praktika tulemusi. Puhtalt teoreetilises mõistes kutsub Freudi teooria Alateadvuse impulsse alla suruvast Egost esile kriitikat. Seda eriti seetõttu, et see omistab konkreetsetele mõistuse valdkondadele tahtlikult vastuolulised või ettekavatsetud faktorid. Sartre kritiseeris Freudi psühholoogiat ebaloogiliselt esitatud väite tõttu, mille kohaselt teadlik tsensor, Ego, surub alla alateadlikud ihad. Kui ego ei ole teadlik alateadlikest ideedest või ihadest, siis kuidas on võimalik, et ta teab neid alla suruda? Sellel kriitikale vaatamata on filosoofia võtnud Freudi teoreetilised põhimõtted üldiselt hästi omaks. Freud ise on väitnud, et tema filosoofia esindab uut ,,Koperniku revolutsiooni". Just nagu Kopernik oli näidanud, et Maa ei ole universumi keskpunkt ning Darwin tõestanud, et inimene ei ole loomariigi isand ega käskija, vaid ainult üks
Näiteks agressiivsus suunatakse mängudesse, sporti, meelelahutusse jmt. Oidipuse kompleks - rajaneb Sophoklese "Kuningas Oidipusel" mõte, et igas mehes peitub väljatõrjutud soov tappa oma isa ja abielluda emaga Elektra-kompleks - tütre soov abielluda isaga; seostub ka peenisekadedusega (Jungi käsitluses) Primaarsed protsessid Freudil psüühe assotsiatiivne toimimismehhanism, mille puhul psüühe ei toimi mitte vastavalt loogikareeglitele ja arvestades tegelikkust, vaid alateadlikest mehhanismidest lähtudes (tihendamine, nihutamine), mis alluvad naudinguprintsiibile Sekundaarsed protsessid Freudil järgivad reaalsusprintsiipi. Psüühe üritab arvestada tegelikkust ja selle piiratud rahulduse saamise võimalusi. Kirjandus oleks primaarsete ja sekundaarsete printsiipide kooskõla. Retoorika Retoorika `ars bene dicendi', väitluskunst, kõnekunst. Retoorika alged juba Egiptuses, Babüloonias ja Assüürias.
Kirjandus kui võimalus vabaneda hingelisest traumast (autoteraapia) Nartsissistliku defitsiidi tasakaalustamine: kunstnik identifitseerib ennast oma taiesega. Puuduvat sisemist täiuslikkust kompenseeritakse sümboolselt täiusliku teose abil. Oidipaalset laadi motivatsiooniks on mehe sünnituskadedus Primaarsed protsessid Freudil psüühe assotsiatiivne toimimismehhanism, mille puhul psüühe ei toimi mitte vastavalt loogikareeglitele ja arvestades tegelikkust, vaid alateadlikest mehhanismidest lähtudes (tihendamine, nihutamine), mis alluvad naudinguprintsiibile Sekundaarsed protsessid Freudil järgivad reaalsusprintsiipi. Psüühe üritab arvestada tegelikkust ja selle piiratud rahulduse saamise võimalusi Kirjandus oleks primaarsete ja sekundaarsete printsiipide kooskõla. Fantaasia Freudi artikkel "Luuletaja ja fantaseerimine" (1908): Freud seostab selles fantaasia ja kirjutamise. Selles teoses tuletas Freud fiktsionaalse kirjanduse lapse mängimisest ja päeval
karistus. Samuti saaks sõlmida õpilase ja õpetaja vahel lepingu, mis on kindlasti vabatahtlik ning kus mõlemad osapooled ning mille mõned punktid kinnitatakse võimalikult ruttu pärast kohatut käitumist. Antud juhtumil oleks ehk tulemuslik ,,kustutamine", mille eesmärgiks on süstemaatilise ignoreerimine. Psühhoanalüütilise lähenemise aluseks on psühhoanalüüs. Sellest lähtuvalt seletatakse lapse kohast käitumist alateadlikest konfliktidest, mis on pärit eelkõige lapsepõlvest. Kui lapse emotsionaalsed vajadused on rahuldamata, tekivadki emotsionaalsed probleemid. Sekkumismeetodina võib selle lähenemise korral edukalt kasutada vaatlust, intervjuud või ka 2 projektiivmeetodit. Usun, et projektiivmeetod oleks antud juhul kõige tulemuslikum, kuna
häält. Kui too pidi osalema kahe erineva eksperimentaatori testides, üks käitus temaga jämedalt, ning testid olid igavad, teine oli sõbralik ja vastutulelik. Kuigi David ei suutnud eksperimentaatoreid ära tunda, valis ta edasiseks tööks teise eksperimentaatori. Emotsioon koosneb erinevatest sõltumatutest osadest, millest kõik ei pruugi teadvuses kajastuda. Empaatiavõime – toimib tahtmatult, sõltub alateadlikest emotsionaalsetest vihjetest. Esmaseks aluseks on eesmises vöökäärus ja eesmises insulas toimuvad protsessid. Teisese hinnangu ja teise isiku emotsiooni metakognitiivse teadlikkuse vahendajaks on mediaalne prefronaalkoor. Peegelneuronid – aktiveeruvad enda tegutsemine ja vaatlemise korral. Paiknevad premotoorses koores, eesmises insulas ja eesmise vöökääru keskosas. Oluline roll kavatsuste mõistmisel, vajalik uute oskuste omandamiseks, empaatiavõime aluseks.
seda kultuurinähtustele. Freudi järgi on seksuaalkäitumine sageli mudeliks kogu tema muule reageerimisviisile maailmas, seksuaalsus on keskne inimese käitumist mõjutav tegur. Kirjanikule (loovisikule) on omane võime nihutada instinktiivseid tunge seksuaalsetelt eesmärkidelt nn. „kõrgematele“ eesmärkidele, kirjandus on selle protsessi tulemus. Kirjandusloome protsess võimaldab autoril paremini analüüsida ja üle saada isiklikest konfliktidest ja alateadlikest repressioonidest, võimaldab seda ka lugejal. Soovkujutelmad. Kirjandus koosneb (sarnaselt unenägude ja neuroosi sümptomitega) väljamõeldud soovkujutelmadest, mida ei suudeta või mida ei saa (moraalinormide tõttu) rahuldada. Soovkujutelmad tõrjutakse alateadvusesse, kuid neid on võimalik rahuldada varjatud kujul, mis maskeerib nende tegelikke motiive. 1) kondenseerimine - allasurumine 2) nihe - mingi alateadliku iha objekti asendamine millegi teadvuse poolt vastuvõetavaga
Kirjandus kui võimalus vabaneda hingelisest traumast (autoteraapia) Nartsissistliku defitsiidi tasakaalustamine: kunstnik identifitseerib ennast oma taiesega. Puuduvat sisemist täiuslikkust kompenseeritakse sümboolselt täiusliku teose abil. Oidipaalset laadi motivatsiooniks on mehe sünnituskadedus Primaarsed protsessid Freudil psüühe assotsiatiivne toimimismehhanism, mille puhul psüühe ei toimi mitte vastavalt loogikareeglitele ja arvestades tegelikkust, vaid alateadlikest mehhanismidest lähtudes (tihendamine, nihutamine), mis alluvad naudinguprintsiibile Sekundaarsed protsessid Freudil järgivad reaalsusprintsiipi. Psüühe üritab arvestada tegelikkust ja selle piiratud rahulduse saamise võimalusi Kirjandus oleks primaarsete ja sekundaarsete printsiipide kooskõla. Fantaasia Freudi artikkel "Luuletaja ja fantaseerimine" (1908): Freud seostab selles fantaasia ja kirjutamise.
kultuurinähtustele. Freudi järgi on seksuaalkäitumine sageli mudeliks kogu tema muule reageerimisviisile maailmas, seksuaalsus on keskne inimese käitumist mõjutav tegur. Kirjanikule (loovisikule) on omane võime nihutada instinktiivseid tunge seksuaalsetelt eesmärkidelt nn. ,,kõrgematele" eesmärkidele, kirjandus on selle protsessi tulemus. Kirjandusloome protsess võimaldab autoril paremini analüüsida ja üle saada isiklikest konfliktidest ja alateadlikest repressioonidest, võimaldab seda ka lugejal. Soovkujutelmad. Kirjandus koosneb (sarnaselt unenägude ja neuroosi sümptomitega) väljamõeldud soovkujutelmadest, mida ei suudeta või mida ei saa (moraalinormide tõttu) rahuldada. Soovkujutelmad tõrjutakse alateadvusesse, kuid neid on võimalik rahuldada varjatud kujul, mis maskeerib nende tegelikke motiive. 1) kondenseerimine - allasurumine 2) nihe - mingi alateadliku iha objekti asendamine millegi teadvuse poolt vastuvõetavaga
· Psühhoanalüüsi peamine eesmärk on panna patsient mõistma oma sisemisi, sageli alateadlikke soove ja konflikte muutes seeläbi käitumist efektiivsemaks. Ravi kolm peamist etappi on: 1) intellektuaalne ja emotsionaalne pilguheit patsiendi käitumuslikele probleemidele; 2) põhjuste täielik avastamine või läbitöötamine; 3) EGO kontrolli tugevdamine IDi ja Superego üle. Psühhoanalüütiline teraapia · Patsient peab aru saama tegelikest, sageli alateadlikest põhjustest, miks ta käitub ebaadekvaatselt. Mõistes neid põhjuseid lakkab käitumine ebasobival viisil. Kasutamisala näited · Obsessiiv-kompulsiivne häire · Foobiad · Seksuaalprobleemid A.Adler Individuaalpsühholoogia 1912 ,,Society of Individual Psychology" Inimest ei saa uurida isolatsioonis, vaid üksnes tema sotsiaalses kontekstis. ,, inimene annab elule ise tähenduse" Individuaalpsühholoogia aspekte · Vaatleb persooni terviklikuna.
kultuurides. Paljud suhtuvad Jungi ideesse ettevaatlikult, ent sisimalt pole see radikaalsem kui moodsa närviteaduse jutt nn neurokognitiivseist struktuuridest (nt universaalne inimlik kaldubus otsida põhjalikke seoseid) Alateadvus. Sigmung Freud. Alateadvus kujutas endast midagi mälu prügikasti sarnast. Kõik, mis inimese jaoks oli ebameeldiv kogemus, sai surutud alateadvusesse. Jungil on asi teisiti, temal jaguneb alateadvus individuaalseks ja kollektiivseks. Teadvus kasvab välja alateadlikest protsessidest. Individuaalne alateadvus on see, mis seondub konkreetse inimese elukogemusega. Individuaalsest alateadvusest veel sügavamal on kollektiivne, see seob inimese bioloogilisi protsesse ja struktuure psühholoogilisi nähtusi, nö ei-kellegi-maa nende kahe vahel. Arhetüübid (pärilikud tajumustrid) on kollektiivsed. Nt unenäod sisaldavad sageli elemente, mis ei ole individuaalsed, mis ei saa pärineda inimese isiklikust kogemusest ning mis näivad
KUNSTNIKUD ● ARSHILE GORKY (1905-1948) New Yorgi sõjajärgse koolkonna ajalugu alustab tavaliselt Arshile Gorky, 1920.aastal noorukina Armeeniast USA-sse emingreerunud ja seal 1948. aastal end tapnud kunstnik. Ta oli esimesi, kes eitas kindla plaani olemasolu pilti luues ning väitis, et kuna ta oma kavatsusi pidevalt muudab, ei saa ta ka pilti kunagi lõpetatuks lugeda. Ta sai inspiratsiooni Miró sürrealistlikest kujunditest, loodusvormidest ja alateadlikest vihjelistest kujunditest. Gorkyt iseloomustab tuši või punaste laikudega esile tõstetud kahvatutes toonides õlimaal. Just Gorky loomingu juures on selgelt näha üleminek Picasso ja Euroopa sürrealismi juurest orgaanilise looduse vorme, aga ka indiaani rahvakunsti motiive meenutava, kuid peaaegu abstraktse kunstini. ● JACKSON POLLOCK (1912-1956) Ideed, et pilt on dünaamiline protsess, automaatse või poolautomaatse tegevuse tulemus,
KUNSTNIKUD ARSHILE GORKY (1905-1948) New Yorgi sõjajärgse koolkonna ajalugu alustab tavaliselt Arshile Gorky, 1920.aastal noorukina Armeeniast USA-sse emingreerunud ja seal 1948. aastal end tapnud kunstnik. Ta oli esimesi, kes eitas kindla plaani olemasolu pilti luues ning väitis, et kuna ta oma kavatsusi pidevalt muudab, ei saa ta ka pilti kunagi lõpetatuks lugeda. Ta sai inspiratsiooni Miró sürrealistlikest kujunditest, loodusvormidest ja alateadlikest vihjelistest kujunditest. Gorkyt iseloomustab tusi või punaste laikudega esile tõstetud kahvatutes toonides õlimaal. Just Gorky loomingu juures on selgelt näha üleminek Picasso ja Euroopa sürrealismi juurest orgaanilise looduse vorme, aga ka indiaani rahvakunsti motiive meenutava, kuid peaaegu abstraktse kunstini. JACKSON POLLOCK (1912-1956) Ideed, et pilt on dünaamiline protsess, automaatse või poolautomaatse tegevuse tulemus, põhjundas kõige järjekindlamalt just Jackson Pollock
KUNSTNIKUD ARSHILE GORKY (1905-1948) New Yorgi sõjajärgse koolkonna ajalugu alustab tavaliselt Arshile Gorky, 1920.aastal noorukina Armeeniast USA-sse emingreerunud ja seal 1948. aastal end tapnud kunstnik. Ta oli esimesi, kes eitas kindla plaani olemasolu pilti luues ning väitis, et kuna ta oma kavatsusi pidevalt muudab, ei saa ta ka pilti kunagi lõpetatuks lugeda. Ta sai inspiratsiooni Miró sürrealistlikest kujunditest, loodusvormidest ja alateadlikest vihjelistest kujunditest. Gorkyt iseloomustab tusi või punaste laikudega esile tõstetud kahvatutes toonides õlimaal. Just Gorky loomingu juures on selgelt näha üleminek Picasso ja Euroopa sürrealismi juurest orgaanilise looduse vorme, aga ka indiaani rahvakunsti motiive meenutava, kuid peaaegu abstraktse kunstini. JACKSON POLLOCK (1912-1956) Ideed, et pilt on dünaamiline protsess, automaatse või poolautomaatse tegevuse tulemus, põhjundas kõige järjekindlamalt just Jackson Pollock
annaabi.ee 
