Üldiselt teadus üsna ratsionaalne. Tekib terviklik looduskäsitlus. Tekivad erinevad koolkonnad, kellel on tihti asjadele sootuks erinevad vaated (ntks pidas Pythagoras universumi võtmeks arve, heliotsentriline maailmapilt; Platon idealist, geotsentriline maailm. Hippokrates loob kehamahlade teooria; Aristotelesel hingede teooria). 4. Nimetage ja iseloomustage Antiik-Kreeka teadlasi Thales algaineks vesi, elementide teooria Herakleitos areng vastandite võitluse tulemusene. Algelemendiks tuli. Empedokles ka õhk on mateeria, loetleb neli ürgelementi. Pythagoras universumi võti on arvud. Püüdis leida kosmoses geomeetriat, heliotsentriline maailmapilt. Mõistete täpne defineerimine. Hippokrates lõi kehamahlade teooria. Inimene on mikrokosmos, kus algelemendid loovad tasakaalu. Leidis, et tulele vastab veri, õhule kollane sapp, veele lümf ja maale must sapp.
Loomulikest kehadest kõige täiuslikum on inimene, kelle juures kehtivad samad seaduspärasused, mis looduseski. Ühiskond on kunstlikult loodud keha (riik). Inimene on oma olemuselt vahelüli loomuliku ja kunstliku keha vahel. 3. Loodusfüüsika Selleks, et loodus õieti haarata, on vaja teda õieti tunnetada. Kui F.Bacon rõhutas puhta kogemuse osatähtsust, siis Hobbesi huvitab see, kuidas kogemus tekib? Tema õpetus selles osas võib pidada sensualistlikuks. Igasuguse tunnetuse algelemendiks on lihtne meelte vahendusel tekkinud aisting. Siit lähtub kogu meie vaimne tegevus. Mulje, mille tekitab välispidine tegur meeleorganite kaudu, tungib inimese ajju ja südamesse ja tekitab siin teatud reaktsiooni, mida võib nimetada tajuks. Selline tajumine on aga ülimalt subjektiivse iseloomuga, esinedes üksnes tajuvas inimeses. Kogemus pole midagi muud kui vaid ajus talletatud tajude summa. Sellised algelised funktsioonid esinevad ka loomade juures
Bioloogia ajalugu kordamisküsimused 1. Tooge näiteid algainetest Egiptlastest lähtub hiljem elujõuline olnud nelja algelemendi (vesi, õhk, maa, tuli + pneuma) teooria. Thales peab algaineks vett, Anaksimenes ja Anaximandros maa, udu() ja tuli. Herakleitos pidas algelemendiks tuld. Empedokles tõestas eksperimentaalselt, et õhk on ka mateeria, ning seadis ürgelemendid järjekorda maa, vesi, õhk ja tuli. Leidis, et armastus ja vihkamine segavad neid elemente omavahel. 2. Mida kujutab endast Olemise Suur Ahel? Ahel on eluslooduse hierarhiline struktuur: võiks ette kujutada püramiidi, mille tipuks valge mees, soovitavalt pikapealine põhjaeurooplane, sümboliseerides tsivilisatsiooni loomise või arengu ülimat eesmärki
Keel tagab inimliku kvaliteedi. Tegeliku eseme, protsessi, seisundi jne kohta on olemas kindel märk (signaal)- sõna. Et üksteist mõista on igal märgil oma kindel tähendus (objektiivne- üldtunnustatud,ametlik...ja subjektiivne sisu- igale inim ainuomane). Keel on hierarhiline süsteem, mille peamisteks baaselementideks on (1)sümbol- tähendust omavad sõna, mis kogumis moodustavad sõnavara ja (2)reeglite kogum nende sümbolite kombineerimiseks süsteemseks kasutamiseks (grammatika). Algelemendiks on kindla kvaliteediga kuuldav heli (foneem- konkreetsed keele kasutajad mõistavad ja tajus eristavad teatud kindlad elementaarsed helikujundid...leiab aset 1.-3. eluaasta jooksul). Foneemide kombinatsioon annab morfeemi. ...... Lingvistilise relatiivsuse ideede propageeriva Sapir-Whorfi hüpotees- iga kultuur mõjub inimese psühholoogiale keele kaudu. Erikeelt nimetatakse ka argooks või slängiks. Kõne on reflektoorne, mille regulatsioon toimub infokanali koostoimes. Need on
esimene inimene, kes üritab joonistada maailma kaarti. Tema arvates on maailm tehtud apeironist(see sõna tähendas lõpmatust). -600 Thales ennustab ette kuuvarjutust, üldistab Egiptuse geomeetriat, uurib magnetismi ja väidab, et universumi algaine on vesi. -535 Anaximenes väidab, et algelement on õhk. -520 Xenophanes väidab algelemendiks olevat maa ja arvab, et mäed olid algselt merepinna all. -500 Pythagoros tegutseb Kreekas ja Lõuna-Itaalias. Ta paneb aluse müstilisele kultusele, mis rõhub erakordselt palju matemaatikale. Usutakse, et terve universum põhineb arvudel. -500 Heraclitus ütleb, et ainus püsiv asi on muutumine, seega on algelement tuli. -450 Anaxagoras arvab, et Maa ja tähed on tehtud samadest matejalidest.
- tegelaste elulugu - käitumine - elamuste kujutamine - maailmavaade - suhtumine loodusesse - harjumused ja maneerid - tegelaskõne, keel ILUKIRJANDUSLIK TEOS Teose ainestik inimeste elu ja nende mitmekesine tegevus Teose sisu elu sel kujul nagu kirjanik on seda tunnetanud ja teoses vastavalt oma ideaalidele ja maailmavaatele kujutanud Teose vorm teose sisu väljendamiseks kasutatud vahendid oma kõigekülgsuses. Kirjandusteose vormi algelemendiks on sõna. Teema teoses käsitletav elunähtuste ring, nt armastus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, sõda, võitlus jne. Teema ühendab sisu tervikuks. Teema jaguneb pea- ja kõrvalteemaks. Probleem kirjaniku poolt teoses ülestõstetud põhilise tähtsusega eluline küsimus Idee kirjandusteose peamine mõte, mis järeldub tekstist. Väljendab autori suhtumist nähtustesse, tegelastesse. Alltekst teksti peidetud mõte
On võimalik näidata, et Hesiodose ja mileetoslaste kosmoloogia on väga sarnane oma välise vormi poolest, kuid sisu on erinev. Filosoofidel on kosmoloogias antiteoloogiline hoiak. Selline hoiak esines juba foiniikia kosmoloogias. (Mileetos asus Väike-Aasias) Mileetose koolkonna tähtsus ei seisne mitte tulemustes, vaid probleemide püstitamises. Thales ~624-547 eKr Olevat ennustanud päikesevarjutuse, kasutades selleks ilmselt Mesopotaamiast ja Egiptusest hangitud teadmisi. Algelemendiks on vesi, lõpmatu mateeria. Vesi on igaveses liikumises. Maa on veepinnal ujuv ketas. Kõik tekib ja hävib, aga algelement on püsiv ja igavene. Thales tegeles ka matemaatikaga. Tuntud on tema meetod püramiidi kõrguse määramiseks selle varju abil ning väide, et diameeter jagab ringi pooleks. Anaximandros (610-547eKr) Gnoomon, maakaart ja taevakaart. Algelemendi omadus on ¤peiron, (apeiron) piiramatu. Selle vastandiks on piiritletu psraj (peras).
· Oma hinge poolest oleme me radikaalselt midagi · Selleks, et loodust õieti haarata on vaja teda õieti muud kui paljad kehad. tunnetada. · Me oleme erinevad masina kombel toimivast · Hobbes'i huvitab see, kuidas kogemus tekib? ruumilisest maailmast. · Tema õpetust võib pidada sensualistlikuks. · Oma hinge läbi oleme me vabad. · Igasuguse tunnetuse algelemendiks on lihtne · Hing on seega tõeliselt positiivne jõud, mille läbi meelte vahendusel tekkinud aisting. avaneb sisemaailma enesekindel ja kirgas riik. · Sellest lähtub kogu meie vaimne tegevus. · Loodusfüüsika · Mulje, mille tekitab välispidine tegur meeleorganite · Thomas Hobbes
Konfessioonide esindajad nimetavad teda "ateistide isaks". Hobbes'i filosoofia keskmes on 3 objekti: loodus, inimene, ühiskond. Loodusele on õigeks tunnetuseks vaja taju kaudu antud vahetut kogemust. Loomulikest kehadest kõige täiuslikum on inimene. Ühiskond on kunstlikult loodud keha (riik). Inimene on vahelüli loomuliku ja kunstliku keha vahel. Religioon tuleb filosoofiast välja lülitada. Loodusfüüsika. Sensualist. Tunnetuse algelemendiks on meelte vahendusel tekkinud aisting. Kogemus on ajus talletatud tajude summa. Inimene on võimeline mälus kätkevaid tajusid sõnadega edasi andma. Sõnad on konventsionaalsed märgid tajude edasiandmiseks. Sarnaseid tajusid tähistamie ühesuguse sõnamärgiga, tekivad üldmõisted. Üldmõistete õige kasutamine teostub vaid matemaatikas. Tõde peitub vastuoludeta mõtlemises. Teaduse ainsaks mõeldavaks objektiks on "kehad". Filosoofia on õpetus kehadest
kaudu, millega jumal sai oma soovi n¨aidata. V¨alja valitud puust tehti lahkunu nimelaud . Nimelaua kummardamist t¨ahistab omakorda 130 m¨ark . Teise n¨ a itena vaatan koeraohverdusega seotud m¨ a rgipesa > ()(), algelemendiks koera kujutis >. Paljudest t¨ anap¨aevastest m¨argikujudest on kadunud `suurt inimest' ja `koera' > eristav koera k~ orva kujutav t¨app. `L~ohn, haistmine' koosneb koerast > alaosas ja tema nina kujutisest u ¨laosas, 173 k~oik u¨lej¨a¨anud m¨argid on seotud koeraohvriga >. `L¨abi torkama'
tarkadeks kutsusid. Sofistid olid avatud ja innovatiivsed, ning kuigi riigivalitsemisega seotud, ei olnud nad ortodokssed moraali ja poliitika valals, vaid materialistid, ratsionalistid ja ateistid. Thales (peab algaineks vett, sama lähenemine, mis sumeri müütides ja Piiblis, kuid ta jätab välja Looja). Pidas kõike põhimõtteliselt elavaks. Siit kasvab välja elementide teooria (Anaksimenes ja Anaximandros maa, udu ja tuli). Herakleitos panta rhei pidas algelemendiks tuld (on väga muunduv). Herakleitos tõi Kreekas mängu vastandite idee maa, õhk, vesi, tuli nende võitluse pinnal areng. Teooriat arendab edasi Empedokles (arst), kes tõestas eksperimentaalselt, et õhk on ka mateeria, ning 6 seadis ürgelemendid järjekorda maa, vesi, õhk ja tuli. Leidis, et armastus ja vihkamine segavad neid elemente omavahel. Sofiste iseloomustas elementide vaba üksteiseks mineku ja segunemise ideoloogia.
SAGEDUS B . KANJI SHOHO 404 322 150 ✄ けい さん くびかせ ✂会意 ✁Koosneb (井) ja 彡. Kaelaahelaid ちゅうけい 首枷 ja karistamist kujutav 井 on ka そとわく m¨arkide 刑 ja 型 algelemendiks. Valumetalli 鋳型 vormi 外枠 t¨ahenduse laiendus- はんけい ena on 形 saanud mudeli ja vormi 範型 u¨ ldisema t¨ahenduse. 彡 m¨argib v¨arvi ja 71 kaunistamist, 形 ilusat olemist. 議類 ⇒象 反対 ⇒ 心 参考
annaabi.ee 
