Käärinud põhu-turbasõnnik 17,3 5,6 2,3 1 3,7 Värske põhusõnnik 21,6 4,7 1,6 1 4,1 Käärinud põhusõnnik 20,9 6,1 1,6 1,5 4,8 Värske allapanuta sõnnik 12,1 3 0,5 0,5 3,3 Käärinud allapanuta sõnnik 9,8 3,7 1,6 0,4 2,7 Seasõnnikud Käärinud turbasõnnik 21,2 7,1 4,2 2 37 Käärinud põhu-turba sõnnik 23 7,2 2,8 3,7 4
Kompostimisetapid: · Materjalide kokkukogumine segatult või kihtidena. · Käärimisprotsesside käivitumine(temperatuuri märgatav tõus) · Temperatuur langeb, haigustekitajad kaovad. 1-3 korda läbi segada. Kui tingimused täidetud, siis 2-3 kuuga kompost valmis. 33. Vedelsõnnik ja virts väetisena Tekib loomade väljaheidetele vee lisamisel(kuivaine sisaldus alla 8%). Vedelsõnniku kogused võivad kujuneda poole suuremaks, kui allapanuta sõnniku korral. Samuti suurenevad kulutused väljaveo ja muldaviimisel. Sõnniku eemaldamine veega uhtmise teel annab ainult näilise effekti(suhteliselt väike töökulu; puhas, kuid niiske laut; seadmete vähesus) Sõnniku edasisel käitlemisel esinevad kulud teevad esialgse effekti nulliks(2-6x suurem hoidla; 3-6c suuremad veokulud). Kasutuskõlblik alles peale kääritamisprotsessi. 34
Kompostimisetapid: · Materjalide kokkukogumine segatult või kihtidena. · Käärimisprotsesside käivitumine(temperatuuri märgatav tõus) · Temperatuur langeb, haigustekitajad kaovad. 1-3 korda läbi segada. Kui tingimused täidetud, siis 2-3 kuuga kompost valmis. 33. Vedelsõnnik ja virts väetisena Tekib loomade väljaheidetele vee lisamisel(kuivaine sisaldus alla 8%). Vedelsõnniku kogused võivad kujuneda poole suuremaks, kui allapanuta sõnniku korral. Samuti suurenevad kulutused väljaveo ja muldaviimisel. Sõnniku eemaldamine veega uhtmise teel annab ainult näilise effekti(suhteliselt väike töökulu; puhas, kuid niiske laut; seadmete vähesus) Sõnniku edasisel käitlemisel esinevad kulud teevad esialgse effekti nulliks(2-6x suurem hoidla; 3-6c suuremad veokulud). Kasutuskõlblik alles peale kääritamisprotsessi. 34
Lisaks tuleb arvesse võtta, millist allapanu on loomadel kasutatud, kuidas on sõnnikut eelnevalt hoitud ja selle kasutamise aega. Kõige väärtuslikumaks peetakse traditsioonilise lauda sõnnikut sellist, nagu oli maal vanaema juures, kus peeti koos erinevaid loomi ja allapanuks kasutati põhku. Loomad sõtkusid selle tihkeks ja hüva kraam laagerdus, küttes lauta külmal talvisel ajal. Sõnnik aeti laudast välja enne põllule vedamist ja sissekündmist. Tänapäeva puhastest, ilma allapanuta suurlautadest saadakse küll peamiselt läga veega ja desovahenditega väljapestud sõnnikut. Erinevad uurimused on tõestanud, et oht keskkonda reostada on sellise kraami puhul väga suur. Probleemiks tuleks kindlasti pidada ka ravimite, peamiselt antibiootikumide koos sõnnikuga põllumulda sattumist. Kõige tuntumateks on aiapidajale veise-, kana- ja hobusesõnnik. Aiapidajate lemmikuiks on olnud aga
Kompostimisetapid: *Materjalide kokkukogumine segatult või kihtidena. *Käärimisprotsesside käivitumine(temperatuuri märgatav tõus). *Temperatuur langeb, haigustekitajad kaovad. 1-3 korda läbi segada. Kui tingimused täidetud, siis 2-3 kuuga kompost valmis. 33. vedelsõnnnik ja virts väetisena. Tekib loomade väljaheidetele vee lisamisel(kuivaine sisaldus alla 8%). Vedelsõnniku kogused võivad kujuneda poole suuremaks, kui allapanuta sõnniku korral. Samuti suurenevad kulutused väljaveo ja muldaviimisel. Sõnniku eemaldamine veega uhtmise teel annab ainult näilise effekti(suhteliselt väike töökulu; puhas, kuid niiske laut; seadmete vähesus) Sõnniku edasisel käitlemisel esinevad kulud teevad esialgse effekti nulliks(2-6x suurem hoidla; 3-6c suuremad veokulud). Kasutuskõlblik alles peale kääritamisprotsessi. 34. poolvedela sõnniku tootmine , säilitamine ja kasutamine
Haljasväetiseks küntakse alles järgmise aasta suvel. Niite-haljasväetis Haljasmass pärit teiselt põllult. Haljasmass niidetakse ja veetakse väetatavale põllule, kus see sisse küntakse Ädal-haljasväetis Haljasväetise esimene niide juunis-siloks. Ädal küntakse mulda sügisel. 54. Orgaanilised väetised, nende liigid ja kasutamine Orgaaniline väetis tuleb mulda viia viivitamatult peale laotamist, et vältida toiteelementide kadusid. Orgaanilineväetis laotada väga ühtlaselt. Allapanuta väetis viia mulda koos põhuga. 1)Tahe-allapanuga sõnnik - loomadele antakse allapanu mis seob väljaheited 2)poolvedel-allapanuta- 3)vedel- allapanuta ja sõnnik uhutakse laudast veega välja 4)Läga- väga rohke veega vedelsõnnik, 55. Mineraal- ja lubiväetised Mineraalväetised Lämmastikväetised Fosforväetised Kaaliumväetised Magneesiumväetised Lubiväetised Kasutatakse mulla liigse happesuse neutraliseerimiseks tolmpõlevkivituhka, lubjakivijahu ja dolomiidijahu 56
Kevadel tuleb aga arvestada, et kõik kultuurid ei talu värsket sõnnikut. Kõige ebaefektiivsem on sõnnikut anda talvel. Aias tuleb vältida värsket sõnnikut. Ideaalne on kõdusõnnik, mida võib anda igal ajal igale kultuurile. Puude istutamisel pannakse kaevatud augu põhja kompost, värske sõnnik eraldab ammoniaaki ja see hävitab narmasjuured. Kompostiga peaks taimele antama ~2 aasta sõnnikuvaru. II POOLVEDEL SÕNNIK Poolvedel sõnnik e. allapanuta sõnnik on läbinud käärimisprotsessi, sellele ei ole lisatud ei allapanu ega vett. Kuivainet 8-14%. Poolvedela sõnniku säilituskaod on oluliselt väiksemad kui tahesõnniku puhul: - tahesõnniku säilitamisel org. aine kaod 23-34%, N kaod 36-40% - vedelsõnnikul kuivaine kadu vaid 5-8%, N kaod 3-8% Poolvedel sõnnik on toitainete rikas, kuid vajab säilitamisel, transpordil ja laotamisel eriseadeid. Säilitamiseks on kindlasti vaja lekkekindlat hoidlat, kus on piisavalt mahtu
millist komposti teha, kus seda kasutada saab, kas suudetakse toota kaubatoodangut täites siin kõik erinõuded. Analüüsida on tarvis põhjalikult ja alles siis otsustada: kas rajada kapitaalne kompostiväljak, tarnida vastavad segamismasinad ning muu tarvilik. Pakutav tehnika on väga erinev. Teiseks lahenduseks on mitmesuguste kompostide segamise-kääritamise trumlite, konteinerite, reaktorite jne kasutamise. Allapanuta seasõnniku komplekse kasutamise juurutamiseks töötasime 70-ndatel aastatel välja biotehnoloogilise protsessi, mille tulemusena saime produktid: -bioorgaaniline väetis, -bakteriaalne söödalisand (KA vähemalt 40%), -rohevetikate biomass, tehnoloogiline vesi BHT < 10. Orgaanilise maaviljeluse meetoditega, haljasväetis (valge mesikas) ja komposti kasutamisega, on võimalik orgaanilise väetise vajadus katta 100%.
1. Veisesõnnik - kõige parem sõnnik 2. Hobusesõnnik - väga hea väetis 3. Kanasõnnik kontsentreeritud, kuivainerikas 4. Seasõnnik - tihti muudab põllumulla halvemaks Vee sisaldus on seasõnnikus väga kõrge orgaanikat väga vähe sisaldab väga suurtes kogustes umbrohuseemet Sõnniku liigid ja kasutamine Tahe- ehk allapanuga sõnnik ( kuivainet 17...25%) saadakse allapanu kasutamisel ulatuses, mis seob loomade tahked ja vedelad väljaheited Poolvedel ehk allapanuta sõnnik (kuivainet 8...14 %) on saadud puhaslautades, kus allapanu ei kasutata või seda kasutatakse ainult loomade magamisasemetel Vedelsõnnik (kuivainet alla 8 %) saadakse lautades, kus allapanu üldse ei kasutata ja väljaheited eemaldatakse laudast veega Läga (kuivainet alla 5 %) on rohke vee kasutamisel saadud vedelsõnnik (sarnaneb reoveega) Sõnniku toiteelementide sisaldus oleneb loomade söötmisest ja allapanust ning sõnniku säilitamisest. Sõnnikut
kasvu-substraatide valmistamiseks katmikaianduses. Kuivaine mitte alla 40%; Lag. aste mitte üle 15% 33. vedelsõnnnik ja virts väetisena Vedelsõnnik Tekib loomade väljaheidete vee lisamisel. Hästi pumbatav, lämmastiku kadu väike, saab kasutada pealtväetisena. Virts Kiiretoimeline N- ja K-väetis. Kõik toiteelemendid on taimedele hästi omastatavad 34. poolvedela sõnniku tootmine , säilitamine ja kasutamine . e. Allapanuta (ka. 8-14%). Loomade väljaheited, kuhu ei ole lisatud allapanu ega vett. On toitainete rikas. Kuid transport ja säilitamine nõuab spets masinaid vahendeid. Positiivne on see et kaod on minimaalsed. Tahkel 30% kadu org ainest, poollagunenud 5-8%-,,-. Hoidlad peavad olema sellised, et oleks välditud igasugune kadu(et kuivaine reostus oleks välditud). Enne kasutamist on vaja põhjalikumalt segada, kuna seistes tekib pinnale koorik, põhja sade Kui laotada ja jätta mulla
suurema enamsaagi, kui selle laotamine suuremate annustena ainult osale külvipinnale, seda kinnitavad katseandmed. Orgaanilised väetised 1. Sõnnik - sõnnik on üks loomakasvatuse põhitoodangutest, mis koosneb loomade tahedatest ja vedelatest väljaheidetest ja millele võib olla lisatud allapanu 1. tahe sõnnik - kuivainesisaldus vähemalt 17% (soovitav 20...25%) 2. allapanuta ehk poolvedel sõnnik, mille kuivainesisaldus on tavaliselt 8...14% piires 3. vedelsõnnik - kuivainesisaldus alla 8% (allapanu ei kasutata ja väljaheidetele lisatakse vett) 4. läga - kuivainet alla 5% 2. Virts - virts on loomade väljaheidete vedel osa mis sisaldab peale uriini veel sõnniku käärimisel tekkinud ja sõnnikust väljaimbunud vedelikke ja mis sageli on lahjendatud tehno- ja sademeteveega. 3
sademete eest. Sügavallapanuga pidamise korral peetakse paksul sõnnikukihil, kuhu lisatakse vajadusel põhku. Sõnnik eemaldatakse 1-2 korda aastas. Lisaks sellele, et niisugune pidamisviis aitab säästa energiat, võimaldab see saada ka väärtuslikku ja heade väetusomadustega sõnnikut. Sügavallapanul vabapidamine soojustatud laudas: 1 2 katuslagi, 3 ventilaator; 4 sügavallapanuga puhkeala; 5 söötmisala (allapanuta). Puhkelatrites pidamine. Selle pidamisviisi korral on laudas igal lehmal eraldi puhke- ehk lamamisala puhkeala, kus asuvad puhkelatrid. Lehm saab vabalt sisse ja välja. Aseme taga on sõnnikukanal. Lehmade söötmine toimub söödalavalt, mis asub eraldi laudaosas või spetsiaalselt selleks ehitatud varjualuses. Sööt transporditakse sinna traktori või käsikärude abil. Jõusööta andmise ajaks lehmad fikseeritakse
mineraalväetiste efektiivsust. 2. Orgaaniliste väetiste jaotus Sõnnik on orgaanilistest väetistest tuntum, tema põhikomponentideks on loomade või lindude väljaheited (roe, uriin) ja allapanu. Lähtudes loomakasvatuses kasutatavatest tehnoloogiatest saadakse ka erineva konsistentsi ja omadustega sõnnikuliigid. Tahe- ehk allapanuga sõnnik ( kuivainet 17...25%) saadakse allapanu kasutamisel ulatuses, mis seob loomade tahked ja vedelad väljaheited. Poolvedel ehk allapanuta sõnnik (kuivainet 8...14 %) on saadud puhaslautades, kus allapanu ei kasutata või seda kasutatakse ainult loomade magamisasemetel. Vedelsõnnik (kuivainet alla 8 %) saadakse lautades, kus allapanu üldse ei kasutata ja väljaheited eemaldatakse laudast veega. Läga (kuivainet alla 5 %) on rohke vee kasutamisel saadud vedelsõnnik (sarnaneb reoveega). Väetusturvas on valmistatud peamiselt madalsooturbast (lagunemisaste ei tohi olla alla 20 %,
annaabi.ee 
