. Arvo Pärdi elulugu: Ta sündis 11. September Paides, kus ta kuulutati aukodanikuks 24. September 2009 aastal. Pärt alustas oma muusikalist haridusteed 7-aastaselt Rakvere Muusikakoolis. Juba 1415- aastaselt oli ta võimeline komponeerima. Arvo Pärt õppis aastail 19541957 Tallinna Muusikakoolis muusikateooriat ja 19571963 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Heino Elleri juures kompositsiooni. Komposits...
KESKAEG Sissejuhatus Euroopa kultuuriloostähistatakse mõistega "keskaeg" pikka ajajärku, mis jäi ühelt poolt kas Rooma impeeriumi jagunemise (395. a) või Lääne- Rooma riigi langemise (476. a.) ning teiselt poolt renessansiajastu (14.- 16. saj) vahele. Mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid, kelle eeskujul on seda kasutatud ka hiljem pigem negatiivse alatooniga. Keskajaks nimetatud ligi tuhandeaastast perioodi ei saa muidugi kirjeldada ühtsena, sest see hõlmab mitmeid vastuolulisi ajajärke. Vanarooma kultuuri viis lõpliku languseni Suur rahvasterändamine (5.- 7. saj), kui endise Lääne- Rooma riigi aladele tungisid peamiselt germaani hõimud ja aegamisi hakkasid kujunema uued riiklikud struktuurid. Varakeskajal kujunes ka läänekristlik kloostrikultuur, mille keskel elas sajandied nii kirjasõna kui ka teaduslik mõtlemine. Uue Euroopa hälliks võib pidada Frangi riigi kõrgaega Karl Suure ajal (8. ja 9. saj vahetusel), sellega kaasnes ni...
aluseks protestantliku jumalateenistuse lauludele. Sekvents -- levinuim vaimuliku luule vorm, ülesehituse eeskujuks rahvalikud tantsulaulud, pühendatud oma kloosri/linna kaitsepühakule, paikkonniti erinevad. Sarnasuse tõttu ilmaliku muusikaga enamik neist 16.sajandi keskpaigaks kaotati. Responsoorium -- algselt koorirefrääniga ekstaatiline soololaul, vaba iprovisatsioon, palju melisme. Missas kasutati kahte responsoorset laulu: graduale ja alleluia (hbr k hallelu Jah = kiitkem jumalat) rafineeritud, rahvalaulukauged. Kõik nimetatud laulutüübid liigituvad kolme laulmisstiili alla: Süllaabiline (silbiline) stiil, kus igale silbile vastab üks noot retsiteerimisel, hümnides, lihtsamates antifoonides Neumaline (rühmaline) stiil, kus igale silbile vastab üks neuma ehk 1-4 noodist koosnev rühm kõige levinum antifoonides
Eriti pidulikud on missade avalaulud. Respektooriumid- on kaunistatud stiilis keerulisemad laulud, mis algselt on olnud koorirefrääniga ekstaatilised soololaulud. Nende vabas improvisatsioonis kujunenud stiil on säilinud pikkades väljendusrikastes kaunistusvokaliisides ehk melismides. Missalaulude hulgas on kaks responsoorset laulu: graduale ja alleluja- mõlemad saadavad pühakirjalugemist ning loovad hetke nende ülemõtisklemiseks. Enam kaunistusi sisaldab alleluia. 3.CONCENTUS , ACCENTUS meloodiastiil Kaks meloodiastiili: a)concentus- vaba meloodiakujundus ,jubilius b)accentus- deklamatsiooniline, valdav on kõnerütm Lk.2 4.Liturgilise laulu vormid -missa ordinarium, missa proprium, officiumid. Kristlik kirikulaul on seotud kahte liiki liturgiaga: 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
