Õppejõ teostat ud: ud: .......................................................................... ................ Protoko .......................................................................... ................ ll ................ esitatud : Protokoll arvestatud: KATIOONIDE III RÜHM Co2+, Ni2+, Fe2+/3+, Mn2+, Cr3+, Al3+, Zn2+ P 3.1 Eelkatsed ja vaatlus Lahuse pH, värvus, sademe olemasolu Hüdratiseerunud Co2+, Ni2+, Fe2+, Fe3+, Cr3+- ioonide värvuste järgi võib teha vaid esialgseid järeldusi nende ioonide sisalduse kohta lahuses, sest nende ioonide erinevad värvused vesilahustes võivad üksteise värvusi maskeerida. (Antud lahuses puudusid Fe2+ -ioonid). Võtsin lahuse nr 16 (roosakas), pH = 2 III rühma katioonide lahustuvate soolade vesilahuste iseloomulikud värvused Co2+ - roosakaspunane
KATIOONIDE III RÜHM Co2+, Ni2+, Fe2+/3+, Mn2+, Cr3+, Al3+, Zn2+ P3.1 Eelkatsed ja vaatlus Lahuse pH, värvus, sademe olemasolu Hüdratiseerunud Co2+, Ni2+, Fe2+, Fe3+, Cr3+- ioonide värvuste järgi võib teha vaid esialgseid järeldusi nende ioonide sisalduse kohta lahuses, sest nende ioonide erinevad värvused vesilahustes võivad üksteise värvusi maskeerida. III rühma katioonide lahustuvate soolade vesilahuste iseloomulikud värvused: Co2+ - roosakaspunane Fe2+ - kahvaturoheline Fe3+ - kollane Ni2+ - roheline
Katioonide III rühm Katioonide kolmandasse rühma kuuluvad Co2+, Ni2+, Fe2+/3+, Mn2+, Cr3+, Al3+ ja Zn2+. Nendeahustuvate soolade vesilahustel iseloomulikud värvused on järgnevad: Co2+ - roosakaspunane Fe2+ - kahvaturoheline Fe3+ - kollane Ni2+ - roheline Mn2+ - kahvaturoosa, peaaegu värvitu Cr3+ - roheline, violetne Al3+ ja Zn2+ - värvitu Sadestamisel eraldatakse kõigepealt lahustumatud hüdroksiidid, mille sademed värvuvad erinevalt: Fe2+ + 2NH3 H2O→ Fe(OH)2 – määrdunudvalge, rohkeas, seismisel pruunistub Fe3+ + 3NH3 H2O→ Fe(OH)3 – punakaspruun Cr3+ + 3NH3 H2O→ Cr(OH)3 – määrunudroheline Al3+ + 3NH3 H2O→ Al(OH)3 – valge Seejärel sadestatakse TAA-ga sulfiidid. Sadenevad CoS, NiS, FeS, MnS ja ZnS. Hüdrolüüsi tõttu ei sadene Al2S3 ja Cr2S3, vaid jäävad sademesse hüdroksiididena:
Füüsika TK- 9 klass Elektiväli 1. Milleks muutubaatom siis, kui ta haarab elektrone juurde?- negatiivse laenguga iooniks. 2. Kirjuta Al3 elektronskeem. Al3:13/2/8 3. Hõõrdumisel omavad kehad eri nimelise elektrilaengu. 4. Lünkade täitmine Negatiivse laenguga kehas on elektrone rohkem kui prootoneid. Negatiivselt laetud keha ühendamisel neutraalse kehaga hakkab osa elektrone liikuma negatiivselt kehalt neutraalsele kehale. Negatiivse laenguga keha elektrilaeng siis väheneb neutraalne keha omandab aga negatiivse elektrilaeng
· Al tootmine elektrivoolu abil, muutis Al suhteliselt odavaks ja kättesaadavaks metalliks. Füüsikalised omadused : · Hõbevalge läikiv metall, peegeldab hästi valgust, suhteliselt kerge (tihedus 2,7 g/cm 3) · Suhteliselt kergesti sulav (sulamistemp. ~ 660º C) · Hea elektri- ja soojusjuhtivusega · Plastiline ja mehhaaniliselt hästi töödeldav · Suhteliselt pehme, kergesti kriimustatav Al: +13 | 2)8)3) Al 3e- Al3+ Al3+: +13 | 2)8) Alumiinium reageerib kiiresti õhus oleva hapnikuga. Selle tulemusena tekib tema pinnale õhuke, kuid väga tihe oksiidikiht. See oksiidikiht kaitseb metalli edasist oksüdeerumist, muutes ta vastupidavaks nii õhu kui vee suhtes. 4Al + 3O2 2Al2O3 Veega ei reageeri Al kaitsva oksiidikihi tõttu ei tavatingimustes ega ka mõõdukal kuumutamisel. Hapetega reageerib Al energiliselt. Hape reageerib kõigepealt Al pinnal oleva oksiidikihiga ning seejärel metalliga.
Töö eesmärk Õppejõu poolt antud lahusest nelja III rühma katiooni identifitseerimine. Lahuses on ainult III rühma katioonid, teiste katioonide rühmad puuduvad. Sissejuhatus Katioonide III rühma kuuluvad Co2+, Ni2+, Fe2+/3+, Mn2+, Cr3+, Al3+, Zn2+. Mõndasid neist saab juba eeldada olevat lahuses vesilahuse värvuse põhjal: Ni2+- heleroheline, Co2+- roosakaspunane, Fe2+- kahvaturoheline, Fe3+- kollane, Cr3+- tumeroheline, violetne, Mn2+- kahvaturoosa, peaaegu värvitu. Al3+ ja Zn2+ ioonid on vesilahustes värvitud. Hüdratiseerunud ioonide värvuste põhjal saab aga teha vaid esialgseid järeldusi nende sisalduse kohta lahuses, sest nende ioonide erinevad värvused vesilahustes võivad üksteise värvusi maskeerida. Katioonide kolmanda rühma süstemaatilise analüüsi asemel on võimalik katioone tõestada ka ositianalüüsi meetodil, kuid tasub silmas pidada, et mõnel juhul võib mõni muu katioon
4 : , . 1 , SO42- (1-2), Ba 2+ : BaCl2 + Na2SO4 --> BaSO4(s) + 2NaCl Ba 2+ + SO42- --> BaSO4(s) . 2 , Al3+, 2 NH3 * H2O . Al2(SO4)3+6NH3·H2O => 2Al(OH)3(s) +3(NH3)2SO4 2 Al3+ + 6OH- => 2Al(OH)3(s) 3 , Pb 2+ , CrO42- K2CrO4 + Pb(NO3)2 -> PbCrO4(s) + KNO3 CrO42- + Pb 2+ -> PbCrO4(s) , . PbCrO4(s) Al(OH)3(s) BaSO4(s) 4 1-2 Al2(SO4)3 , Na2CO4 . pH , 2-3 . pH Al2(SO4)3 , 4,2--6,2. , , (pH<7). pH Na2CO3 , , 8,3--9,9. Al2(SO4)3 Na2CO3 ,
Keemia aluste praktikum I Hüdrolüüs Juhendaja: Erika Jüriado Nimi: Henry Kaasik Kuupäev: 1. Soolalahuste pH Määran universaalindikaatorpaberiga erinevate soolalahuste pH Ammooniumkloriidi pH≈6,5 NH4Cl NH4+ + Cl- NH4+ + H2O NH3*H2O + H+ Alumiiniumsulfaadi pH≈1,0 Al2(SO4)3 2Al3+ + 3SO42- Al3+ + H2O Al(OH)2+ + H+ Naatriumkarbonaadi pH≈11 Na2CO3 2Na+ + CO32- CO32- + H2O HCO3- + OH- Kaaliumnitraadi pH≈7 Hüdrolüüsi ei toimu, kuna tegu on tugeva aluse ja happe soolaga, mis on tekkinud neutralisatsioonireaktsioonil, mis pole pöörduv. Alumiiniumsulfaadi ja ammooniumkloriidi hüdrolüüsil tekivad H+ ioonid, mis muudavad keskkonna happeliseks. Alumiiniumsulfaat võib mingil määral edasi hüdrolüüsuda, mis põhjendab ka tema madalama pH
1 monodentaatne, ühehambaline (NH3) 2 bidentaalne, kahehambaline (etüleendiamiin) ≥3 polüdentaalne, mitmehambaline [Ag(NH3)2]Cl ühend nimetus Tsentr ligand Koor välissf aal d. äär aatom arv Na[Al(H2O)2(O Al3+ H2O; 6 Na+ H)4] OH- K2[BeF4] Be2+ F- 4 K+ [Zn(NH3)4]Cl2 Zn2+ NH3 4 Cl- [Pt(NH3)2Cl2] Pt2+ NH3; Cl- 4 - [Ni(CO)4] Ni CO 4 -
Viia läbi 12 katset ja igaühe juures kirjeldada toimuvaid muutusi (sademe teke, värvuse muutused, gaaside eraldumine jne) ning tekkivaid sademeid. OKSÜDATSIOONIASTMETE MUUTUSETA KULGEVAD REAKTSIOONID SADEMETE TEKE KATSE 1 SO42- ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada tilkhaaval Ba 2+ ioone sisaldavat lahust. H2SO4 + BaCl2 = BaSO4 + 2HCl Ba2+ + SO42- = BaSO 4 Katseklaasi tekkis valge mittelahustuv sade. KATSE 2 Al3+ ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada 2 M NH 3 H2O lahust ammoniaagi lõhna püsimajäämiseni. Al2(SO4)3 + 6 NH 3*H2O = 2 Al(OH) 3 + 3 (NH4)2 + 3 SO4 Al3+ + 3NH4 = Al(OH) 3 + 3NH4+ Katseklaasi tekkis valge sade. KATSE 3 Pb2+ ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada CrO 42- ioone sisaldavat lahust. Pb(NO 3)2 + K 2CrO4 = PbCrO 4 + 2KNO3 Pb2+ + CrO42- = PbCrO4
molekulaarkujul. Tasakaalustada ja lõpetada juhendis toodud reaktsioonivõrrandid. Redoksreaktsioonides märkida, milline ühend on oksüdeerija, milline redutseerija. Töö käik: Sademete teke: Katse 1. SO42- ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada tilkhaaval Ba2+ ioone sisaldavat lahust. Ba2+ + SO42- = BaSO4 Na2SO4 + BaCl2 = BaSO4 + 2NaCl Katseklaasis tekkis kahe värvitu aine kokkusegamisel valge sade BaSO4. Katse 2. Al3+ ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada 2 M NH3H2O lahust ammoniaagi lõhna püsimajäämiseni. Al3+ + OH- = Al(OH)3 Al2(SO4)3 + NH4OH = 2Al(OH)3 + 3(NH4)2SO4 Tekkis valge hõljuv sade Al(OH)3 Katse 3. Pb2+ ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada CrO42- ioone sisaldavat lahust. Pb2+ + CrO42- = PbCrO4 Pb(NO3)2 + K2CrO4 = PbCrO4 + 2KNO3 Tekkis munakollane tükkis sade (läbipaismatu). Hüdrolüüs: Katse 4.
· Na2CO3 lahuse pH-d hinnata fenoolftaleiini lisamisega. Fenoolftaleiin pöördeala 8,3...9,9 (sellest väiksema pH juures värvitu, suurema juures punane). Töö käik: Sademete teke: Katse 1. SO42- ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada tilkhaaval Ba2+ ioone sisaldavat lahust. Ba2+ + SO42- = BaSO4 H2SO4 + BaCl2 = BaSO4 + 2HCl Katseklaasis tekkis valge sade (piisas mõnest tilgast BaCl2-st). Tekkinud sade BaSO4 on mittelahustuv. Katse 2. Al3+ ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada 2 M NH 3 H2O lahust ammoniaagi lõhna püsimajäämiseni. Al3+ + 3NH4 = Al(OH)3 + 3NH4+ Al2(SO4)3 + NH4OH = 2Al(OH)3 + 3(NH4+)2SO42- Katse lõppesed tekkis valge sade. Katse 3. Pb2+ ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada CrO42- ioone sisaldavat lahust. Pb2+ + CrO42- = PbCrO4 Pb(NO3)2 + K2CrO4 = PbCrO4 + 2KNO3 Tekkis kollakas sade (läbipaismatu), lisades juurde muutus sade oranzikaks.
põhjuste selgitamine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul, redoksreaktsioonide võrrandite tasakaalustamine. Töövahendid: katseklaaside komplekt Sademete teke Katse 1. SO42– ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada tilkhaaval Ba2+ ioone sisaldavat lahust. CuSO4 + BaCl2 → BaSO4 ↓+ CuCl2 Ba2+ + SO42- → BaSO4 Katseklaasi tekkis valge piimjas BaSO4 sade, mis ei lahustu. Katse 2. Al3+ ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada 2 M NH 3·H2O lahust ammoniaagi lõhna püsimajäämiseni. Al2(SO4)3 + NH4OH → 2Al(OH)3 ↓ + 3(NH4)2SO4 Al3+ + OH- → Al(OH)3 Katseklaasi tekkis paksem piimjas Al(OH)3 sade. Katse 3. Pb2+ ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada CrO 42- ioone sisaldavat lahust. Pb(NO3)2 + K2CrO4 → PbCrO4 ↓ + 2KNO3 Pb2+ + CrO42- → PbCrO4 Tekkis kollane puruline PbCrO4 sade, mis ei paistnud läbi. Hüdrolüüs Katse 4
Ammoniaak on leelistest nõrgem alus ja ammooniumsoolad lagunevad leeliste toimel (NH4)2SO4 +2KOH = 2NH3 + 2H2O + K2SO4 Soolad, nende omadused Soolad on kõik tugevad elektrolüüdid ja on oma lahustunud osas täielikult dissotsieerunud ioonideks Asendusreaktsioonid Aktiivsem metall tõrjub vähemaktiivse soola vesilahusest välja (pingerida) 2Al + 3CuSO4 = Al2(SO4)3 + 3Cu 2Al0 + 3Cu2+ = 2Al3+ + 3Cu0 seega alumiinium oksüdeerub (on redutseerija) Al 0 - 3e = Al3+ ja vaskioon redutseerub (on oksüdeerija) Cu 2+ +2e = Cu0 Ioonireaktsioonid "vahetusreaktsioonid" SOOL + HAPE SOOL+ALUS (leelis) SOOL +SOOL Kulgevad (või ei kulge ) vastavalt ioonireaktsioonide kulgemise tingimustele NaCl + AgNO3 = NaNO3+ AgCl (sade) Ag+ + Cl- = AgCl CuSO4 + Al(OH)3 ei reageeri, sest alumiiniumhüdroksiid ei lahustu vees CuSO4 + Ca(OH)2 = CaSO4 (sade) + Cu(OH)2 (sade) - lühike ioonivõrrand siin mõttetu
Redoksreaktsioonides märkida, milline ühend on öksüdeerija, milline redutseerija. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Oksüdatsiooniastmete muutusteta kulgevad reaktsioonid Sademe teke KATSE 1 SO42- ioone sisaldavale lahusele (0,5…1 ml) lisada tilkhaaval Ba 2+ ioone sisaldavat lahust. Na2SO4+ BaCl2=2NaCl +BaSO4 ↓ SO42-+Ba2+=BaSO4 ↓ Lähteained on värvitud; tulemusena tekib valge sade KATSE 2 Al3+ ioone sisaldavale lahusele (0,5…1 ml) lisada 2M NH 3H2O lahust ammoniaagi lõhna püsimajäämiseni Al2(SO4)3 + 6NH3·H2O = 2Al(OH)3↓ + 3(NH4)2SO4 Al3+ + 3OH- = Al(OH)3 Lähteained on värvitud; tulemusena tekib valge sültjas sade. KATSE 3 Pb2+ ioone sisaldavale lahusele (0,5…1ml) lisada CrO 42- ioone sisaldavat lahust Pb(NO3)2 + K2CrO4 = 2KNO3 + PbCrO4↓ Pb2+ + CrO42– =PbCrO4↓
Midagi hõõruda pole tarvis. Seda on kõige kergem kasutada kodus. 3 Ag2S + 2 Al 6 Ag + Al2S3 Hõbe Alumiinium alumiinum Hõbe sulfiid sulfiid 3 Ag+ + 3 e 3 Ag Al Al3+ + 3e Al + 3 Ag+ Al3+ + 3 Ag Hõbe reageerib hästi lämmastikhappega (HNO3), moodustub tähtsaim hõbedasool hõbenitraat (AgNO3). Hõbenitraat on läbipaistev ja valgustundlik kristalne tahke aine, mida kasutatakse lähteainena paljude teiste hõbeda ühendite sünteesil. 3 Ag + 4 HNO3 3 AgNO3 + NO2 + H2O Hõbe reageerib kergesti väävli või vesiniksulfiidiga (H2S), moodustub tume hõbesulfiid, mis tuhmistab hõbedast esmeid.
tekkivaid sademeid. Kirjutada kõiki muutusi kirjeldavad reaktsioonivõrrandid nii ioon- kui molekulaarkujul. Tasakaalustada ja lõpetada juhendis toodud reaktsioonivõrrandid. Redoksreaktsionides märkida, milline ühend on oksüdeerija, milline redutseerija. Sademete teke: Katse 1. SO42- sisaldavale lahusele (1...2 ml) lisan tilkhaaval Ba2+sisaldavat lahust. BaCl2 (aq) + Na2SO4 (aq) BaSO4 (s)+2NaCl (aq) Ba2+(aq)+SO42-(aq) BaSO4(aq) Tahke BaSO4 sadestub valge sademena. Katse 2. Al3+ sisaldavale lahuse lisan 2M NH3*H2O lahust ammoniaagi lõhna püsimajäämiseni. Al2(SO4)3 (aq)+6NH3*H2O (aq) 2Al(OH)3(s) +3 (NH4)2SO4(aq) + 6H+ Al3+(aq)+NH3-(aq) Al(OH)3(s) Al(OH)3 tekitab valge sademe. Katse 3. Lisasin Pb2+ ioone sisaldavale lahusele CrO42- ioone sisaldavat lahust. Pb(NO3)2 (aq)+K2CrO4 (aq) PbCrO4(s) + 2KNO3(aq) Pb2+(aq) + CrO42-(aq) PbCrO4(s) PbCrO4 tekitab kollase sademe lahuses. Hüdrolüüs: Katse 4. Võtan ühte katseklaasi 1.
tekkivaid sademeid. Kirjutada kõiki muutusi kirjeldavad reaktsioonivõrrandid nii ioon- kui molekulaarkujul. Tasakaalustada ja lõpetada juhendis toodud reaktsioonivõrrandid. Redoksreaktsioonides märkida, milline ühend on oksüdeerija, milline redutseerija. Töö käik. Katse 1 SO42- ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada tilkhaaval Ba2+ ioone sisaldavat lahust. Na2SO4 + BaCl2 = BaSO4 + 2NaCl Tekkis valge sade BaSO4 Katse 2 Al3+ ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada 2 M NH3H2O lahust ammoniaagi lõhna püsimajäämiseni. Al2(SO4)3 + NH4OH = 2Al(OH) 3+ 3(NH4)2SO4 Tekkis valge sade Al(OH)3 Katse 3 Pb2+ ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada CrO42- ioone sisaldavat lahust. Pb(NO3)2 + K2CrO4 = PbCrO4 + 2KNO3 Tekkis kollane sade PbCrO4 Katse 4 Võtta ühte katseklaasi 1 ml Al2(SO4)3 lahust, teise sama palju Na2CO3 lahust. Hinnata lahuste pH-d indikaatoritega (lisada 2..
Katioonide ja anioonide nimetused Katioonide nimed: elemendi eestikeelne nimi + vajadusel ioonilaeng. (Konkreetsete ainete nimetustes sõna ioon ei kasutata). H+ - vesinikioon Fe2+ - raud(II)ioon Na+ - naatriumioon Fe3+ - raud(III)ioon Al3+ - alumiiniumioon Ca2+ - kaltsiumioon Anioonide nimed: tuletatakse elemendi ladinakeelsest nimest Lihtaniooni nime lõpp on -iid, (analoogiliselt kutsutakse ka hüdroksiidiooni). Tabelis on nime lõpp - ioon ära jäetud. Ioon Hape Mõni näide Cl- - kloriid HCl - vesinikloriidhape NaCl - naatriumkloriid S2- - sulfiid H2S - divesiniksulfiidhape FeS - raud(II)sulfiid
Kasutatud töövahendid: Katseklaaside komplekt. Kasutatud kemikaalid: H2SO4, BaCl2, 2 M NH3* H2O lahus, Pb(NO3)2 lahus, K2CrO4 lahus, Al2(SO4)3 lahus, Na2CO3 lahus, 1 M HCl vesilahus, fenoolftaleiini lahus, CuSO4 lahus, 6 M NH3*H2O lahus, metalliline tsink ja vask, HNO3, KMnO4 lahus, H2SO4 lahus, tahke Na2SO3, FeSO4 lahus, K2Cr2O7 lahus. Katse käik Katse 1. SO42-ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada tilkhaaval Ba2+-ioone sisaldavat lahust. Katse 2. Al3+-ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada 2 M NH3*H2O lahust ammoniaagi lõhna püsimajäämiseni. Katse 3. Pb2+-ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada CrO42-ioone sisaldavat lahust. Katse 4. Võtta ühte katseklaasi 1 ml Al2(SO4)3 lahust, teise sama palju Na2CO3 lahust. Hinnata lahuste pH-d indikaatoritega (lisada 2...3 tilka). Katse 5. CO32-ioone sisaldavale lahusele (1...2 ml) lisada mõni tilk indikaatori fenoolftaleiini lahust. Lisada tilkhaaval 1 M HCl vesilahust.
................. . )? ( ). ............................................................................................ 13 5 A. - (S2)? ______( .) 1) 1s22s22p6; 5) 1s22s22p63s23p6; 2 2 6 2 2) 1s 2s 2p 3s ; 4) 1s22s22p63s23p4; 2 2 6 2 2 3) 1s 2s 2p 3s 3p ; 6) 1s22s22p63s23p6 4s2. -? ( .) ______ () -? ( .) ______ - ? ( .) ______ 1) Li+, 2) Fe2+, 3) Al3+, 4) K+, 5) Mg2+. . , ( ) -. ................................................................................... ) ) ? ( .) 14 5 . . A. . _____ ______ . . ....................................................... ( ):__________________________ , N: ..................................................................... 15 10 ( ), , . ) +
K Ba Ca Na Mg Al Mn Zn Cr Fe Ni Sn Pb H Cu Hg Ag Pt Au Ainete lahustuvus vees K+ Na+ Li+ Ag+ Ba2+ Ca2+ Mg2+ Mn2+ Zn2+ Hg2+ Cu2+ Pb2+ Fe2+ Fe3+ Al3+ Cr3+ OH L L L L VL VL E E E E E E E E CL L L L E L L L L L L L VL L L L L Br L L L E L L L L L VL L VL L L L L I L L L E L L L E L E E L L L
Katse 2. a) K3[Fe(CN)6] + NH4SCN – lahus on helekollane, sadet pole. Lahuses ei ole Fe3+ ioone ja seetõttu ei teki ka värvilist [ Fe ( SCN ) ] 2+ ühendit. b) K3[Fe(CN)6] + Cd2+ - lahusesse tekib oranžikas sade, lahus ise kollane. Cd3[Fe(CN)6]2 sademe teke tõestab, et lahuses eksisteeris [Fe(CN)6]3- kompleksioon. Ammiin- ja hüdroksokomplekside teke Katse 3. Seitsmesse katseklaasi valasin Fe3+, Zn2+, Cu2+, Co2+, Ni2+, Pb2+ ja Al3+ ioone sisaldavat soola lahust. Neile lisasin tilkhaaval 0,1 M NaOH lahust kuni tekkis sade. Tekkinud sademete värvused on tabelis 1. Sademega lahused jagasin võrdselt kahe katseklaasi vahel, et ühte lisada konts. NaOH ja teise konts. NH3*H2O. Hüdroksokomplekside teke Sademele lisasin kontsentreeritud NaOH lahust. Tekkinud muutused on kirjas tabelis 1. Reaktsioonivõrrandid katseklaaside kohta, kus muutus toimus:
Keemia aluste praktikum Kuue lahuse kindlakstegemine Juhendaja: Erika Nimi: Reijo Loik Kuupäev:13.11.2013 Jüriado Koostan tabeli reaktsioonide kohta, mis lahuste kokkuvalamisel toimuvad. NaOH H2SO4 Na2CO3 NaCl BaCl2 Al2(SO4)3 NaOH X Tekib - - NaOH + NaOH + Na2SO4, BaCl2→Ba(OH Al2(SO4)3→ näha pole )2 Al(OH)3+ midagi (vähelahust Na2SO4 uv) + NaCl H2SO4 ...
süsinikmonooksiid, süsinik (koks) jt ühendid, milles sisalduvate elementide o-a saab kasvada. Kasutatud töövahendid: Katseklaaside komplekt Katseandmed: Oksüdatsiooniastmete muutuseta kulgevad reaktsioonid Sademete teke Katse 1: SO42 ioone sisaldavale lahusele lisada tilkhaaval Ba2+ ioone sisaldavat lahust. Na2SO4 + BaCl2 2NaCl + BaSO4 SO42 + Ba2+ BaSO4 Kommentaar: Lähteained on värvitud, tekib sade valge häguna. Katse 2: Al3+ ioone sisaldavale lahusele lisada 2 M NH3 H2O lahust ammoniaagi lõhna püsimajäämiseni. Al2(SO4)3 + 6NH3·H2O 2Al(OH)3 + 3(NH4)2SO4 2Al3+ + 6NH3·H2O 2Al(OH)3 + 6NH4- Kommentaar: Lähteained on värvitud, tekib piimjas sade. Katse 3: Pb2+ ioone sisaldavale lahusele lisada CrO42 ioone sisaldavat lahust. Pb(NO3)2 + K2CrO4 2KNO3 + PbCrO4 Pb2+ + CrO42 PbCrO4 Kommentaar: K2CrO4 on vedel kollane aine, Pb(NO3)2 on värvitu, tekib kollane tükiline sade.
(kui tema kontsentratsioon lahuses on väiksem kui 10-6 M)? (11,4) c) Kas Mg(OH)2 täielikuks sadestamiseks võib kasutada 0,10 M NH3H2O lahust? d) kas Mg(OH)2 täielikuks sadestamiseks võib kasutada ammooniumpuhvrit, mis koosneb ammoniaakhüdraadi ja ammooniumkloriidi ekvivalentsetest hulkadest? Kl(Mg(OH)2) = 510-12; K( NH3H2O) = 1,7910-5; 7. Missuguses pH vahemikus toimub Al(OH)3 sadenemine 0,010 M Al3+ ioone sisaldavast lahusest? Kl (Al(OH)3 ) = 1,910-33 (3,8 5,1) 8. Mitu grammi baariumsulfaati lahustub, kui 25 ºC juures kasutati sademe pesemiseks a) 100 cm3 vett; b) 100 cm3 0,005 M väävelhappelahust? Eeldage, et pesuvesi küllastub baariumsulfaadiga. Kl(BaSO4) = 1,0810-10. (0,24 mg; 0,0005 mg)
..6,3 (sellest väiksema pH juures punane, suurema juures kollane). · Na2CO3 lahuse pH-d hinnata fenoolftaleiini lisamisega. Fenoolftaleiin pöördeala 8,3...9,9 (sellest väiksema pH juures värvitu, suurema juures punane). Töö käik: Sademete teke: Katse 1. SO42- ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada tilkhaaval Ba2+ ioone sisaldavat lahust. SO42+Ba2+ BaSO4 H2SO4 + BaCl2 = BaSO4 + 2HCl Katseklaasis tekkis valge hägune sade. Katse 2. Al3+ ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada 2 M NH 3 H2O lahust ammoniaagi lõhna püsimajäämiseni. NH3*H2O = NH4+ + OH- Al2(SO4)3 + 6NH3*H2O 3(NH4)2 + 3SO4 + 2Al(OH)3 Katse tulemusena tekkis paksema koostisega valge sade. Katse 3. Pb2+ ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada CrO42- ioone sisaldavat lahust. Pb2+ + CrO42- = PbCrO4 Pb(NO3)2 + K2CrO4 = PbCrO4 + 2KNO3 Tekkis kollakas hägune sade. Hüdrolüüs: Katse 4.
Happ Happe nimetus Soola Soola valem ja nimetus e nimetus valem HCL Vesinikkloriidhape kloriid Ca2+Cl-2 -kaltsiumkloriid e. soolhaape HBr vesinikbromiidhape bromiid Mg2+Br-2 -magneesiumbromiid HI vesinikjodiidhape Jodiid Al3+I-3 -alumiiniumjodiid HNO3 Lämmastikhape nitraat K+NO3- kaaliumnitraat H2SO3 sulfit Na+2SO32- -naatriumsulfit H2SO4 Väävelhape sulfaat Fe3+2(SO42-)3 raud(III)sulfaat H2S divesiniksulfiidhap sulfiid Fe2+S2- e H2CO süsihape karbonaat NA+2CO32-
Be2+ Alus d ML Sr(OH) Strontsiumhüroksii Sr2+ Alus 2 d ML Ba(OH) Baariumhüdroksiid Ba2+ Alus 2 ML Ra(OH) Raadiumhüdroksii Ra2+ Alus 2 d ML Al(OH) Alumiinumhüdroks Al3+ Alus 3 iid Zn + 2 HCl → ZnCl2 + H2 Ei reageeri veega ka kõrgel temperatuuril Kõrgel temperatuuril annavad oksiidi (vt 4.) ML Zn(OH Tsink(II) hüdroksiid
SOOLADE TEEMA SELGITUSED • SOOLADE MÕISTE LIHTSUSTATULT Soolad koosnevad metalliooni(de)st ja happejääkiooni(de)st (happe aniooon keerukamalt öeldes). K + Cl- Al3+Cl-3 Ioonide laengud peavad kokku andma summa 0 – neutraalne aine ju! Valemi koostamine Kõigepealt kirjutame ühendi valemi ning märgime peale ioonide laengud. Siis paneme ühe iooni laengu väärtuse teise iooni indeksiks: 3+ 2- SIIN NÄHA ’RISTI REEGEL’! (mu nooled võivad nihkuda) Fe2 (SO4)3 Kokku saame 6+ laengut ja 6- laengut, valem on KORRAS! Selle soola NIMETUS on raud(III)sulfaat, sest soolas on Fe 3+ ioon
Aluste lahustumisel vees tekivad metalli katioone ja hüdroksiidioone sisaldavad lahused. - Aluseline keskkond tänu OH ioonidele. Nõrkade ehk mittelahustuvate aluste dissotsiatsiooni puhul tuleb panna kaheotsaga nool. - - NaOH Na+ + OH Al(OH)3 Al3+ + 3OH Soolade dissotsiatsioon Soolade lahustumisel vees tekivad metalli katioone ja happe anioone sisaldavad lahused. Soolad tugevad elektrolüüdid! - NaCl Na+ + Cl Al2(SO4)3 2Al3+ + 3SO42- Ioonidevahelised reaktsioonid Soolade, hapete ja aluste lahused koosnevad ioonidest, siis nende reaktsioonid toimuvad
Metallide keemilised omadused Metallid on redutseerijad ja reageerivad paljude oksüdeerijatega ( kõige tähtsamad reaktsioonid on reageerimine mittemetellidega, hapetega, veega ja sooladega). Metall + Mittemetall Kõik metallid reageerivad halogeenidega ( kloor ja broom vajavad enamasti kõrgemat temperatuuri) 2Na + Cl2 = 2NaCl naatriumkloriid [ Na - 1e = Na+ ja Cl + 1e = Cl- ] 2Al + 3Br2 = 2AlBr3 alumiiniumbromiid [ Al - 3e = Al3+ ja Br +1e = Br-] Vesinik reageerib aktiivsemate metallidega andes hüdriide Ca + H2 = CaH2 kaltsiumhüdriid [Ca -2e = Ca2+ ja H + 1e = H- ] -I pole vesinikule just tavapärane oks.aste ] Hapnikuga reageerib valdav enamus metalle ( va väärismetallid) 4Al + 3O2 =2Al2O3 alumiiniumoksiid [ Al -3e = Al3+ ja O + 2e = O2-] Väävliga reageerib enamus metalle vaid kuumutamisel. Lihtainetevahelisel reaktsioonil oksüdeerib
kaaliumheksatsüanoferraat(II)-lahust. Moodustuvad pruunid vaskheksatsüanoferraadi (II) laigud. Sinise värvuse teke tõestab Fe3+-ioonide osalist difundeerumist laigu äärtesse. Kirjutada kõikide toimuvate reaktsioonide võrrandid. 3NH3·H2O + Fe3+ → Fe(OH)3 + 3NH4+ 4NH3·H2O + Cu2+→ [Cu(NH3)4]2++ 4H2O 6NH3·H2O + Ni2+→ [Ni(NH3)6]2+ + 6H2O Ni2+ + [N2(OH)2C2(CH3)2]2– →Ni[N2(OH)2C2(CH3)2] 2Cu2+ + K4[Fe(CN)6] → Cu2[Fe(CN)6] + 4K+ Katse 3.2. Al3+-iooni tõestus Cu2+-, Cd2+-, Fe3+- ja Zn2+-ioonide juuresolekul Filterpaberile kantakse üks tilk K4[Fe(CN)6] - lahust ja tilga keskele üks tilk analüüsitavat lahust. Tilga keskel seotakse kõik teised Al3+-iooni tõestamist segavad ioonid rasklahustuvate heksatsüanoferraatidena. Al3+-ioonid difundeeruvad laigu äärtesse. Nüüd hoida laiku avatud konts. NH3·H2O pudeli kohal - laigu äärtesse tekib Al(OH) 3. Alisariini (1,2, dihüdroksüantrakinoon
Cl- 9,1 mg/l 250 mg/l Jah SO42- < 0,20 mg/l 250 mg/l jah HCO3- 230 mg/l - - Ca2+ 38,5 mg/l - - Mg2+ 12,9 mg/l - - Üld Fe 0,66 mg/l = 660 g/l 200 g/l ei Na+ 19 mg/l 200 mg/l Jah Al3+ < 10 g/l 200 g/l jah Ba2+ 0,21 mg/l - - Mn2+ 0,027 mg/l = 27 g/l 50 g/l jah Üldine rauasisaldus ületab joogiveele esitatud piirnorme Seda vett võib joogiveena kasutada küll!
SO42- < 0,20 mg/l 250 mg/l jah HCO3- 230 mg/l - - Ca2+ 38,5 mg/l - - Mg2+ 12,9 mg/l - - Üld Fe 0,66 mg/l = 660 μg/lg/l 200 μg/lg/l ei Na+ 19 mg/l 200 mg/l Jah Al3+ < 10 μg/lg/l 200 μg/lg/l jah Ba2+ 0,21 mg/l - - Mn2+ 0,027 mg/l = 27 μg/lg/l 50 μg/lg/l jah Üldine rauasisaldus ületab joogiveele esitatud piirnorme Seda vett võib joogiveena kasutada küll!
molekulaarkujul. Tasakaalustada ja lõpetada juhendis toodud reaktsioonivõrrandid. Redoksreaktsioonides märkida, milline ühend on oksüdeerija, milline redutseerija. Oksüdatsiooniastmete muutuseta kulgevad reaktsioonid: Sademete teke Katse 1. SO42– ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada tilkhaaval Ba2+ ioone sisaldavat lahust. H2SO4 +BaCl2 → BaSO4↓ +2 HCl (Tekkib hägune valge sade) SO42–+Ba2+ → BaSO4 ↓ Katse 2. Al3+ ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada 2 M NH3 ⋅H2O lahust ammoniaagi lõhna püsimajäämiseni. Al2(SO4)3 + 6NH4OH → 2Al(OH)3↓ + 3(NH4)2SO4 (Tekkib valge sade) 2Al3+ + 3SO42- + 6NH4+ + 6OH- → 2Al(OH)3↓ + 6NH4+ +3SO42- Al3+ + 3OH- → Al(OH)3↓ Katse 3. Pb2+ ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada CrO42– ioone sisaldavat lahust. Pb(NO3)2 + K2CrO4 → 2 KNO3 + PbCrO4↓ (PbCrO4 sadestub ning tekkib kollane sade)
nõrga aluse teke NH4Cl (aq) + NaOH (aq) NaCl (aq) + NH3 H2O (aq) NH4+ (aq) + OH (aq) NH3 H2O (aq) vee teke NaOH (aq) + HCl (aq) NaCl (aq) + H2O (l) OH (aq) + H+ (aq) H2O (l) 4. Hüdrolüüsiprotsessid (soola moodustavate ioonide vastastiktoime veega), mis kulgevad väheses ulatuses, kuid põhjustavad soolalahuste pH erinevusi CO32 + H2O HCO3 + OH lahuses ülekaalus OH ioonid, lahus aluseline (pH > 7), Al3+ + H2O AlOH2+ + H+ lahuses ülekaalus H+ ioonid, lahus happeline (pH < 7). 5. Kompleksühendi teke. Kompleksühendid on keemilised ühendid, mille kristallvõres või lahuses esinevad liitosakesed kompleksioonid, mis koosnevad tsentraalaatomist (siin näites Cu) ja sellega seotud lisandidest (aatomid, ioonid või molekulid, siin näites NH 3 molekulid). Kompleksioonid on üldjuhul lahustes väga püsivad. CuCl2 (aq) + 4NH3 H2O (aq) [Cu(NH3)4]Cl2 (aq) + 4H2O (l)
1. p-metallide üldiseloomustus · Metallid, mis kuuluvad p-elementide hulka. · Tuntumad ja levinumad on alumiinium (Al), tina (Sn) ja plii (Pb). · Pehmed ja plastilised metallid. Suhteliselt madalad sulamis ot. · Vastupidavad õhu ja vee suhtes (kaitsev oksiidi kiht). 2. Alumiinium · Asub 3. perioodid IIIA rühmas. · Hõbevalge, kerge ja pehme metall. · Hea elektri ja soojusjuhtivus (juhtmed). · Küllalt aktiivne (loovutab väliskihilt 3 elektroni Al3+). · Moodustab amfoteerseid ühendeid (ühendid, millel avalduvad nii happelised kui ka aluselised omadused). Näiteks: Al(OH)3. · Kõike levinum element maakoores (tähtsam mineraal boksiit põhikoostis Al2O3). Leidub savide ja paljude kivimite koostises. · Reageerib hapete ja leeliste lahustega. · Ei reageeri toa ot kontsentreeritud HNO3 või H2SO4-ga (Al pinnale tekib kaitsekiht, mille toimel alumiinium passiveerub).
ALUMIINIUM 1. p-metallide üldiseloomustus Metallid, mis kuuluvad p-elementide hulka. Tuntumad ja levinumad on alumiinium (Al), tina (Sn) ja plii (Pb). Pehmed ja plastilised metallid. Suhteliselt madalad sulamis ot. Vastupidavad õhu ja vee suhtes (kaitsev oksiidi kiht). 2. Alumiinium Asub 3. perioodid IIIA rühmas. Hõbevalge, kerge ja pehme metall. Hea elektri ja soojusjuhtivus (juhtmed). Küllalt aktiivne (loovutab väliskihilt 3 elektroni Al3+). Moodustab amfoteerseid ühendeid (ühendid, millel avalduvad nii happelised kui ka aluselised omadused). Näiteks: Al(OH)3. Kõike levinum element maakoores (tähtsam mineraal boksiit põhikoostis Al2O3). Leidub savide ja paljude kivimite koostises. Reageerib hapete ja leeliste lahustega. Ei reageeri toa ot kontsentreeritud HNO3 või H2SO4-ga (Al pinnale tekib kaitsekiht, mille toimel alumiinium passiveerub). Alumiiniumi keemilised omadused:
CuCl2 + ZnS = ZnCl2 + CuS (sade) [liida soola, kus anioon on nõrgem Cl- -st ja annaks vasega sademe] ZnCl2 + NaOH = NaCl + Zn(OH)2 (sade) [liida leelist] Zn(OH)2 = ZnO + H2O [kuumutamine] 8. lämmastikhape+ baariumsulfaat ei toimu, kuna reaktsiooniastuv hape on nõrgem, kui soolas sisalduv kaaliumhüdroksiid + alumiiniumsulfiid 6KOH + Al2S3 = 3K2S + 2Al(OH)3 (sade) 6K+ + 6OH- + 2Al3+ + 3S2- = 6K+ + 3S2- + 2Al(OH)3 3OH- + Al3+ = Al(OH)3 kaaliumkarbonaat+ vesinikkloriidhape K2CO3 + 2HCl = 2KCl + CO2 (gaas) + H2O 2K+ + CO32- + 2H+ + 2Cl- = 2K+ +2Cl- + CO2 (gaas) + H2O CO32- + 2H+ = CO2 (gaas) + H2O kaltsiumkloriid+ kaaliumnitraat ei toimu, sest aktiivsemate ioonide paar on lähteainete poolel ( kaaliumnitraat) 9. Cu + HBr = ei toimu Al + k.HNO3 = ei toimu Zn +H2O (aur) = ZnO + H2 (gaas) Fe + 6HNO3 = Fe(NO3)3 + 3NO2 (gaas) + 3H2O 2Al + 3H2SO4 = Al2(SO4)3 + 3H2 (gaas)
lubi. Kasutatakse ehitusmaterjalide CaO valmistamisel. Raud(III)oksiid. Rauarooste peamine koostisosa. Hüdroksiidid Hüdroksiidid On liitained, mis koosnevad metalliioonist ja hüdroksiidiooni(de)st. Metalliioonid on alati positiivse laenguga, _ hüdroksiidioon OH negatiivse laenguga. Hüdroksiidioonide arv aines on võrdne metalliiooni laenguga: · Na+OH naatriumhüdroksiid · Ca2+(OH)2 kaltsiumhüdroksiid · Al3+(OH)3 alumiiniumhüdroksiid Omadused Reageerimine hapetega NaOH +HCl=NaCl+H2O Reageerimine happeliste oksiididega 2NaOH+CO2=Na2CO3+H2O Reageerimine lahustuvate sooladega 2NaOH+CuSO4=Na2SO4+Cu(OH)2 reageerivad ainult vees lahustuvad alused Lagunemine kuumutamisel 2Fe(OH)3 = Fe2O3 +3H2O *Lagunevad ainult mittelahustuvad hüdroksiidid Hüdroksiidide tekkimine Leelised tekivad vastavate metallide reageerimisel veega 2Na+2H2O=2NaOH+H2
Al2(SO4)3 roosa/punane värvusetu 4 jah NaCl kollane värvusetu 6 ei Na2CO3 kollane roosa 9 jah Na2SO3 kollane roosa 9 jah CH3COONH4 kollane värvusetu 6 jah Kirjutada nende soolade hüdrolüüsi võrrandid: 1. Al2(SO4)3 Al3+ H2O AlOH + H+ ; Al2(SO4)3 + 6H2O 2 Al(OH)3 + 3H2(SO4) 2. NaCl NaCl + H2O ei hüdrolüüsu 3. Na2CO3 CO32- + H2O HCO3- + OH- ; Na2CO3 +H2O NaHCO3+ NaOH 4. Na2SO3 SO32- + H2O HSO3- + OH- ; Na2SO3 +H2O NaHSO3+ NaOH 5. CH3COOHN4 NH4+ + H2O NH3 H2O + H+ ; CH3COONH4 + H2O NH3H2O +CH3COOH Arvutada Na2CO3, Na2SO3 ja CH3COONH4 hüdrolüüsi määrad ja lahuse pH eeldades, et
Alumiinium Alumiinium on keemiline element IIIA rühma metall 3 perioodis, järjenumbriga 13 ja oks. astmega +3. Alumiiniumi aatomi elektronskeem Al:+13/-2)-8)-3) Al 3e = Al3+ ( Al oksüdeerub = tema oksüdatsiooniaste suureneb) Alumiiniumi saamine: Alumiiniumi looduses ehedalt ei esine, kuigi ta on maakoores üks levinumaid elemente (massisisaldus maakoores 8,2 %, kolmas element hapniku ja räni järel). Alumiiniumi saadakse maakidest, üks põhiline maak on boksiit- Al2O3 elektrometallurgilisel menetlusel. Boksiit tekib troopilise kliima tingimustes, madala raua ning räni sisaldusega aluspõhja kivimite murenemise tulemusena.
2) , ( Fe Al, Ni Co); 3) . 21. . SiO2, , 8.2 . , , . , O2- , Si4+ : Si O , . . (SiO4)4- . 8.2.1 SiO2 SiO2 . SiO2 , . , . SiO2 : , . ( ). 2,65 /3, . . . , : 1710. SiO2 () , . SiO2 , . SiO2, . , B2O3 P2O5. SiO2 . ( ) , - SiO2. SiO2 , Na2O, CaO . Na Ca (SiO4)4- , . . 8.2.2 (SiO4)4- , . . (SiO4)4- Ca2+ , Mg2+ , Al3+ , . (Mg2SiO4), c (Ca2MgSiO7). - 2MgO·SiO2 2CaO·MgO·2SiO2, . (SiO4)4- . ( ) (Si2O5)2- Al2(OH)4 2+. - . --. , Al2(OH)4(Si2O5).
soolhappega, lisasin 1 ml 1M TAA lahust ja kuumutasin vesivannil 5 minutit. Kuna sadet ei tekkinud, sain välistada ka II rühma katioonide olemasolu lahuses. III rühma katioonide tõestamine Kolmanda rühma katioonide sadestamiseks võtsin 1,5 ml alglahust (kuna teadsin, et seal puuduvad I ja II rühma katioonid), lisasin 6 tilka NH 4Cl lahust, 6M NH3H2O lahust aluselise reaktsiooni püsimajäämiseni ning soojendasin veevannil. Kuna sadet ei tekkinud, sai välistada Fe2+, Fe3+, Cr3+ ja Al3+ ioonide olemasolu lahuses. Lisasin 1 ml 1M TAA lahust ja hoidsin 5 minutit keevas vesivannis. Tekkis must sade, mis viitas CoS, NiS või FeS tekkele. Täielikuks sadestamiseks lisasin veel paar tilka TAA lahust ja hoidsin 2 minutit vesivannis. Tsentrifuugisin. Sademele lisasin sademega võrdse mahu 2M HCl lahust ja segasin. Sade praktiliselt ei lahustunud. Tsentrifuugisin, eraldasin tsentrifugaadi ja sademe. Lisasin sademele 2 tilka konts. HCl ja 2 tilka konts
OKSIIDID on liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik(oa II ). Näit: H2O CO2 Fe2O3 CaO. HÜDROKSIIDID (ALUSED) on liitained, koosnevad metalliiooonidest ja hüdroksiidioonidest OH-. Näit: NaOH Ca(OH)2 HAPPED on liitained, mis koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Näit: HCl H2SO4 H3PO4 SOOLAD on liitained, mis koosnevad metalliioonidest ja happeanioonidest. Näit: NaCl CaF2 Al2(SO4)3 Aine valemis asuvad esimesel kohal positiivsed koostisosad (H + Na+ Al3+ jne ) ja teisel kohal negatiivsed koostisosad ( O 2- OH- SO42- Cl- jne ) Kirjuta iga valemi taha aine klassiline kuuluvus (O Hü Ha S ): Na2SO4 KBr N2O5 P4O10 H3PO4 Ca3(PO4)2 Ca(OH)2 CaO HCl CaCl 2 H2SO4 SO3 MgSO3 Mg(OH)2 MgO FeO . OKSIIDID Oksiidid on looduses ühed kõige enam levinumad ühendid. Oksiidid on iseloomulikud ühendid, kuna nende omadused on heas kooskõlas vastavate elementide üldiste omadustega
Kordinatiivühendid e. Kompleksühendid: S2- tio-, sulfido-, CH3COO- atsetato-, O2- okso-, NH2- amido-, (asanido-), H2O akva-, CO karbonüül-, NH3 ammiin-, H2S sulfaan-. Komplekskatiooniga kompleksimoodustaja nimetus eestikeelne. Kompleksaniooniga komleksimoodustaja ladinakeelsele tüvele lisatakse lõpp aat. KOORDINATIIVÜHENDID - Valemites eristatakse koordinatiivne rühm nurksulgudega. Cu+ 2,4; Ag+ 2; Au+ 2,4; Fe2+ 6; Co2+ 4,6; Ni2+ 4,6; Cu2+ 4,6; Zn2+ 4; Pt2+ 4; Al3+ 4,6; Sc3+ 6; Cr3+ 6; Fe3+ 6; Co3+ 6; Au3+ 4; Pt4+ 6. :NH2(CH2)2H2N: ehk (en) etüleendiammiin ehk [Pt(en)2]2+ ; (COO)22- (:OOC-COO:)2- ehk (ox) oksalato- [Cr(ox)2(H2O)2]-. Kompleksühendite püsivus Mida väiksem ebapüsivuskonstant K I-n, sda püsivam kompleks on. Ebapüsivuskonstandi pöördväärtus püsivuskonstant. (pk= -log(K) mida suurem seda püsivam). TASAKAALUD ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSTES. Lahustumisprotsess, -soojus HL sõltub kristallvõre
Nii tekib elektrivool elektrolüüdis. See kujutab endast positiivsete ja negatiivsete ioonide suunatud liikumist. Elektrolüüsil kehtib Faraday elektrolüüsi seadus – Katoodil sadestunud aine mass on võrdeline voolutugevuse ja ajaga. Elektrolüüsi teel saab esemeid kätta õhukeste metallikihiga. m=k*I*t m – mass(kg) k – antud metalli elektrokeemiline ekvivalent (kg/c) I – voolutugevus(A) t – aeg(s) k on antud tabelis 17. Lk 134 (Al3+) – 0,093 mg/c (Ni2+) – 0,30 mg/c (O2-) – 0,0829 mg/c (Zn2+) – 0,34 mg/c (Ag1+) – 1,118 mg/c (Cu2+) – 0,33 mg/c (Cr3+) – 0,18 mg/c (H1+) – 0,0144 mg/c Elektrivool gaasides Tavalised gaasid elektrit ei juhi. Gaase saab muuta juhtivaks neid oiniseerides (soojendades, UV-kiirguse mõjul). Elektrivool gaasides jaguneb 2-ks: sõltuvaks ja sõltumatuks gaaslahenduseks
d) lahusele NaCl lisamisel, e) lahusele HCl lisamisel. Lahuse lahjendamisel kasvab. T tõstmisel hüdrolüüs tugevneb(endoterm reakts) kasvab. Nõrga happe soolale happe lisamine tugevdab hüdrolüüsi, kasvab. 13. Millised järgmistest molekulidest või ioonidest käituvad vesilahustes happena, millised alusena protolüütilise teooria järgi; kirjutage nendele vastavate seostatud aluste või hapete valemid: H2O, H3O+, OH-, NH3, NH4+, Al3+, F-, S2-, HF, HNO2, H2S, HS-, CH4, CH3COOH, HCOO-? Happena: CH3COOH, NH4+, H3O+, H2S, HS-, H2O, HF, Alusena: Al3+, HCOO-, NH3, H2O, HS-, S2-, OH-, F- 14. Millised järgmistest molekulidest või ioonidest käituvad vesilahustes happena, millised alusena elektronteooria järgi: H+, NH3, H2O, NH4+, Fe3+, Zn2+, F-, S2-, BCl3, AlBr3, CH4, CCl4? Happena: NH3, AlBr3, Fe3+, Zn2+, BCl3 H+ Alusena: , H2O, NH4+ 15. Millistel juhtudel BaSO4 lahustuvus väheneb, millistel suureneb
lahust ning loksutati kuni punane värvus kadus. Pealmine pentanooli kiht muutus värvituks. Katse 3. Tilkanalüüs Katse 3.1. Fe3+-, Ni2+- ja Cu2+-ioonide tõestamine nende koosesinemisel Filterpaberile kanti tilk 6M NH3H2O lahust. Tekkinud laigu keskele kanti tilk Fe3+-, Ni2+- ja Cu2+- ioone sisaldavat lahust. Laigu äärtesse üles ja alla kanti dimetüülglüoksiimi lahust. Laigu vasakule ja paremale äärele kandti tilk kaaliumheksatsüanoterraat(II)-lahust. Katse 3.2. Al3+-ioonide tõestus Cu2+-, Cd2+-, Fe3+- ja Zn2+-ioonide juuresolekul Filterpaberlile kanti tilk K4[Fe(CN)6] lahust ja tilga keskele ühe tilga analüüsitavat lahust. Seejärel hoiti laiku avatud NH3H2O pudeli kohal. Katse 4. IV rühma katioonide (Ba2+, Sr2+ ja Ca2+) tõestamine leekreaktsioonidena Uuritav aine viidi leeki leeginõelal. Nõela otsa külge võeti veidi tahket ainet ning viidi leeki. Leegi
annaabi.ee 
