olemust. Rohkesti tüvesiseseid, tähendust mõjutavaid häälikuvariatsioone. Tunnuste ja 1 lõppude eristamine on seetõttu raske, peaaegu võimatu. Samal grammatilisel tähendusel võib olla mitmeid avaldumisvorme. Näiteks ladinakeelne lause Puellam bellam amo ´ma armastan ilusat tüdrukut´ tähistab noomeni ja adjektiivi lõpp am naissugu, ainsust ja akusatiivi. Flekteerivateks keelteks on veel nimetatud vene, antiik-kreeka ja sanskriti keelt. 4. Polüsünteetilised keeled - näideteks tuuakse tavaliselt eskimo e innuiidi keeled ning mitmed Põhja-Ameerika põlisrahvaste keeled, nt kvakiu keel ja seneka keel. Väga palju seotud morfeeme (üle kümne ühes sõnas) ning nende tähendus sisaldab tavaliselt rohkemat kui tavaline muutelõpp või liide. Sõna ja lause vahe ei ole selge. N: Baffini saare eskimo keel (Ireland 1989)
Uurali algkeeles oli käändeid mõnevõrra vähem kui enamikus praegustes soome- ugri keeltes, kuid pisut rohkem kui näiteks indoeuroopa algkeeles. Eesti keele kääneterikkus pole soome-ugri algkeele pärand, vaid hilisema arengu tulemus. 12 käänet 14st on pärit hilisemast läänemeresoome algkeelest, kuid ainult 5 käänet läheb tagasi soome-ugri algkeelde. Arvatakse, et juba uurali algkeeles oleks saanud eristada nominatiivi, genitiivi, akusatiivi, latiivi, lokatiivi ja separatiivi. Eesti keele vanimad käändelõpud on arenenud ilmselt derivatsioonisufiksitest. Hiljem sündisid käändelõppudest liitkäändelõpud. Nii saadi sise- ja väliskohakäänete lõpud. Läänemeresoome vanemate käänete jäljed eesti keeles Nominatiiv on säilinud, ikka lõputa. Lokatiivi tunnus kadus (lõpukadu!), v.a kirderannikumurdest (eR), 19. sajandil toodi eR-st essiivi na-tunnuse kujul tagasi
Ich fahre damit. Ma sõidan sellega (selle autoga, bussiga) Sie denkt daran. Ta mõtleb sellele. Wofür interessierst du dich? Millest sa oled huvitatud? NB! Kui küsitakse konkreetselt isiku järele, siis kasutatakse eessõna ja käände küsisõna. An wen denkt sie? Kellele ta mõtleb? Mit wem fährt sie nach Paris? Kellega ta Pariisi sõidab? KÄÄNDED Genitiivi, datiivi ja akusatiivi küsimused on küll tõlgitud siin eesti keelde, kuid need on ainult esmased, eestlasele sissejuhatavalt antud küsimuste tõlked. Saksa keeles ei ole need küsimused nii ühemõttelised, kui siin mustvalgel näib. Vt. edasi. Saksa keeles on neli käänet: SINGULAR PLURAL Nominativ wer?/was? der die das die kes?/mis? Akkusativ wen?/was
innerhalb, jenseits, kraft, mittels, oberhalb, statt, um ... willen, ungeachtet, unterhalb, unweit, vermöge, zeit. Daativit nõuavad: aus, auBer, bei, entgegen, gegenüber, gemäB, mit, nach, nächst, nebst, samt, seit, von, zu, zuwider. 15 H. Andresson, M. Paivel Saksa keele õpik algajaile, Tallinn, 1990, lk 35. 17 Akusatiivi nõuavad: bis, durch, für, gegen, ohne, um, wider. Genitiivi ja daativit nõuavad: binnen, dank, längs, laut, trotz, während, wegen, zufolge. Daativit ja akusatiivi nõuavad: an, auf, hinter, in, neben, über, unter, vor, zwischen, entlang. 18 8. ERI KEELTE KÄÄNAMISE VÕRDLUS TABELINA Eesti keel Soome keel Saksa keel Inglise keel Hispaania keel
keeleelementdega, mis liituvad juurele ja sulavad sellega kokku, kuid millel pole iseseisvat olemust. Rohkesti tüvesiseseid, tähendust mõjutavaid häälikuvariatsioone. Tunnuste ja lõppude eristamine on seetõttu raske, peaaegu võimatu. Samal grammatilisel tähendusel võib olla mitmeid avaldumisvorme. Näiteks ladinakeelne lause Puellam bellam amo ´ma armastan ilusat tüdrukut´ tähistab noomeni ja adjektiivi lõpp am naissugu, ainsust ja akusatiivi. Flekteerivateks keelteks on veel nimetatud vene, antiik-kreeka ja sanskriti keelt. 4. Polüsünteetilised keeled - näideteks tuuakse tavaliselt eskimo e innuiidi keeled ning mitmed Põhja-Ameerika põlisrahvaste keeled, nt kvakiu keel ja seneka keel. Väga palju seotud morfeeme (üle kümne ühes sõnas) ning nende tähendus sisaldab tavaliselt rohkemat kui tavaline muutelõpp või liide. Sõna ja lause vahe ei ole selge. N: Baffini saare eskimo keel (Ireland 1989)
Väitekiri: 1) käänamine läänemeresoome keeltes, 2) n-lõpulised käänded kõigis soome-ugri keeltes. 1879 ,,Eesti keele healte õpetus ja kirjutuse viis" Esimene: 1) eestikeelne foneetikakäsitlus, 2) tüvest lähtuv grammatikakäsitlus, 3) diakroonia uurimistulemusi sünkroonias rakendav käsitlus. Veske: pikkus on häälikute omadus. Häälikutel 3 väldet, diftongidel ainult pikk ja ülipikk. Klusiilid: sama hääliku eri pikkused g, k, kk. Soovitas II ja III välte eristamist kirjas. Akusatiivi ja instruktiivi kääne, opatiivi kõneviis. Vältevahelduse teke: 2. silbi vokaali lühenemine 1. silbi pikenemine. 8. Jakob Hurt. 1888 ,,Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele" 1886 ,,Die estnischen Nomina auf ne-purum" - Doktoriväitekiri Helsingi ülikoolis. ne-liiteliste adjektiivide ja substantiivide areng, tähendusrühmad, tuletamine. Suur materjal, ka murretest ja rahvalauludest. Võrdlus soome keelega. 1903 ,,Eesti sõnadest line-lõpuga"
tänu sinule telefoni teel tänavat mööda 9 esmaspäeviti kella viieks direktori juurde w Akusatiiv Akusatiiv on tüüpiline sihitise kääne. Akusatiivi kasutatakse: 1) sihiliste tegusõnadega tähistamaks objekti, millele tegevus on otseselt sihitud: . Firma sai tellimuse. . Lülita arvuti sisse. . Klient maksis arve ära. 2) koos liikumist väljendavate tegusõnadega tähistamaks suunda: tööl käima kinno minema
in der Woche nädala sees Järgnevates väljendites eessõna ei kasutata: montags esmaspäeviti vormittags ennelõunati abends õhtuti u Eessõnad kohamäärustes Saksa keeles kasutatakse eessõnu AN, AUF, ÜBER, NEBEN, UNTER, VOR, IN, nii daativi kui akusatiiviga. Kui saame küsida WO? (kus?), kasutame daativi, kui WOHIN? (kuhu?), kasutame akusatiivi. u AN, AUF, ÜBER, NEBEN, UNTER, VOR, IN daativiga Ainsus Meessoost Naissoost Kesksoost Eessõna nimisõna (M) nimisõna (N) nimisõna (K) AN am Kamin an der Terrasse am Fenster ääres/juures kamina ääres terrassi ääres akna juures AUF auf dem Tisch auf der Treppe auf dem Bett
· Käänamises ja sõnamoodustuses kasutatakse rõhku ja astmevaheldust. Sõnamoodustus: · Nimisõna-, verbi- ja adverbiliited · Tuletusalus (verb või nimisõna, tugevas või nõrgas astmes, vokaal- või konsonanttüvi) 3 Vormiõpetus: · Käänamine, pööramine, komparatsioon, sõnaliigid · 10 käänet, ei ole akusatiivi; komitatiivi on postpositsioon, -na, -ni, -ta arverbiliited. Paralleelvormid. · 7 käändkonda + ebareeglipäraste noomenite rühm · 6 pöördkonda + ebareeglipärased verbid · Käändkondadesse jagunemine põhineb ainsuse N, G, P ja mitmue P vormidel. · Esimene grammatika, kus õnnestunult kasutati põhivorme. Lauseõpetus: · Sõnajärg, lausetüübid, lauseliikmed · Käändevormide kasutamine, rektsioon, rinnsatus, ellips, liitlause.
saj I poole suurim. Vestring esitas sõnastikus sõnarühmi, nt märksõna Litn (=linn) alt leiame Riig, Tallin, Perno-Lin, Tarto-Lin jt. Sõnad on esitatud tähestikulises järjekorras, sõnaloendi ette tuuakse välja 2-3 tähte järgnevatest sõnadest. Märksõnade alla on koondatud ka nendega mõisteliselt seotud leksikat, nt Kal (=kala) all on kaalikad, kalju ja kala; kala all on toodud kalaliigid. Vestring esitab olulisemaid sõnavorme, põhiliselt genitiivi, harvem akusatiivi. Helle - väga hea eesti k tundja, kellele usaldati põhjaeestikeelse piibli suurema osa tõlkimine ja väljaandmine. Tema ajaks olid juurdunud Forseliuse-Hornungi kirjaviisi põhimõtted. Tema suurim teene on põhjaeesti k grammatika 1732 "Kurtzgefaszte Anweisung zur Ehstnischen Sprache" koostamine. Ta oli grammatika tegelik autor, kuigi tiitellehel kirjas vaid väljaandja Gutsleff. Raamat on mahukam kui kõik senised grammatikad, I osa on grammatika, II osa on
Lauseanalüüs on enamasti fraaside ja nende osade süntaktiliste fuktsioonide (lauseliikmete) määramine. Süntaktilised funktsioonid tuleb määrata tekstilausete morfosüntaktiliste omaduste abil. Nendest olulisemad: grammatiliste morfeemide kasutus, kongruents ja reakstioon, sõnajärg. Süntaktiliste funktsioonide piirid ei ole alati selged. Süntaktilised funktsioonid ei ole absoluutsed universaalid. 33. Akusatiivi- ja ergatiivisüsteemid. Verb on transitiivne, kui sellega liitub kohustuslikult kaks NP-d, millest üks objekt teine subj. Aklusatiivisüsteem - kui transitiiv- ja intrasitiivlause subjektid markeeritakse ühtemoodi, transitiivlause objekt aga teistmoodi. Ergatiivsüsteem - osades keeltes tõlgendtatakse I, S ja O suhteid I=O ja S markeeritakse erinevalt. S-i kääne on ergatiiv, I ja O käänet nim absolutiiviks või nominatiiviks. 34. Sõltuvus ja valents.
keeleelementdega, mis liituvad juurele ja sulavad sellega kokku, kuid millel pole iseseisvat olemust. Rohkesti tüvesiseseid, tähendust mõjutavaid häälikuvariatsioone. Tunnuste ja lõppude eristamine on seetõttu raske, peaaegu võimatu. Samal grammatilisel tähendusel võib olla mitmeid avaldumisvorme. Näiteks ladinakeelne lause Puellam bellam amo ´ma armastan ilusat tüdrukut´ tähistab noomeni ja adjektiivi lõpp am naissugu, ainsust ja akusatiivi. Flekteerivateks keelteks on veel nimetatud vene, antiik-kreeka ja sanskriti keelt. Hiljem on veel lisatud: 4. Polüsünteetilised keeled - näideteks tuuakse tavaliselt eskimo e innuiidi keeled ning mitmed Põhja-Ameerika põlisrahvaste keeled, nt kvakiu keel ja seneka keel. Väga palju seotud morfeeme (üle kümne ühes sõnas) ning nende tähendus sisaldab tavaliselt rohkemat kui tavaline muutelõpp või liide. Sõna ja lause vahe ei ole selge.
annaabi.ee 
