Tsiteerimine ja refereerimine ,,Teaduslikud tekstid koolis" Referaat: Uurimustöö: Edastab olemasolevat teavet Olemasolevale teabele lisandub autoripoolne uurimus Toetub kirjandus allikatele Koosneb algallikatele tuginevast referatiivsest osast ja autori loodud uurimuslikust osast Annab ka kirjutele oma arvamuse Analüüs tehakse autori poolt Ei ole allikamaterjali sõnaline Järeldus tehakse autori poolt ümberkirjutus Viide: · Võimaldab hoiduda plagiaadi süüdistusest · Lisab kirjutisele autoriteeti · Võimaldab lugejal leida üles algallika Viitamine ja tsiteerimine · Tsitaat ehk sõnaline väljavõte tekstist
Ta suri 56- aastaselt ja on maetud Kolga-Jaani surnuaiale. V.Reiman tütrega vanaduspõlves Villem Reiman toimetas Õpetatud Eesti Seltsi väljaandeid, EÜS- i albumeid (I - VII, 1888- 1902), kalendrit "Sirvilauad" (1896- 1907 ) , koguteost "Eesti Kultura " ( I- V, 1911- 1915), Eesti Haridusseltside Aastaraamatut (1909- 1910), Karskusseltside Aastaraamatut, oli kuukirja " Eesti Kirjandus" asutaja ja toimetaja liige. Kõigis neis avaldas ta oma uurimusi , toetudes algallikatele. Soome ajaloolase Kaarle Olavi Lindequisti "Üleüldise ajaloo tõlke (1903- 1906, 1910- 1911) juurde kirjutas ta peatükid Eesti ajaloost, mis 1920 ilmus eraldi raamatuna. Sadade artiklite kõrval, mis puudutasid Eesti elu väga erinevaid külgi, on Villem Reimani panus kõige suurem rahvusteaduste uurimisse. Omas ajas oli tema töödel teedrajav tähendus. Millega läks Villem Reiman Eesti ajalukku ?
ning oska vastavalt käituda. Peab tõdema, et ollakse vägagi teadlikud enda tegudest ning online-keskkonnas valitsevatest ohtudest. Kokkuvõttes ei saagi ma enda algsele küsimusele ühest vastust, kuna nii privaatsus kui kaitstuse tunne on suhteline. Tuleb välja, et me oleme internetis kaitstud, kui me seda tahame ning internetis ümber oskame käia. Kaitstud on need, kes mõistavad virtuaalmaailma keerdkäike ning tunnetavad nende ohtusid. Viited algallikatele 1) Põhiseadus (2012). Paragrahv 26, Põhiseadus. Kasutatud 18.11.2014 http://www.pohiseadus.ee/pg-26 2) Privaatsus ja jälgimine, Eetikaveeb. Kasutatud 18.11.2014 http://www.eetika.ee/et/194463 3) NoBullying (2012). The Amanda Todd Story, 21. aprill, NOBullying. Kasutatud 20.11.2014 http://nobullying.com/amanda-todd-story/ 4) Tuisk, M. (2012). Privaatsus internetis - mis see on ja kuidas seda mõista? Digitark, 19. juuli. Kasutatud 20.11.2014 http://www.digitark
TEADUSLIKUD TEKSTID KOOLIS REFERAAT UURIMISTÖÖ Edastab Olemasolevale olemasolevat teabele lisandub teavet autoripoolne uurimus Toetub kirjandusallikatele Koosneb algallikatele Annab ka kirjutaja tuginevast oma arvamuse referatiivsest osast EI OLE allikmaterjali ja autori loodud sõnasõnaline uurimuslikust osast ümberkirjutus Analüüs, järeldused VIITAMINE Viide: 1) võimaldab hoiduda plagiaadi süüdistusest,
Viide tsitaadile tuuakse kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke, olenemata, kas tsitaat asub lause keskel või lõpus. Refereering on teist autorit konspekteeriv või kommenteeriv vabas vormis esitus. Refereerimise korral jutumärke ei panda. Refereering tuleb sõnastada selliselt, et oleks arusaadav, millised on refereeritava autori mõtted ja kust algavad refereerija tõlgendused ja kommentaarid. Refereeringu viide võib olla teksti sees või lõigu järel. Kui pole viiteid algallikatele, siis on töö plagiaat ehk loomevargus – teise autori teksti, mõtete, uurimistulemuste esitamine oma nime all. Internetist võetud tekstide kokkukleepimine on samuti plagiaat. Kõik töös kasutatud teiste autorite seisukohtade, arvandmete, jooniste jms puhul peab olema viidatud, millisest allikast need on. Viitama peab ka oma andmetele (foto, kuvatõmmis jne). Viidata tuleb iga lõiku või lauset, mis ei ole töö autori oma kirjutatud või välja mõeldud.
Sirventees- laul mis tahes teemal. Ballaad- tantsulaul. Alba- koiduaegne laul. Itk- matuselaul. Pastoraal- labakarjuste maski taha varjatud armunute laul. Tensoon- vaidlus kahe poeedi vahel. Minnesingerid Saksamaal. Kuulsaim Walther von der Vogelveider(1170-1230). Tema tuntuim laul "Palästinalied"(1228), mis on vanim minnesang. Minnegespräch intiimne jutuajamine poeedi ja tema daami vahel. Rüütliromaan Nn uue aja eepos. 12. sajandi keskel kirutati romaane värsivormis. Romaan -viitab algallikatele. Erinevus kangelaseepostest, mis oli pigem pärimuse talletaja. Autor. Ilukirjanduse algus. 13. sajandil ka proosavorm Süzee: armastus ja sõda. Pajatas tõestisündinud, ajaloolisi lugusid, sattudes muinasjutulisest rääkides hoogu. Esimeste romaanide autorid -õpetatud kleerikud. Koostasid kroonikaid. Kroonik Wace kasutas esimesena sõna "romaan". *Wace "Brutus" "Aleksandri romaan", "Teeba romaan", Trooja romaan" Bretooni tsükkel Kurtuaase lüürika sünnikoht Lõuna-Prantsusmaa.
kirjandusele. Uurimustöö sisule esitatavad nõuded Igale uurimistööle kehtivad üldtunnustatud nõuded. · Töö peab sisaldama midagi uut ja aktuaalset, mida varasemates töödes pole esitatud. · Autor peab käsitletavasse teemasse suhtuma objektiivselt, järeldused peavad olema kookõlas uurimistulemustega. · Kõik esitatud väited peavad olema tõestatavad ja toetuma faktidele. · Töö tulemusi peab olema võimalik kontrollida ja algallikatele peab olema täpselt viidatud. · Töö peab olema andmete poolest ja terminoloogiliselt täpne, loogiline ja selge. · Teaduslik töö peab olema vastuoludeta terviklik süsteem. · Töö ülesehituses, sisus, mõistetes, arutlustes, sõnastuses peab valitsema selgus. · Nii olemasolevate kui ka enda seisukohtade suhtes peab olema kriitiline. · Tohutust materjalihulgast tuleb selekteerida antud teema käsitlemiseks kõige olulisem.
toomata ja piiritlemata. - Töö keel ei ole korrektne. - Tehniline vormistus läheb oluliselt lahku TÜ Pärnu Kolledži esitatavatest nõuetest. - Kirjandusallikate loetelu on ebakohane. - Resümee ei sisalda ettenähtud infot töö kohta ning on keeleliselt ebakorrektne. - Töö esitamisel ja koostamisel pole kinni peetud kehtivast korrast ja tähtaegadest. - Puuduvad vajalikud viited algallikatele. - Kokkuvõte ei anna ülevaadet töös tehtust; ei too välja autori järeldusi ja ettepanekuid. - Tegemist on plagiaadiga. - Uurimus ei vasta teemale. 13) Kõige madalama tasandi alapunkti pikkus ei tohiks olla alla… lehekülje. - 1 Koige madalama tasandi alapunkti pikkus ei tohiks olla alla uhe lehekulje. Igal tasemel on vahemalt kaks alapunkti. 14) Lõputöö esitusviis:
sobivaid meetodeid (nt intervjuu, statistiline aruanne, küsitlus, eksperiment, vaatlus, kirjalike allikate võrdlus ja analüüs); uurimistöös püstitatud eesmärgid ja ülesanded on täidetud; 3 uurimistöö tulemused on tõendatavad, mõtestatud ja selgitatud, neid saab kontrollida ja algallikatele on täpselt viidatud; uurimistöö on objektiivne, süsteemne ja vastuoludeta terviklik süsteem: järeldused on kooskõlas uurimistulemustega, töö ülesehituses, sisus, mõistetes, järeldustes ja sõnastuses valitseb selgus; uurimistöö autor on nii teiste autorite kui ka enda seisukohtade suhtes kriitiline: kogutud materjali hulgast selekteeritakse uuritava teema käsitlemiseks kõige olulisem;
Konkurentide tegevusele vastamine Negatiivsele uudisele vastamine Nõudluse kõikumise ühtlustamine Otsustajate veenmine Avaliku arvamuse mõjutamine 15. Arutlege, miks on oluline turunduse mikro- ja makrokeskkonna analüüs? (10 punkti) Ettevõtjal peaks olema esimeseks eesmärgiks õppida tundma oma tegevusvaldkonda ehk mikrokeskkonda ja kohandada end vastavalt toimuvale. Ärikeskkonna analüüsis on oluline keskenduda eelkõige objektiivsetele algallikatele, mitte sisetundele. Mikro- ehk sisekeskkond puudutab tegevusvaldkonda, milles ettevõtte tegutseb. Mikrokeskkonnast moodustab informatsioon mida ettevõtte keskkonnas toimuvate muutuste analüüsiks vajab, sõltub ettevõtte tegevusalast ja arenguplaanidest ning uueneb pidevalt. Sõltuvalt ettevõtte eesmärkidest ja äristrateegiat on võimalik seda läbi oma tegevuse rohkem mõjutada. Mikro- ehk sisekeskkonna analüüsis kasutatakse Michael Porter'i 5 jõu mudelit.
emakeeleõpetajaga. Uurimistöö keele eest võiks õpilane saada hinde ka eesti keeles. Tsiteerimine Tsitaatide puhul tuleb esitada täpne sõnastus, markeerida väljavõtted ning viidata. Allikatsitaatidele tuleb lisada oma seisukoht. Käsitluste tsitaatides tuleb esile tuua teiste arvamused (kas samad või erinevad) ning viidata, missuguse allika (kirjandusest jms) mitmendalt leheküljelt tsitaat pärineb. Kasutatud allikate ja kirjanduse loetelu. Viitamine algallikatele Suulised allikad on: 1. töö autori/koostaja küsitletud inimeste mälestused; 2. intervjuud; 55 3. helilindid; 4. elektronpostiga isiklike kontaktide teel saadud läkitused. Suuliste andmete kogumisel tuleb kindlasti märkida teave isiku kohta, kellelt mälestusi koguti (kui ta on pensionär, siis sünniaasta ja elukoht; kui ametiisik, siis amet), ning
teatatakse üliõpilastele vähemalt üks nädal enne kaitsmist. Kaitsmisele mittelubamine. Diplomitööd ei lubata kaitsmisele järgmiste puuduste esinemisel: Töö teema ei ole vastavuses õpitava erialaga. Töö ei vasta teemale. Ei ole selgelt välja toodud töö eesmärk ja ülesanded või küsimused. Puudub mõni töö osa. Töö osa pealkiri ja selle sisu ei ole vastavuses. Puuduvad vajalikud tekstiviited algallikatele. Töö vasta eesti keele nõuetele. Töö vormistus läheb oluliselt lahku käesoleva juhendi nõuetest. Plagieerimise korral. Diplomitöö ei ole üliõpilase enda koostatud. Diplomitöö ei ole õigeaegselt juhendajale ja/või õppetoolile esitatud. Diplomitöö kaitsmisele mittelubamise korral informeerib (kirjalikult vabas vormis koos põhjendusega) juhendaja sellest õppetooli juhatajat ja teavitab tehtud otsusest kahe järgneva
näidisteemad; hindamine; juhendamine. Eraldi käsitletakse ajaloo uurimistöö koostamise põhimõtteid: huvitava teema leidmine ja valdkonna piiritlemine; materjali kogumine; kogutud andmete töötlus ja rühmitamine; uurimistöö tulemuste analüüs ja töö liigendamine; teoreetilise materjali ning uurimistöö tulemuste sidumine loogiliseks tervikuks; tsiteerimine; kasutatud allikate ja kirjanduse loetelu; viitamine algallikatele; vormistamine; lisad; töö esitlus; väljund. Omaette alapeatükk on õpilastöödes sagedamini esinevatest vigadest alateemade kaupa: teema ja pealkiri; sissejuhatus, eesmärgid; uurimismetoodika; graafikud, joonised, tabelid, lisad; tulemused, analüüs ja järeldused; kokkuvõte koostamisest; kirjanduse loetelu ja viitamine; vormistus. Osundatud on ka kust leida abi- ja lisamaterjali ajaloo uurimistööde kirjutamiseks.
riskida iseenda ja oma perekonna eluga või mitte. Tuleks otsida vastuseid ka küsimustele, miks liitlased ei teinud rohkemat juutide päästmiseks; miks Judenräte (juutide omavalitsusasutused getodes) mõned esindajad koostasid nimekirju oma rahvuskaaslaste surmalaagritesse küüditamiseks; miks enamik inimesi okupeeritud riikides ei teinud midagi oma juutidest naabrite aitamiseks ning mõelda järele selle üle, miks inimesed olid nõus osalema massimõrvas. Algallikatele juurdepääsu tagamine Holokausti kaasaegsest ajakirjandusest, päevikutest, ajalehtedest, kõnedest, kunstiteostest, korraldustest ja ametlikest dokumentidest saab lugeda holokausti toimepanijate, ohvrite, päästjate ja kõrvalseisjate seisukohti. Algallikate materjal on oluline inimeste motivatsiooni, mõtete, tunnete ja tegude uurimiseks, tehtud valikute mõistmiseks ning arusaamiseks, miks sündmused just niimoodi toimusid. Töös allikatega