• Kujutavas kunstis jõuline, ornamentaalne, lopsakas, raskepärane väline vorm • Teatris vaatemängulisus, rikkalikud kostüümid ja dekoratsioonid, muusikaline kujundus -> esimene ooper (Monteverdi „Orpheus“) Barokk kirjanduses • Vastandatakse ja segatakse tegelikku ja näilist, reaalsust ja illusioone • Maailm on näitelava, elu on unenägu, illusioon • Inimene on seesmiselt lõhestunud ja moraalselt allakäinud • Kujundirohkus, allegoorilisus • Mängulisus, mitmetähenduslikkus Klassitsismi tunnused • Eeskujuks antiikkultuur (klassika) • Kujunemist mõjutasid 1) Absolutism – võimu soov kontrollida kõike, ka kultuuri -> kunst peab alluma kindlatele reeglitele 2) ratsionalistlik filosoofia: mõistusepärasus, millele allutati individualism ja kired; selged piirid žanride vahel, kindlad reeglid Klassitsistlikke kirjanikke • Jean Racine (tragöödiad, nt „Phaidra“)
Kadrioru loss Kunst Ornamendid Raskepärased vormid Soojad toonid, sujuvad üleminekud Ebatavalised poosid Madonna koos püha Luukaga (Annibale Carracci) Lautomängija ( Caravaggio) Teater Suursugused kostüümid ja dekoratsioonid Vaatemängulisus Esimene ooper-,,Orpheus“ (Monteverdi) Kirjandus Vastandatakse tegelikku ja näilist, reaalsust ja illusioone Inimene on seesmiselt lõhestunud ja moraalselt allakäinud Kujundirohkus, allegoorilisus Mängulisus, mitmetähenduslikkus Žanrid Ilukõne, eleegia, kirjavahetus(2 helget pead tegid kirjavahetust eesmärgiga see publitseerida, et teistele õpetust jagada), hümn, ood, eepos,sonett (renessansi žanr), epigramm (pilkeline lühiluule, tihti lõppeb puändiga), madrigal(galantne daamile adresseeritud, ilma kindla rütmita laul või luuletus) Pedro Calderon Pedro Calderón de la Barca y Barreda González de Henao Ruiz de Blasco y Riaño
Charles Baudelaire (1821-1867). Luulekogu "Kurja lilled" 1857 Sümbolism Termin "sümbolism" võeti kasutusel 1886, kui luuletaja Jean Moréas avaldas ajakirjas "Le Figaro" sümbolismi manifesti. Sümbolism Naine sümbolistide kunstis oli femme fatale ("saatuslik naine") Gustave Moreau (1826-1898) Prantsuse sümbolist Akademismi ja sümbolismi puutepunkt Müstiline valgusekäsitlus, fantastilised kostüümid Literatuursus, allegoorilisus Gustave Moreau, "Herakles ja hüdra" (1876) Gustave Moreau, "Ükssarvikud" (u 1885) Odilon Redon (1840-1916) Spiritism, unenäolisus, fantaasia Mõjutanud sürrealiste Odilon Redon, "Nuttev ämblik" (1881) Odilon Redon, "Suletud silmad" (1890) Odilon Redon, "Lilled" (u. 1903) Odilon Redon, "Buddha" (u. 1905) Odilon Redon, "Kükloop" (u. 1914) Arnold Böcklin (1827-1901) Sveitsi päritolu sümbolistlik maalikunstnik Mütoloogilised tegelased, loodusjõud "Medusa",1878
rooma rahvaluule, eepos(,,Beowulf"), alliteeriv olustikujant, atellaan, kreeka värss, kroonikad, kultuuri mõju (oma kangelaslaulud, veiderdajad nimedega jumalad), Rooma ja rändlaulikud. teater (lauskmaal), miimid, Rüütlikirjandus, mantli- ja toogakomöödia, trubaduurid, fablioodid Pr-l. eleegia allegoorilisus ,,Rebaseromaan" & ,,Roosiromaan" Ajastu Kreeka: Homeros ,,Ilias"; Pr. rahvuseepos ,,Rolandi Dante Alighier ,,Jumalik kirjanduse ,,Odüsseia", Sappho- laul", Hisp. ,,Laul minu komöödia", Francesco Petrarca, olulised esimene naisluuletaja, Cidist", Saks. ,,Nibelungide Giovanni Boccaccio ,,Dekameron",
Kellele see ehitati, miks Eestisse ja kes oli arhitekt? Tallinnas Kadrioru loss. Selle lasi ehitada 18. sajandi alguspoolel Peeter I oma suveresidendiks, pühendades selle oma naisele Katariina I. Arhitekt oli Niccolo Michetti. 11. Milline Eesti mõis on barokk stiilis? Palmse mõis 12. Kes oli see flaami kunstnik ja spioon, kes töötas prantsuse kuningale? Mis oli tema töödele iseloomulik? Peter Paul Rubens. Looduslähedus, elujõud, idealiseerimine, allegoorilisus, lopsakad ja elujõust pakatavad inimkehad, punased ja sinised toonid, diagonaalkompositsioon, dünaamilisus, fantaasia. 13. Kes oli see flaamlane, kes töötas inglise kuningale? Mille alusepanijaks teda peetakse? Anthonis van Dyck. Ta oli paraadportree alusepanijaks. Paraadportreel oli inimene kujutatud tähtsa ja võimukana. Tal oli suursugune poos, toretsev riietus ja aumärgid ning teda ümbritseb luksuslik interjöör. 14. Kes oli kuulus hispaania kunstnik, nimeta tema töid.
kirjapandud näitetekstid, olid vaid lühikirjeldused, teatritrupp koosnes 10-est näitlejast(8m, 2n), igaühel kindel roll, ära tunti maski ja kostüümi järgi; commedia dell'arte mõjutas paljusid kirjanikke. 7. Barrokk kirjanduses- 17. Sajand; vastandatakse ja segatakse tegelikku ja näilist, reaalsust ja illusioone; maailm on näitelava, elu on unenägu, illusioon; inimene on seesmiselt lõhestunud, moraalselt allakäinud; kujundirohkus, allegoorilisus; mängulisus, mitmetähenduslikkus Barokkdraama- Pedro Calderon de La Barca (1600-1681) ,,Elu on unenägu", ,,Suur maailmateater" Tirso de Molina (1571-1648) ,,Surilla pilkaja ja kivist külaline" 8. Klassitsismi eeldused- Lois XIII, kardinal Richelieu- absoluutne monarhia: Prantsuse Akadeemia asutamine(prantsuse keele arendamine); Lois XIV õukonna hiilgeaeg, kaunite kunstide soosimine, muusika, uhked etendused, Versaille's; võim ühelt poolt soosib
peenetundelisusest, hellusest, viisakusest jne. Sellise kirjanduse tingis tolleaegse rüütelliku ühiskonna klassi tekkimine, kes olid rohkem ühiskonnas eeskujuks. 2. Rüütliromaan kujutab seiklusi ja kangelastegusid, mida sooritavad vaprad rüütlid, põneva sisuga lood esitavad fantaasiapärase ainestiku kõrval ka ajaloolisi ja legendilaadseid pärimusi. Kadus ka varasem anonüümsus. 3. Tristan ja Isolde räägib igavesest armastusest, armukadedusest ja vaprusest. 4. Allegoorilisus tähendas personifikatsiooni, kadunud armastuse otsimist ja üleloomulike paikade külastamist unes. 5. Keskaegse kultuuri õitseaeg oli lühike. 14.-16. sajand. Renessans 1. Renessansiks nimetatakse murrangulist pööret looduse, loomulikusse, ratsionaalsete teadmiste ning vabamate inimsuhete poole, mis toimus eelkõige Lääne-Euroopas 14-16 sajandil. 2. Tollajased kirjanikud olid näiteks Dante, Petrarca, Boccaccio, Shakespear ja Cervantes. 3
Noorsookirjanduse iseseisvumine. Autorid: Juhan Smuul, Lennart Meri, Lilli Promet, Raimond Kaugver, Veera Saar, Aimée Beekman, Vladimir Beekman, Silvia Rannamaa („Kadri“, „Kasuema“). Draama: seis oli vilets, positiivseid näiteid alles alates 60.-test (Juhan Smuuli teosed). 60.-te teisel poolel tugev draamalaine Autorid: Juhan Smuul, Egon Rannet, Ardi Liives, Boris Kabur 1. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1956–65. Allegoorilisus, retoorilisus, romantilisus ja rõõmsameelsus, inimlik soojus, intellekti ja tunnete koostöö, suure ja väikese, kosmilise ja isikliku ühendamine, avatud ruum, avastamine ja ehitamine. Autorid: Deboora Vaarandi, Uno Laht, Ilmi Kolla, Lehte Hainsalu, Paul Haavaoks, Jaan Kross, Ellen Niit, Ain Kaalep. 2. Artur Alliksaare luule. Tuntuim teos: „Olematus võiks ju ka olemata olla“. Väga vastuoluline looming. Kohati arbujalik, siis jälle raskes barokkstiilis. Nooremana on „veel
RÜÜTLIKIRJANDUS -saabunud aeg muutis õukonnaelu oma kombestiku ja normidega aina tähtsamaks -rüütel kui õukonna liige temalt eeldati laitmatut käitumist,viisakust ja kõlbelisi põhimõtteid -rüütlikirjandust nimetatakse kurtuaasseks -kogu rüütlikultuurikeskne teema ongi daamikultus -rüütlikirjandus on pigem ilmalik -ROMAAN kujutab seiklusi ja kangelastegusid -olid aineseks muistend keldi müüdid -aluseks olid ka Tristanist ja Isoldest -kirjanduse iseloomulik joon oli allegoorilisus -kultuuri õitseaeg oli lühike TRUBATUURILÜÜRIKA -soodustati haridust ja elutoredust -trubatuure võib nimetada euroopa esimesteks kunstlüürikuteks pärast antiiki -teoste keskne teema oli saavutamatu armastuse jumaldamine -rüütliarmastusel polnud midagi ühist abieluga ja see õukondlik armastusmäng sobis suurepäraselt luule inspireerimiseks -hoolimata katoliku kiriku puhastustööst levis trubatuurilüürika Prantsusmaale, Saksamaale ja Itaaliasse
Alveri metalne värss muutub pehmemaks, sisse tuleb laulvust, helilisust, rahvuslikke motiive, otsest haakumist Eesti rahvusklassikaga. 1904ndatel otsesed seosed Juhan Liiviga. 1960-70ndate Alver: tugevneb keeleline dünaamika, keel muutub liikuvamaks, tekib vabavärsse, segavorme. Noor Alver on n-ö staatilisem. Sagenevad alliteerivad kõlamängud, sõnade varieerimised, tuleb uustuletisi. Tugevneb allegoorilisus, mõistukõne, rohkem sotsiaalse ja eetilise tagapõhjaga allegooria, tahab mõistukõne kaudu öelda midagi ühiskonna kohta. 18. Uku Masingu looming. 1909-1985. 21-aastaselt oli magistrikraad, hiljem stipendaadina Saksamaale, kuid mitte pikaks. Poliitiliste pöörete tõttu on varsti tagasi. 1933-40 TÜ õppejõud, 1940 tuberkuloos, satub sisepagulusse, tegevus piiratud. Masingu positsioon keeruline, sest ta ei sattunud
ühiskondliku moraalitunde solvamine. 24. Mis on M. Maeterlincki sümbolistliku näidendi ,,Sinilind" sõnumiks? ,,Sinilinnu" sõnumiks on usk ja lootus ning vajadus nende poole püüelda, elukogemuse vajalikkus ja kõige ning kõigi hindamine, mida või keda ollakse oma eluteel kohanud. 25. Too viis märksõna F. Kafka loomingu iseloomustamiseks. Nimeta kolme tema teose pealkiri. F. Kafka loomingule on iseloomulik sümbolite kasutamine, allegoorilisus, inimeksistentsi väljapääsmatus, fatalism ning neist tulenev võõrandumine, bürokraatliku masinavärgi ja selle ebaõigluse, hullumeelsuse ja juhmuse kirjeldamine. ,,Metamorfoos", ,,Protsess", ,,Otsus". 26. Millest räägib H. Hesse romaan ,,Stepihunt"? ,,Stepihunt" räägib eraklikust intellektuaalist, Harry Hallerist, kes ei suuda endas lepitada ,,inimest" ja ,,hunti" ehk kõrgemaid ideaale taotlevat vaimset olendit ja kõike maha kiskuvat loomalikku instinkti
Tragöödia pidi puhastama ja õilistama; hinnati õpetlikkust ehk moraalset üldistust. · Luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi. 14. XVII sajandi proosa (MKL, Gracián Käsioraakel, Bunyan Palveränduri teekond, La Fayette Printsess de Clèves) Üldist · Proosa polnud klassitsismis eriti hinnatud ja reegleid keegi ei kirjutanud (antiiki ju matkiti). · Siiski arenes proosa jõuliselt, eelkõige kelmiromaani ja Cervantese mõjul. · Barokis oli keskseks allegoorilisus ja sümbolism. Fantastiliste kujundite põimimine ajaloolise reaalsusega. · Olid ka väikesed proosazanrid, nagu filosoofiline miniatuur, maksiim ja sentents. Enamasti oli nende sisu moraalifilosoofiline. Baltasar Gracian · Hispaania jesuiit ja moraalifilosoof. · Mahukas allegooriline romaan ,,Criticon". Looduselapse ja mõistuseinimese rännak · Paradoksid, kontseptid, vaimukad võrdlused jne.
pole tema eluajal üheselt võetav. Linnarahvas pidas külahulluks, kuid leidis lõpuks oma publiku. Demostreeris, et on küll nõukogulik kirjandus, aga tegelikult saab kõike teha teistmoodi. 4. ,,Kuuekümnendatelikkuse" tähendused eesti kirjanduses. 60ndate alguses oli sulaaeg. Noorus (tüüpiline noor 1960ndate alguses on nõukogulikus kultuuris siledaks kammitud tööline), optimism, romantilisus (kosmoseromantika ja looduseromantika ja armastusromantika), allegoorilisus (loodusallegooria, nn ridadevaheline poeetika, õpitakse tsensuuri ülemängima. Mõne autori jaoks muutub see omamoodi spordiks (Hando Runnel)), Avanemine ja avatus, taastamise põimumine uuendusega (uuendatakse luulet ja proosat), avaliku ja varjatud kirjanduselu asünkroonia (trükis ilmunud ja varjatud käsikirjad on erinevad), luulet mõjutas Vladimir Majakovski ja kirjandus käsitlust Roger Garaudy (piirideta realism). Kevadine meeleolu, sulaaja metafoor hakkas
50ndate alguses olemas ametlik optimism, sunnitud kõik naeratavad. Sunnitud optimism kestab edasi, tajutav ka see, et tuleb siirast optimismi. Kuidas võltsi ja tõelist optimismi eristada, on keeruline. - Aeg on tugevalt romantiline: loodusromantikast läheb lihtsamalt lahti. Nt kevade laulud jne. Armastusromantika ja kosmoseromantika. Mingi perspektiivi järsk avaldumine. räägitakse tehnika hävitamisest jne. Kuidas urbaniseerumine tõrjub loomulikkust. - allegoorilisus - loodusallegooria st ridadevaheline poeetika - Avanemine ja avatus - Töötab ruumiliselt nt kosmose avanemine. töötab ka ülekantud tähendustes. Avanemist saab võtta ka kui läänekultuurile, kirjanduslikule kontekstile. - Taastamise põimumine uuendusega - uuendus tihti kirjanduses, see võib tähendada vana tagasitulekut, aga toimub stalinstiliku kirjanduse taustal. 50ndate algusega võrreldes on kõik uus. kes on õige luuletaja? Betti Alver või Artur Alliksaar
on varjatud trükisõna. Nihe on suur just sulaajastul. Uued tendentsid ei jõua avalikku ringlusesse vaid on nn poolpõrandaaluses ringluses. Sulaaeg on optimistlik aeg ja Eesti vaatepunktist väga otseselt poliitikaga seotud. Inimesed tulevad Siberist tagasi, rahad hakkavad liikuma, kaubad hakkavad poest otsa lõppema, inimesed hakkavad individuaalmaju ja soomesaunu ehitama. Tekib massikultuurne heaolumudel (niivõrd kuivõrd). Sulaajastu luule Allegoorilisus Retoorilisus Romantlisus ja rõõmsameelsus Inimlik soojus Intellekti ja tunnete koostöö Suure ja väikese, kosmilise ja isikliku ühendamine Avatud ruum Avastamine ja ehitamine – püsimotiivide hulgas – maade avastamine. Luule pöördub renessansiaja kangelaste poole (Krossi luules). Stalinismi otsene kriitika oli 60ndate alguses tõiesti võimalik. Varsti tulevad aga tagasilöögid. Otsene Stalinismi kriitika kaob jne. Inimlikkus ja
"Eluhelbed" 1971 sisaldavad ka vanu luuletusi 1979 valikkogu "Lendav linn" Pilt 1960-80 võiks jaguneda mõtteliselt kaheks, "Korallid Emajões" on erandlik. 1960-1970ndate Alver 1) Alveril tugevneb keeleline dünaamika, keel muutub liikuvamaks. St ka seda, et tekib vabavärssi ja igasuguseid segavorme. Noor Alver on staatilisem. 2) Alveril sagenevad alliteerivad kõlamängud, sõnade varieerimised, tal tuleb uustuletisi väga palju. See on teadlikult loodud keelelik rikkus. 3) Allegoorilisus ja mõistukõne tugevneb. Sümboolseid pilte on olnud ka varem, aga võib öelda, et 1960ndatest tuleb rohkem sotsiaalset ja eetilise tagapõhjaga allegooriat. Tahab mõistukõne kaudu midagi öelda ka ühiskonna kohta. 4) Süveneb tendents, mida võiks nim omamütoloogiliseks tendentsiks. Tekib pikemaid narratiivse põhjaga sarju, aga need ei ole klassikalised ballaadid v poeemid, mis olid 1930ndatel, vaid need on keerulisemad ja neid iseloomustab see, et ta võtab selgemalt
Luuletajat ajendagu loominguks südame hääl, kõlbeline eesmärk. Klassitsistliku esteetika mõjud ulatusid 18. sajandisse. Mõnegi noorema rahvuskirjanduse kujunemises oli klassitsismil suunaandev roll, nt Ida-Euroopa riikide kirjandustes. 15) 17. saj proosa. Proosa polnud klassitsismis eriti hinnatud ja reegleid keegi ei kirjutanud proosakunstile. Püüti antiiki kõiges matkida. Proosa arenes siiski jõuliselt, eelkõige kelmiromaani ja Cervantese mõjul. Barokis oli keskseks allegoorilisus ja sümbolism. Põimiti fantastilisi kujundeid ajaloolise reaalsusega. Olid ka väikesed proosazanrid, nagu filosoofiline miniatuur, maksiim ja sentents. Enamasti oli nende sisu moraalifilosoofiline. B. Garcian oli hispaania jesuiit ja moraalifilosoof. Tema peateos on mahukas allegooriline romaan ,,Criticon", kus käsitleb looduslapse ja mõistuseinimese rännakut. Seal leidub paradokse, kontsepte, vaimukaid võrdlusi. Garcian nõuab
annaabi.ee 
