Muutuvas magnetväljas paiknevad staatori töömähised. Staatori mähistes muutuva magnetvälja mõjul indutseeritakse pinge. Kui staatori mähised ühendatakse vooluringi läbib mähisei vool. Voolutugevus töömähistes sõltub generaatori vooluringi lülitatud tarbijatest st mida rohkem tarbijaid seda suurem vool. Staator võib olla kolme- või viiefaasiline. Generaatori elektriskeem ja pinge graafik, mis võetud töömähiste otstelt enne alaldit. Alaldi on lülitatud generaatori töömähiste vooluringi selleks, et akut saab laadida ainult alalisvooluga ja osa elektrienergiast kulubki aku laadimiseks. Alaldina kasutatakse täisperiood diood alaldit, millel iga faasi tarvis on kaks dioodi. Paljudel generaatoritel on veel teine alaldi generaatori ergutusmähis ergutusvoolu tarvis. Alaldi vajab ka jahutust. Jahutuseks paigaldatakse alaldi generaatori keresse või otsakaane külge, et kasutada ühist jahutussüsteemi.
5 - päripolaarne alalisvool H piiritletud vesiniku sisaldus keevisõmbluses Enne kasutamist tuleks külm-ja vesinikpragude vältimiseks niiskunud elektroodid kuivatada. Kattest eralduvad gaasilised ained tekitavad kaarevahemikus keevisvanni kohale gaasikaitse ümbritseva keskkonna mõju vastu. Elektroodi läbimõõt 6 mm. Keevitusvool 336 A. Kaarepinge 33,44 V. 4. Kasutan päripolaarset alalisvoolu ja tehasetingimustes on sobiv kasutada alaldit. Valisin püsivvooluga vooluallika ehk järsult langeva tunnusjoonega, kuna see tagab ühtlasema õmbluse kvaliteedi. 5. Toorikute ettevalmistamine ja kvaliteedikontroll Keevitatavad toorikud lõigatakse välja kasutades giljotiinkääre. Toorikute servad laiuses 20- 30 mm puhastatakse õlist, veest ja mustusest. Toorikute nihkumise vältimiseks tuleb nad iga 300 mm tagant kinnitada lühikeste traagelõmbluste tegemise järjekorraga.
nüüd nägu välja pilt selline: Nagu näha on skeem tunduvalt lihtsustatud kuid andmed jäid täpselt samaks. 9 Haapsalu Kutsehariduskeskus Taavi Metsvahi Arvutid ja arvutivõrgud 09 3. Parameetriline stabilisaator Nüüd kus on läbi võetud 4 erinevat viisi kuidas ehitada alaldit, mis muudab vahelduvvoolu alalisvooluks, võtsime ette pinge parameetrilise stabilisaatori. Õpetaja joonistas tahvlile uue skeemi ning võtsime lauale labori toiteplokki PS3005L, mis asendaks meie trafot. Skeem oli siis järgmine: 10 Haapsalu Kutsehariduskeskus Taavi Metsvahi Arvutid ja arvutivõrgud 09
Alaldid jagunevad vastavalt toitepinge faaside arvule uhefaasilisteks mitmefaasilisteks. Uhefaasilised alaldid on omakorda poolperioodalaldid taisperioodalaldid. 40. Poolperioodalaldi, seda iseloomustavad suurused. Lihtsaima uhefaasilise silufiltrita uhe ventiiliga alaldi (joonis 9.2) valjundvool on katkelis-pulseeriv, sest diood juhib voolu ainult vahelduvpinge uhe poolperioodi ajal (joonis 9.3, b). Seetottu nimetatakse uhe ventiiliga alaldit oolperioodalaldiks. Pooljuhtdioodid valitakse alaldi jaoks lahtudes kahest parameetrist: dioodile lubatud voolust Ilub parisuunas; dioodile mojuvast vastupingest Uv, kui diood on suletud. Dioodi oigeks valikuks on vaja teada dioodi labiva voolu kesk-, efektiiv- ja maksimaalvaartust. Poolperioodalaldi puudused: tugev pulsatsioon; trafo voimsuse ebapiisav kasutamine. Poolperioodalaldit voib tugeva pulsatsiooni tottu kasutada ainult aku laadimiseks. 41
: i, ļ; AC Trans- Supply former Fiļter Regulato +24v DC Output Sele 3 _ Alalisįoolu saamine alaldit kasutades 2.1.3 Pulseeriv vool Muufuva tugewse ja muufumatu suunaga elekhivool. peale vahelduwootū -_-'_l saadakse vahetult ahldamiJĪ"t. s.r" :]' 2.2 Elektotehnikas kasutatavad mõõtühikud 3į:ff#"iļŲ3*:LĪffi;3Ļ,ä:*:"*avad: Pinge, voolutugews, Elektritine pinge Tįįhisfus: U Mõõfūhik: volt
kuna ta sisaldab nii alalispinge komponendi ja vahelduv komponendi. Neid vahelduv komponente nimetatakse harmoonilisteks ja neid võib olla rohkem kui üks. Siin U1m on esimese harmoonilise amplituud väärtus ja UL alaliskomponent (keskväärtus). Poolperiood alaldi pulsatsioon tegur on suur p=0.57. Poolperiood alaldi puuduseks on väike alaldus tegur ja suur pulsatsiooni tegur. Tingituna suurest pulsatsioonist saab poolperiood alaldit kasutada harva , kuna tarbijad nõuavad väiksemat pulsatsiooni. Poolperiood alaldit kasutatakse toiteseadmetes, kus väljundvool ei ületa 5-10mA. Sest väikseid väljundvoole on lihtsam siduda. Poolperiood alaldi eeliseks on lihtsus. Ühefaasilisi täisperiood alaldeid, kus vool läbi tarbija kulgeb alaldatava pinge mõlemal poolperioodil on kaks: 1. trafo keskväljavõttega lülitus 2. sild lülitus
4. 2NAND, 2NOR-2x dioodi kokku läbi taki transsi, sama, mis NAND 12pdf 5. mäluelem mitmebitiste 2ndarvude ajutiseks hoidmiseks(pikk hoidmine=mälu), iga bit=trig (nd D). 4 tüüpi (1xtava, 3xnihke). PIPO(parall in parall out), SISO(ühine clk), PISO- prose>serial COM port, SIPO-COM sisse Pilet 14. 2. Latour`i skeem 3. U->I muundur 4. loendurid 5. digitaalloogika lihtsamad elemendid 2. saab kaks sümm pinget ühe trafo pealt(2 ühe poolperioodilist alaldit, mis töötavad konde peale). Töötavad tühijooksul(klemmidel 2x pinge), koormates kaob pinge. Tarbimine 50W 10pdf 3. stab voolu genekas. =mitteinv Rts=Rt, It=Usis/R. URt=RtIt 8.pdf 4. Kõik loend-d on 2ndloendurid, 10ndloend on modif 2nd, trig baasil; *summ *lahut *reversiivsed | asünc-trig järjestik ja lülitavad info muutusel ja sünc-lülitavad korraga; Loendavad ipulsse. Liigitus 2nd-mitte2nd käib täissaamise kohta(6nd loendur) 5. JA, EI, VÕI, NAND, NOR, XOR Pilet 15
avanemis pingeni Uav, siis D.D1 sulgub, tema väljundisse tekib seisund 1, ning hakkab laaduma harmoonilised, mis levivad vahelduvvoolu võrgu kaudu ümbritsevasse ruumi ja põhjustavad kondensaator C1. Laadumisvool tekitab pingelangu takistile R2 ja see viib D.D2 väljundi asendisse 0. raadiohäireid. Tugev pulsatsioon on põhjuseks miks pool periood reguleeritavat alaldit ei kasutata. Saadud seisund kestab seni kuni D.D2 sisendis pinge langeb avanemis pingeni, ning toimub järjekordne Reguleeritavates alaldites eelistatakse reeglina lülitusi milles dioodide või türistoride arv on väiksem. ümberlülitumine. Võnkesagedus on määratud ajakonstantidega C2*R1 ja C1*R2. nimetatud Seetõttu eelistatakse ühefaasilistes alaldites trafo keskväljavõttega lülitust ja kolmefaasilistes alaldites
mille lülitused on palju keerulisemad ning mõnikord suuremate võimsuskadudega. Samuti eksisteerib analoogne olukord alalis-ja vahelduvvooluajamites, milles loomuliku kommutatsiooniga muundur osutub võimetuks toime tulema rangete dünaamika ja energiasäästu nõuetega ning kus lisamuundurit toidetakse alalisvoolulülist kõrge lülitussageduse puhul. Seetõttu on välja töötatud sõltumatud aktiivalaldid. Peamiste alalditüüpide elektriskeemid on näidatud joonisel 1.2. Dioodide baasil koostatud alaldit nimetatakse mittetüüritavaks alaldiks ja türistoride või transistoride baasil koostatud alaldit tuntakse tüüritava alaldina, kuna selle alalis-väljundpinge on muudetav. Alaldusprotsess võib olla üsna mitmesugune ning seetõttu kasutatakse erinevaid alaldilülitusi: · keskväljavõttega (M)- ja sildalaldid (B),
Siin ergutaja ei ole seotud elektrisüsteemiga ja ergutuse parameetrid ei ole otseselt seotud süsteemi talitlusparameetritega. Ergutajaks on : . alalisvoolugeneraator . vahelduvvoolugeneraator (kõrgsagedus või normsagedus) koos alaldiga. Sõltuva ergutussüsteemi korral kasutatakse, generaatori ergutamiseks, kas ergutatava generaatori poolt toodetud elektrienergiat või ergutusenergia võetakse elektrisüsteemist. Ergutajana kasutatakse alalisvoolugeneraatorit või alaldit. Kuni kuuekümnendate aastateni kasutati generaatorite ergutuseks põhiliselt põhigeneraatoriga samal võllil olevaid alalisvoolugeneraatoreid. Alalisvoolugeneraatori maksimaalne võimsus pöörlemiskiirusel 3000 p/min on 0,5 MW. Selline võimsus tagab vaid 100 - 150 MW turbogeneraatorite ergutuse. Ergutaja pöörlemiskiiruse vähendamine (kasutades reduktorit) võimaldab suurendada ergutaja võimsust kuni 3 MW-ni, seega põhigeneraatori võimsus kasvab kuni 300 MW-ni.
2. Keevisvann 4.2. Terase keevitamine TIG keevitusaparaadiga Keevitamine alalisvooluga Sele 4.3. Keevitusaparaadi põhiosad 1. Transformaator (ühe või kolmefaasiline) Transformaatori ülesanne: muudab madala võrguvoolu tugevaks keevitusvooluks ja võrgu kõrge pinge madalaks keevituspingeks. 2. Alaldi Alaldi ülesanne: muudab kolmefaasilise vahelduvvoolu alalisvooluks. 3. Ventilaator Ventilaatori ülesanne: jahutab alaldit ja transfomaatorit ülekuumenemise eest, kuna keevitusprotsessi käi- gus võivad nad üle kuumeneda ja süttida. 4. Jahutusvedeliku rõhu relee Jahutusvedeliku rõhu relee ülesanne: kontrollib vesijahutusega põleti olemasolu korral jahutusvee tsirku- leerimist. Jahutusvedeliku ringlemise katkemisel lülitab relee keevitusaparaadi automaatselt vooluvõrgust välja ja keevitusprotsess katkeb. 5. Kaitsegaasi etteande regulaator
voolu konstantsena). Vool juhitakse pooljuhtlülitite kaudu vaheldi väljundisse. Vooluvaheldi väljundpinge on määratud väljundvoolu poolt põhjustatud pingelanguga koormusel. Vaheldit toidetakse alalisvooluallikast, milleks võib olla nii akumulaator kui ka vahelduvvooluvõrgust toidetav alaldi. Joonisel 4.36 on näidatud kolmefaasiline sildlülituses vaheldi, mida toidetakse vahelduvvooluvõrku lülitatud kolmefaasilisest sildalaldist. Alaldit ja vaheldit ühendab alalisvoolu vahelüli, millesse kuuluvad drossel Ld, kondensaator Cd, energiat summutav ehk pidurdustakisti Rp ning pooljuhtlüliti PL7. Sõltuvalt vahelüli drosseli induktiivsusest ja kondensaatori mahtuvusest võib vaheldi toiteallikas olla nii pinge- kui ka vooluallikas. Pooljuhtlülititena on joonisel näidatud isoleeritud baasiga bipolaarsed transistorid ehk IGBTd. Vahelüli koos
Mõõta erinevate toiteallikate sisetakistus, emj. ja vool suletud vooluahela korral. Tulemused kanda tabelisse . Arvutada kogutakistus R ja vooluallika sisetakistus R sise. Kontrollida kas Ohmi seadus kogu vooluringile on õige ja teha sellest järeldus. 4. Tabel Mõõtmistulemused Arvutustulemused E (V) U (V) I (A) R () Rsise () Järeldus: 1. Kus kasutatakse alaldit elektriseadmetes? 2. Kuidas mõõdetakse emj. ja kuidas pinget toiteallika klemmidelt? 18 LABORATOORNE TÖÖ NR. 13 Eesmärk: germaaniudioodi volt amper tunnusjoonte määramine. 1. Kasutatavad mõõteriistad ja tööks vajalikud vahendid. Jrk. Vahendid Tüüp Süsteem Vahejaotus Mõõtepiirkond 1
44 nimimahutavus, Ah 059 järjekorranumber, 036 külmkäivituse voolutugevus (360 A) TÖÖKARAKTERISTIKUD Külmkäivituse voolutugevus (A) näitab kui tugeva vooluga saab akut koormata: 1) temperatuur - (-18) 0C, 2) koormamise aeg - 10 s. Nõue: aku lõpp-pinge ei langeks alla 6,0 V. 58. Generaatori tüübid ja liigid I. Alalisvoolu generaator: a) eelised: ei vaja väljundpinge alaldit; b) puudused: lamellkommutaatori keerukus ja vähene töökindlus; pingeregulaatorite keerukas ehitus (tagasivoolurelee, voolupiirik, pingeregulaator) ning suur mass II. Vahelduvvoolu generaatori arengut soodustas pooljuhtdioodide leiutamine a) eelised: kompaktne, kontaktivaba, kõrge töökindlus; b) puudused: alaldi ja lisaergutusmähise vajadus TÜÜBID
tüürimisnurk seda väiksem on väljundpinge. Joonis 5.3.2 Nagu graafikudelt näha on reguleeritava alaldi pulsatsioon tugev ja pulsatsioon on seda suurem mida suurem on tüürimisnurk. Kuna väljund voolu impulsid on järsu esiküljega siis tekivad seal kõrgemad harmoonilised mis levivad vahelduvvoolu võrgu kaudu ümbritsevasse ruumi ja põhjustavad raadiohäireid. Tugev pulsatsioon on põhjuseks miks poolperiood reguleeritavat alaldit praktiliselt ei kasutata. Reguleeritavates alaldides eelistatakse reeglina lülitusi milles dioodide või türistoride arv on väiksem. Seetõttu eelistatakse ühefaasilides alaldides trafo keskvälja võtega lülitust ja kolmefaasilides alaldites poolperiood alaldi lülitust. Joonis 5.3.3 Aktiivkoormuse korral on olukord lihtne tarbijat läbiv vool moodustub impulsidest mille vahel on paus. Kusjuures selle pausi kestus on võrdeline tüürnurgaga.
Kolmefaasiliste reguleeritavate alaldite korral aga muutub olukord märksa keerulisemaks sest seal ei ole mitte avatud dioodidele pinged arimeetilised keskmised. Ning taolistel puhkudel kasutatakse lülitustes lühisvoolusid piiravaid elemente. Reguleeritavad alaldid leiavad kasutamist reeglina suuremate väljund võimsuste korral, eriti kolmefaasilised lülitused. Alternatiivseks lülituseks mis on levinud on kasutada tavalist mitte reguleeritavat alaldit. Vahelduvpinge regulaatorid. Vahelduvpinge regulaatorid kasutatakse kas sümmistore või vastulülitatud türistore leiavad kasutamist kas valguse reguleerimisel mil koorumus on aktiuvne või ka elektrilistel kästitööristades millel on vaja reguleerida pöörlemis kiirust. Elektrilised käsitöötriistad on põhimõtteliselt induktiivse koormusega ja seal tekib sarnaselt reguleeritavatele aladitele ka kommutatsiooni nurga probleem.
annaabi.ee 
