Märast esimest lööki hakati tuge otsima väljast pool ja kahjuks puudus ka üks meel. Saare-Lääne ja Kuramaa müüsid oma osa Taanile. Ordumeister Gothart Kettler lasi end aga Rootsil kaitsta. Liivimaa lagunemine 2. augustil 1560. Härgmäe lähedal Oomuli mõisa juures toimus lahing. Ordu tegi viimase katse venelasi tagasi tõrjuda. Kohe peale seda võeti maha ka tähtis Viljandi linnus 1561. läksid Tallinn ja Põhja-Eesti Rootsile. 1562 sõlmiti alistumisleping Poolaga ja Vana-Liivimaad ei olnud enam. Sõda jätkus Liivimaad küll enam ei olnud, kuid ordu endale saanud Poola pidi võitlema veel Rootsi, Taani ja sõja alustajaga Venemaaga 1563. algas Rootsi ja taani vahel seitsme aastane sõda. Edu küll kumbki ei saavutanud kuid Taani pidi lõpuks leppima ainult Saaremaaga Jõudude muutumine 1569. aastal loodi Poola-Leedu ühendatud riik mis pidas Vana-Liivimaad oma valduseks. Venemaa survestab
lahkus ilma midagi muutmata. Modena Wilheim tuli Baltimaile korda looma. c) Mille jrgi sai Taani ordult tagasi Harju- ja Virumaa ( neist moodustati nn. Eestimaa hertsogkond, mille hertsogiks oli Taani Kuningas). Jrva ji ordule mndusega, et sinna htki kindlusti ei ehitata. 3) a) Saarlasid jtkasid vastupanu mitukmmend aastat. Need lppes iga kord mitte tingimusteta allaandmise, vaid lepinguga. 1236.nda aasta vastuhaku jrel oli saaremaa mitu aastat jlle vaba, sest uus alistumisleping slmiti alles 1241.ndal aastal. Saarlased ristiti ja nustusid maksu maksma. b) Jlahingus vitis Vene ved, Aleksander Nevski juhtimisel. Nevski vallutas ajutiselt Tartu linna (leedulaste lepingu alusel). 1268ndal aastal tungis Virumaale suur Vene vgi. c)1260ndal aastal sai Ordu Durme lahingus leedulastelt raskelt la, kuid suutis sellegipooelst aasta hiljem karistada saarlasi ja heita 1267. aastal alla kurelased. Nendes lahingutes lid kaasa ka eestlased. Tulemused:Slmiti
2) Sõja algus: 1558 Vene väed rüüstavad Tartumaad 1558 Narva ja Tartu vallutamine > piiskop Hermann Moskvasse vangi 1559 pooleks aastaks vaherahu Liitlaste otsimine 3) Vana-Liivimaa lõpp 1560 ordu viimane lahing Härgmäel 1560 Läänemaal Eesti talupoegade mäss 1560 Põhja-Eesti vasallid ja Tallinna linn andsid Rootsi kuningate ustavusvande 1561 ametlik ordu alistumisleping Poolale > keskaeg on läbi, sest Liivimaad netu 4) Põhjamaade 7- aastane sõda: 1563 – 1570 1563 Rootsi tallutab Taanilt Haapsalu 1565 poolakad vallutavad Rootsilt tagasi Pärnu 1659 Rootsi kuningas abiellub Poola kuningatütrega > Poola ja Rootsi liit 5) Liivimaa kuningriik 1570-1577 1570 Taani kuninga vend hertsog Magnus andis Ivan IV-le ustavusvande
1708 talv Narva ja Tartu kodanike küüditamine Venemaale. 1708 suvi Peeter I käsul lastakse püssirohuga õhku Tartu kindlustused ja palju hooneid. 1708 Puhja köstri Käsu Hansu ,,nutulaul". 1709 Poltaava lahing Ukrainas, Peeter I purustab Karl XII väed; venelaste ülekaal, katku puhkemine. 1710 jaanuar kapituleerub Riia. 1710 august kapituleeruvad Kuressaare ja Pärnu. 29. 09. 1710 Harku mõisas kirjutatakse alla Rootsi alistumisleping Venemaale ning Harju-Viru rüütelkond ning Tallinna linn tunnustasid Vene ülemvõimu. Sellega on sõjategevus Eesti- ja Liivimaal läbi. 1718 ründab Karl XII Taani võimualust Norrat, kuid langeb tabatuna kuulist. 1720 rootslased püüavad jätkata võitlust Venemaaga, kuid saavad otsustavas merelahingus Tallinna lahel lüüa. 1721 Uusikaupunki rahuga saab Venemaa Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa, osa Kagu-Soomest Viiburi linnaga
· Venemaa saab väljapääsu Läänemerele. " Aken Euroopasse" · Eestile on sõda ja katk mõjunud laastavalt ning Tartu on hävinud = " Vana hea Rootsi aeg". Sõjalärmrahutused Sõja ajal maamiilitsa üksuses olnud talumehed, kes sõja pukedes hakkasid vastu, kuna neil oli halb varustus ja puudus väljaõpe. Poola aeg · Lõuna Eestis · 28. november 1561 ( Riia peapiiskopkonna ja Ordu alad Poolale) kuni 1629 ( Altmargi vaherahu) Alistumisleping · Sigismund 2 Augusti privileegid : ( Kinnitati samal päeval alistumislepinguga): Privileegidega said aadlid õigused: - Usuvabadus - Ainuõigus kohalikele riigiametitele - Endine õiguskord - Avardas lääniõigust Vastureformatsioon Ühiskondlik protsess, mille käigus katoliku kirik püüab taastada luteri kirikule kaotatud positsiooni. -1583. a. asutatakse Tartus gümn. ja tõlkide seminar. (Senini kõrgeim
· Taani valitseja Frederik IV tahtis taastada oma ülemvõimu Läänemerel · Poola valitseja August II Tugev tahtis Liivimaa valdusi tagasi saada LAHINGUD: · 1700 Narva lahing · 1702 Hummuli mõisa lahing · 1704 Tartu lahing · 1708 Tartu õhku laskmine ja küüditamine ning ka Vinnilahing · 1708 Lesnaja lahing · 1709 Poltaava lahing · 1721 Uusikaupunki rahuleping, millega Venemaa sai Eesti endale 1710 sõlmiti Harku mõisas alistumisleping, millega oli Põhjasõda eesti aladel lõppenud SÕJA TULEMUSED: · Eestimaa ja Liivimaa rüütelkonnad kapituleerisid · Talupoegadel kadus lootus vabaneda pärisorjusest · Rüütelkond säilitas omavalitsuse maariigi · Venemaa sai ,,Akna Euroopasse" · Säilitati luteri usk, koos sellega ka haridustraditsioonid · 1708-1711 laastas katk ja nälg Eesti alasid · Eestlaste rahvaarv langes tasemele 15000-17000 hinge 2. Linnuste tüübid muinaseestlastel
müüs Taani oma valdused Eestimaal Saksa ordule; Saksa ordu kõrgmeister andis need alad 1347. a. valitseda Liivi ordule. Liivi ordust sai võimsaim feodaalriik Eesti alal ja ordumeistrist tugevaim maahärra Eesti alal; Liivi ordu prestiiz siinsete sakslaste hulgas kasvas tunduvalt Sakslased tundsid end kindlamalt, hakkasid üha rohkem mõisaid rajama ja talupoegade koormisi suurendama, eelkõige teoorjust Ülestõusu lüüasaamise tagajärjed Saarlastega sõlmiti alistumisleping, mille alusel pidid saarlased loobuma relvadest ja ehitama ordualale Maasilinna kindluse ja piiskopialale Kuressaare piiskopilinnuse. Eestlaste lüüasaamine oli nii ränk, et järgmise 200 aasta jooksul ei toimunud ühtegi suuremat eestlaste ülestõusu VANA-LIIVIMAA RIIKLIK KORRALDUS Riiklik korraldus Millised riigid kujunesid keskaja alul Eesti alal? Millised muutused toimusid riiklikus korralduses peale Jüriöö ülestõusu?
2) Erastvere lahing - 1701.a Vene ja Rootsi vägede vahel, Vene võit 3) II Narva lahing - 1704.a Vene ja Rootsi vägede vahel, Vene võit ja Narva neile 4) Tartu vallutamine - 1704.a Vene ja Rootsi vägede vahel, Vene võit ja Tartu neile 5) Tartu hävitamine - 1708.a venelased hävitasid suure osa linnast 6) Pärnu ja Tallinna alistumine - 1710.a Vene ja Rootsi vägede vahel, Vene võit ja alistumislepinguga saadi Tallinn omale. 7) Harku kapitulatsioon - 1710.a alistumisleping, et mitte lõpetada samamoodi, nagu Pärnu ja Riia (varemetes). Vene vägede võit. Uusikaupunki rahu - 1721.a Rootsi ja Venemaa vahel, lõpetas Põhjasõja ning Venemaa sai omale Liivimaa, Eestimaa, Ingerimaa alad jne. Balti erikord - kehtestati, et saksa aadlikud oleksid rahul. 1) säilitas siinse maa kultuurilise omapära 2) hoidis ära venelaste kolonisatsiooni 3) tihedad sidemed Lääne-Euroopaga 4) andis kohalikele saksa mõisnikele täieliku võimu talupoegade üle
Liivi ordu on lihtsalt saksa ordu Liivi haru. Liivimaa ordumeister on seega saksa ordu alluvuses. Kui ordud liideti, räägiti, et ordu peab piiskoppide suhtes olema kuulekas (obödients – vaimulik kuulekus). On veidi ebaselge olukord. Siit konflikt ordumeistri ja piiskopi vahel. Piiskopil juriidiline õigus suurem. Ordu tugines paljudele privileegidele. Sõjaline võim ka ordu käes. 13saj II periood, Liivimaa luuakse ja sinna jääb ka tänapäeva Läti alad. Tehakse kuralastega alistumisleping. Saule lahingus hakati vastu, hiljem suruti alla. Kuralased ja semgalid hakkasid ka 1259 üles. 1260 Durbe lahingus sai ordu leedulastelt lüüa. Õige pea alistati uuesti, umbes 1290 on alad täitsa alistatud. Preisimaal sarnane olukord. Ida-Läti (Latgale) vallutus halvasti dokumenteeritud. 1277 rajas ordu Dünaburgi linnuse (Daugavpilsi juures). Jäeti aga maha ning alles 14.saj oli olukord kontrolli all. Kuni 16saj oli Läti-Leedu idapiirid ebaselged. Liivimaa polnud homogeenne
sõjategevus Eestis. 1708 rootslaste viimane välilahing Vinni mõisa maadel. 1708 talv Narva ja Tartu kodanike küüditamine Venemaale. 1708 suvi Peeter I käsul lastakse püssirohuga õhku Tartu kindlustused ja palju hooneid. 1708 Puhja köstri Käsu Hansu ,,nutulaul". 1709 Poltaava lahing Ukrainas, Peeter I purustab Karl XII väed; venelaste ülekaal, katku puhkemine. 29. 09. 1710 Harku mõisas kirjutatakse alla Rootsi alistumisleping Venemaale ning Harju-Viru rüütelkond ning Tallinna linn tunnustasid Vene ülemvõimu. Sellega on sõjategevus Eesti- ja Liivimaal läbi. 1721 sõlmitakse Uusikaupunki rahu 1. Venemaa saab omale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa, osa Kagu-Soomest koos Viiburi linnaga. 2. Rootsi saab omale tagasi Soome, mille Venemaa on vahepeal vallutanud kaks miljonit riigitaalrit kompensatsiooniks Eesti- ja Liivimaa loovutamise eest
ümber konkreetsest daatumist lähtuvalt, lisades 20. sajandi aastaarvudele 13 päeva, 19. sajandi omadele 12 päeva jne. Mõni organisatsioon (nt mõni Tartu üliõpilaskorporatsioon) tähistab tänini teadlikult aastapäevi vana kalendri järgi. Segadust esineb ajalookirjanduses, kus kalendrierinevus sageli unustatakse, ja ajalooliste tähtpäevade märkimisel kalendritesse. 7. Riiklikud dokumendid Õigusaktid 13 saj (alguses) alistumisleping: sellega lõppeb eestlaste muistne vabadussõda, kui Saaremaa jagati lõplikult kristlaste vahel. Sõda toimus Saksa, Taani, Rootsi ristisõdijate vahel. Allikas Liivimaa kroonika. 1279 Haapsalu linnaõigused, 1282 Lübecki õigus, Tallinna linnale. Lübeck- Hansaliidu pealinn, hansaliit koosnes pealinnadest (Läänemere äärsed kaubanduslinnad). Lübecki õigus kui linna põhiseadus. 1397 Konrad von Jungingeni armukiri: akt, mille järgi said Harju-Viru
2. Sund- valitseja sund. Valitseja või rahva vanem võttis vastu eelnevalt ristiusu ja seejärel ristis ta oma rahva. Nt Venamaal vürst Vladimir, kes oli naistekütt. Venamaa ristiusustati 988. Venemaa muutus õigeusklikuks. Eestlastest Lembitu; Liivlaste vanem Kaupo; Juhan Luiga 20ndatel aastatel. 3. ,,tuli ja mõõk" või lepingu teooria. Põhiliseks lepinguks oli alistumise leping- algul võrdõiguslik, siis vasall-leping ning lõpuks alistumisleping. Eesti. Roomas kestis kristlaste tagakiusamine 2,5 sajandit. I etapp- keiser Constantinus (313) kuulutas kristluse lubatuks religiooniks, legaliseeris kristluse. Ta olevat taevas näinud enne rasket lahingut kristluse monogrammi. Sallivuse edikt ehk tolerantsi edikt. Constantinus rajas uut kristlikku pealinna Konstantinoopolit, mis sa uueks pealinnaks 330. Esimene etapp kristluse võidule pääsemiseks. II etapp- 325 Nikaia kirikukogu kuulutas kristluse domineerivaks ehk juhtivaks religiooniks
säiliks Augsburgi usutunnistus, et säiliks kõik seadused ja privileegid, ametikohad liivimaal tuleb täita liivimaalastega, kõik senised läänivaldused jäävad koos pärimisõigusega mõlemas liinis. Tek ka vaidlus alistumise üle Poola-Leedule VÕI kuningale isiklikult. Orduvasallid tahtsid alistumist kuningale. Oluline see,et 28 nov annab ordumeister, linnad ( võnnu ja Volmeri) + orduvasallid truudusvande Sigismund II Augustile. Oluliseim neist Pacta Subjectionis, mis tõlkes oli alistumisleping, millega määrati ära senise ordumeistri ja kuninga omavaheline suhe, määrati Liivimaa tulevane valitsemine/ riigikorraldus. Ketlerist saab Poola kuninga vasall. Alad, mis jäävad põhja poole väina jõge nim Väinataguseks liivimaaks või Üleväina liivimaaks, need alad jätab kuningas endale , Kettlerist saab nende alade administraator. Kõik linnused ja linnad mis seal olid said Sigismundi omaks, teoorias. Tegelikult paljud üleväina alad olid rootslaste ja venelaste käes
annaabi.ee 
