rolliesitus erinevates sotsiaalsetes gruppides. o Etnometodoloogia – teatud olukordades käitume sel moel, et me teadlikult ei anna aru, miks me seda teeme Muud lähenemised Humanistlik sotsioloogi – vastukaaluks positivismile – sotsioloog peab aitama inimesi Feminism – vähem võimu omavate seisukohti ei arvestada Bioloogiline determinism – käitumiserinsvuste… Sotsiobiloogia – sots mõjud ei saa meie algolekut muut Individualistlik reduktsionism – kogu sots elu põhineb inimese tegudel – inimesed teevad seda, mis toodab suurimat tulu väikseima hinnaga Sots instituudid – ametlikult korraldavad eluvaldkonnad Sotsiaalsed institutsioonid Üksikud komponendid, üksikosade struktuur Perekond ja abielu, vanuseline kihistumine Kaasaegne perekond on muutumises Abielu kui kooselu mõiste on muutunud Tootmine ja teenindamine Majandussüsteemide teke
põhjustatud võimalikest protsessidest enne ajahteke t0. Sõltuvus ainult sisendsignaalist tekib, siis kui hetkel t0 süsteemisisene akumulatsioon puudub täielikult, sellisel juhul on tegemist nullise algtingimusega. Nulliste algtingimuste juures saab kasutada ülekandemudelit ja ülekandefunktsioon on siis süsteemi karakteristik. Nullistel algtingimustel ei ole teada mida süsteem enne teinud on. Mittenulline algtingimus – kui väljundmuutuja ühtib olekumuutujaga, saab mittenullist algolekut kirjeldada väljundmuutuja algväärtusega. Millistel tingimustel ja eeldustel on pidevaja süsteem esitatav ekvivalentse diskreetaja süsteemina? Avage probleemi olemus ja tähtsus süsteemiteooria seisukohalt: Eeldame,et nii sisend kui ka väljundi muundurid toimivad sama taktiperioodiga T. Sel puhul toimib süsteemi U[k] ja Y[k] suhtes normaalse diskreetaja süstemina. Süsteemi omadustele avaldab olulist mõju diskreetse sisendsignaali pidevaks muundamise viis
- Nullised algolekud- teatava sisendmuutuja rakendamisel süsteemi sisendisse hetkel t0 pole reaktsiooni väljundis üheselt määratud. Põhjuseks on süsteemi akumulatsiooni toima , mis on põhjustatud võimalikest protsessidest enne ajahteke t0. Sõltuvus ainult sisendsignaalist tekib vaid siis kui hetkel t0 süsteemisisene akumulatsioon puudub täielikult ,tegemist on sellisel juhul nullise algtingimusega. Mittenulline algtingimus-Kui väljundmuutuja ühtib olekumuutujaga, saab mittenullist algolekut kirjeldada väljundmuutuja algväärtusega. 2.4Millistel tingimustel ja eeldustel on pidevaja süsteem esitatav ekvivalentse diskreetaja süsteemina? Eeldame ,et nii sisend kui ka väljundi muundurid toimivad sama taktiperioodiga T. Sel puhul toimib süsteemi U[k] ja Y[k] suhtes normaalse diskreetaja süstemina. Süsteemi omadustele avaldab olulist mõju diskreetse sisendsignaali pidevaks muundamise viis
süsteemide loomise algetappidel reeglina matemaatilisi mudeleid. Süsteemide ühenduskombinatsioonide matemaatilise mudeli kirjeldamiseks on otstarbekad ülekandefunktsioonid. 1.7. Algolek ja selle sisu Algolek on süsteemi muutujate või parameetrite teadaolevad väärtused vaatluse või analüüsi alghetkel. Mittenullise algoleku arvestamine võib osutuda tülikaks. Kui väljundmuutuja ühtib oleku-muutujaga, saab mittenullist algolekut kirjeldada väljundmuutuja algväärtusega. 1.8. Dünaamiline süsteem Dünaamilised süsteemid on süsteemid, milles võivad esineda nii süsteemi elementide kui ka süsteemi karakteristikute ajalised muutused (siirdeprotsessid). Tüüpiline dünaamilise süsteemi matemaatiline mudel pidevaja süsteemidel koosneb diferentsiaalvõrranditest. Sellist süsteemi nimetatakse ka diferentsiaalsüsteemiks või sellele väga lähedases tähenduses ka siledaks süsteemiks. 1.9. Pidev- ja
asendeid (aktiivsed, passiivsed) 2) Välised jõud: - Raskusjõud: gravitatsioonijõud, millega maa tõmbab keha enda poole - Keha kaal: väljendab raskusjõudu, millega keha mõjub tugipinnale - Toereaktsioon: jõud, mis tekib keha rõhumisel tugipinnale - Väliste kehade inertsjõud: inimese poolt kiirendatava keha toime mõõt - Väliste kehade elastsusjõud: tekib kehade deformeerumisel ja püüab taastada nende algolekut - Hõõrdejõud: tekib kehade kokkupuutel ja takistab või pidurdab nende suhtelist liikumist - Keskkonna takistusjõud Jõu mõõtmine: 1) Mehaanilised mõõteseaded: kaalud (keha mass), mehaanilised dünamomeetrid (staatiline jõud) 2) Elektroonilised andurid ja mõõteseadmed – jõu poolt tekitatud surve muudetakse elektriliseks 3. Energeetilised. Jagunevad: 1) Töö 2) Võimsus – töö tegemise/energia kulutamise hulk ajas 3) Energia – töö mõõt
süsteemide loomise algetappidel reeglina matemaatilisi mudeleid. Süsteemide ühenduskombinatsioonide matemaatilise mudeli kirjeldamiseks on otstarbekad ülekandefunktsioonid. Algolek ja selle sisu- Algolek on süsteemi muutujate või parameetrite teadaolevad väärtused vaatluse või analüüsi alghetkel. Mittenullise algoleku arvestamine võib osutuda tülikaks. Kui väljundmuutuja ühtib oleku-muutujaga, saab mittenullist algolekut kirjeldada väljundmuutuja algväärtusega. Dünaamiline süsteem- Kõik süsteemid on põhimõtteliselt dünaamilised. Dünaamiliste süsteemide käitumist iseloomustavad muutujad. Võivad esineda nii süsteemi elementide kui ka süsteemi karakteristikute muutused ajas (siirdeprotsessid). Dünaamilised süsteemid on süsteemid, milles võivad esineda nii süsteemi elementide kui ka süsteemi karakteristikute ajalised muutused (siirdeprotsessid)
samaaegselt nii osakesed kui lained, jne. Oluline on see, et impulss on alati kindla dimensiooniga suurus ja paljudes füüsikalistes protsessides kehtib impulsi jäävuse seadus. Näidisülesanne 2. Kuul massiga 4 g väljub automaadist, mille mass on 4,5 kg, kiirusega 915 m/s. Määrata relva tagasilöögi kiirus lasu momendil. Lahendus. Antud: m = 4 g = 0,004 kg Teeme sümboolse joonise, millel vasakpoolne pilt kujutab algolekut M = 4,5 kg (kuul on automaadis paigal) ja parempoolne lõppolekut (kuul väljub v = 915 m/s automaadist). V=? Antud ülesandes peab rakendama impulsi jäävuse seadust, sest me eeldame, et vaadeldavale süsteemile mingeid väliseid jõudusid ei mõju ja seetõttu on tegemist isoleeritud süsteemiga. Kui enne lasku on automaat ja kuul paigal, siis summaarset liikumist ei ole ja koguimpulss võrdub nulliga
võrdse pindala III. Erinevate planeetide tiirlemisperioodide ruutude suhe on võrdne nende planeetide ja Päikese keskmiste vahekauguste kuupide suhtega 2 3 T1 a1 2 3 T2 a2 TÄHESUURUS- taevakeha heledusjärk, väljendab taevakeha näivat heledust. m0 kons tan t m m0 2,5 log E E va lg ustatus SUUR PAUK- paisuva universumi algolekut ja tormilisi lähteprotsesse kirjeldav hüpotees. Suur Pauk oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,8 miljardit aastat tagasi: Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis Universumi alguseks. Suur Pauk ei olnud plahvatus olemasolevas ruumis, vähemalt mitte selle tänapäevases mõistes, vaid mateeria, ruumi ja aja ühine tekkimine algsest singulaarsusest. PEAB TEADMA, KUIDAS TOIMUS:
13. Tagastatavad ja tagastamatud protsessid. Päripidine protsess loetakse tagastatavaks, kui süsteemi saab pöördprotsessiga sama teekonda mööda tagasi algolekusse tuua ilma ümbruskeskkonna sekkumiseta. Tagastatav protsess on võimalik ainult siis, kui termodünaamiline protsess on kvaasistaatiline (protsess, milles TD süsteem on protsessi igal ajahetkel algolekust lõppolekusse tasakaalus või sellele lähedases seisundis). Kõik reaalsed protsessid tagastamatud. Kui aga süsteemi algolekut ei ole võimalik pöördprotsessiga taastada või kui süsteem vajab selleks täiendavalt energeetilist suhtlemist ümbruskeskkonnaga (vastastikmõju), on protsess tagastamatu. Tagastamatu protsessi korral termodünaamilise süsteemi algolek ei taastu. 14. Ringprotsessi mõiste, ringprotsessi termiline kasutegur. Seade, mis pidevalt muundab soojust kasulikuks (enamasti mehaaniliseks) tööks, on tuntud kui soojusjõuseade
pindala III. Erinevate planeetide tiirlemisperioodide ruutude suhe on võrdne nende planeetide ja Päikese keskmiste vahekauguste kuupide suhtega TÄHESUURUS- t aevakeha heledusjärk, väljendab taevakeha näivat heledust. DOPPLERI EFEKT- kui valgusallikas ja vaatleja lähenevad teineteisele, siis valguse lainepikkus lüheneb. SUUR PAUK- paisuva universiumi algolekut ja tormilisi lähteprotsesse kirjeldav hüpotees. ASTRONOOMILINE ÜHIK- pikkusühik, Maa kesmine kaugus päikesest. Mõjupiirkond:Päikesesüsteem. PARSEK-kaugus, kust vaadates 1 a ü katab 1 nurgasekundiehk sellise ringjoon, mille üks a ü m = 3,26168 moodustab ühesekundilise nurga raadiuse. Tähis on pc. 1 pc = 3,08572 · 1016 valgusaastat = 2,062648 · 105 a.ü.
vaatleme isoleeritud süsteemis toimuvaina. Pööratava protsessi illustratsiooniks sobib hästi matemaatilise pendli harmooniline võnkumine. Selle puhul liigub pendlikeha ühest äärmisest seisust teise ja sealt tagasi, mille tulemusena taastub süsteemi algolek. Võn-kumine toimub sisejõudude toimel. Pööratavana võib vaadel-da ka absoluutselt elastse kuuli põrkumist absoluutselt elast-selt pinnalt jne. Pööramatu protsessi puhul ei saavuta süsteem pöördprotses-siga algolekut. Reaalne kuul ei saavuta laualt põrkudes esi-algset kõrgust, sest osa energiat muundub põrkeprotsessis soojusenergiaks. Kui meil on kaks erineva temperatuuriga keha viidud termilisse kontakti, siis kandub soojus iseenesest kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehale: dQ T1 T2 ( T1 > T2 )
Asendame H q-ga. Dupre võrrandi tuletus Eeldused on järgmised Faasid ei lahustu üksteises. Faaside vahel on adhesioon. Esitame seose adhesioonitöö ja pinnaenergia vahel. Adhesioonitöö ja pinnaenergia muut on oma olemuselt arvuliselt võrdsed seosed, kuid märk on vastastikune. Seda seepärast, et pinnaenergia toimub adhesiooni suunas (iseeneslik), adhesioonitöö adhesiooni vastu (vajab tööd). Seega peame leidma pinna energia muudu. Selleks kirjeldame esiteks pinnaenergia algolekut. Selles olekus ei ole toimunud adhesiooni, kumbki faasi vaba pinda iseloomustab pindpinevus õhu suhtes (VG, TG). Lõppolekus on tekkinud adhesioon, nüüd on faasil pindpinevus üksteise suhtes mööda pinda, mida mööda on tekkinud adhesioon. Nii saame me gibbsi vabaenergia (vahe). Selle vastandväärtus on adhesioonitöö. See valem ongi Dupre võrrand. Kolloidkeemia Kristian Leite 2012
mineraalid ja millest koosneb Maa. Kindlat piiri nende uurimislade ja keemia vahel ei ole. 17 Universumist Universumi kõikidest aatomitest on 88,6% vesiniku aatomid, heeliumi aatomeid 11,3%. Nende kahe elemendi aatomite arv kokku moodustab Universumi aatomitest 99,9%. Kosmoloogias kasutusele võetud mõiste Suur Pauk (Big Bang) umbes 13...14 miljardit aastat tagasi tähistab paisuva Universumi algolekut pärast nn. Plancki hetke (5×10-44 sekundit pärast alghetke). See, millest universum koosneb 19 Footonite ehk valguskvantide levimiskiirus ja lainete levimiskiirus mõlemad mõisted on korrektsed peegeldab elementaarosakeste kahest loomust iga mikroosakene võib käituda erinevalt kord osakese, kord lainena. Anihilatsioonil mass kaob ja moodustuvad footonid.
f y, ,K, , u, ,K, = 0 (*) dt dt dt dt kus m n Kui diferentsiaalvõrrand (*) on n-ndat järku, siis öeldakse, et süsteem on n-ndat järku. Lähtudes funktsioonist (*), on võimalik süsteemi täielikult analüüsida ning arvutada siirde- protsessid ka mittenulliste algtingimuste puhul. n-ndat järku diferentsiaalvõrrandi lahenda- miseks on vaja n algolekut. Kui f on lineaarne funktsioon, siis diferentsiaalvõrrandi (*) poolt kirjeldav süsteem on lineaarne n-ndat järku pidevaja süsteem. n-ndat järku diferentsiaalvõrrand on esitatav ka n esimest järku diferentsiaalvõrrandite süs- teemi abil. Süsteemi kirjeldav mudel jaguneb kaheks osaks. Süsteemi sisend tekitab sundliikumist ning vabaliikumine on põhjustatud mittenulliste algtingimuste poolt ( y (0) 0 ja x(0) 0 ).
rõhk ja temperatuur aga vähenevad. Gaasi voolukiiruse määramine . Gaasi voolamiskiirust määratakse võrrandiga (105), võttes 1 = 0 : 2 = 2 (i1-i2) , (112) Gaasi massiühiku entalpia muutust i1-i2 = i saame määrata võrrandi (65) abil. Kiiruse arvutus valemi (112) järgi lihtsustub, kui entalpia langust i määrata diagrammil koordinaatides i-s. Parameetrite p1 ja s1 järgi leitakse diagrammil punkt 1, mis iseloomustab gaasi algolekut (joonis 22 ), ning vastav entalpia i1 väärtus. Seejärel liigutakse piki adiabaati (joon 1-2) kuni ristumiseni rõhu p2 joonega (punkt 2) ning leitakse i2 väärtus. Joonis 22. Entalpia muutuse määramine is-diagrammil. Määrates nüüd erinevuse i1-i2 = i ja pannes selle valemisse (112) leitaksegi voolamise kiirus. Voolamise kiirust saame leida ka rõhkude vahe abil kanali kahes ristlõikes võrrandi (105) abil:
annaabi.ee 
