keemiline energia muudetakse aktsioonipotentsiaalideks (AP). · Kuulmine: õhurõhu lained muudetakse algul mehaaniliseks energiaks, mis aktiveerib auditoorsed retseptorid, mis tekitavad omakorda AP. · Maitse- ja lõhnataju: keemilised molekulid sobituvad erineva kujuga retseptoritele ja tekitavad AP. · Somatosensoorne süsteem: mehaaniline energia aktiveerib puudutusele või survele tundlikud retseptorid, mis tekitavad aktsioonipotentsiaale. Valu puhul vabanevad koe kahjustuse korral neurotransmitteritena toimivad kemikaalid, mis aktiveerivad valuga seotud närvikiud ja tekitavad AP Veel sensoorsete retseptorite omadusi: · Aitavad sensoorsete sündmuste asukohta määrata, aju võrdleb kõrvutiasetsevate vastuvõtualade infot Retseptiivsed väljad kui pusletükid, teevad sensoorsete sündmuste asukohad selgeks; aitavad vastustega, st motoorika juhtimisel
sünapseid ja suunavad elektrilisi signaale närviraku keha suunas akson on närviraku ühtlase diameetriga kõige pikem jätke, ulatusega mõni mm kuni 1 m. Aksoni distaalne ots reeglina hargneb tugevasti, moodustades telodendrioni. Iga haru lõpus on paksenenud osa - presünaptiline terminaal, mis sisaldab tilgakestena palju neurotransmitterainet. Neuronite tüübid Funktsiooni alusel jagunevad neuronid: 1)aferentseteks e sensoorseteks neuroniteks, mis juhivad aktsioonipotentsiaale perifeeriast KNS suunas 2) eferentseteks e motoorseteks neuroniteks, mis juhivad aktsioonipotentsiaale KNS-st lihastele, näärmetele 3) lülineuroniteks e interneuroniteks, mis juhivad aktsioonipotentsiaale ühelt neuronilt teisele. Struktuuri alusel eristatakse: 1) multipolaarseid neuroneid, millel on 1 akson ja palju dendriite ( enamik neuroneid) 2 )bipolaarseid neuroneid, millel on 1 dendriit ja 1 akson (näit sensoorsed neuronid silmas) 3) unipolaarseid neuroneid, millel on vaid akson
SCN kõhtmised neuronid saavad glutamaatergilist sisendit otse reetinast läbi reetinohüpotalaamilise trakti (RHT); neuropeptiid Y (NPY) kasutav sisend lateraalsest põlvkehatuumast (LGN); serotonergiline sisend Raphe tuumadest. SCN selgmine osa saab sisendit korteksist, basaalsest eesajult ja hüpotaalamuselt. Peamised väljundid : paraventrikulaarne ja dorsaalne mediaalne hüpotaalamus. SNC reguleerib une ajastust ning elektriliselt aktiivne päeva ajal, aktsioonipotentsiaale kõige enam päeva keskel (6- 10 Hz). Bio kella geenidest lähtuv regulatsioon. Per ja Cry geenide transkriptide tasemed on kõrgemaid keskpäeval ja pärastlõunal, PER ja CRY valgu tasemed on kõrgeimad varajases öös. Need valgud moodustavad kompleksid, mis sisenevad rakutuuma ja lülitavad CLOCK- BMAL1 transkriptiooniaktiivsuse mingi ajaperioodi pärast välja (aeg, mis kulub tranksriptsioonile, translatsioonile,
vatsakestes, levib kõigile mitteerutatud lihaskiududele, kuni on müokardi kiud viimseni erutusest haaratud. Kõrvalekaldeid südame rütmis nimetatakse arütmiateks. Arütmiad on küllaltki sagedased nii tervete kui südamehaigust põdevate inimeste seas. Südame rütmihäirete ehk arütmiate põhjuseks on muudatus kas impulsi tekkes, impulsi juhtivuses või mõlemas. 1.Südame elektrofüsioloogia Südame juhtesüsteemi spetsialiseerunud rakud on võimelised tekitama aktsioonipotentsiaale depolariseerides iseennast rütmiliselt ja korduvalt lävepotentsiaalini. Läve juures tekivat ja iseeneslikult edasi arenevat membraani laengu kahanemist nimetatakse erutuseks. Järelikult erutused, mis on südame rütmiliste pulsatsioonide vallandajateks, tekkivad südames eneses. Seda omadust nimetatakse automatismiks. Neid spetsialiseerunud rakke, mis omavad automatismi võimet, nimetatakse sammuandjateks. Primaarne sammuandja on südames
Süsteem koosneb 1. Siinussõlmest (sinuatriaalsõlm paremas kojas ülemise õõnesveeni suubumiskohas) 2. Atrioventrikulaarsõlm 3. His'i kimp 4. His'i kimbu sääred 5. Purkyne kiud (eritusjuhtesüsteemi lõppharudena) Erutusjuhtesüsteemi rakud juhivad aktsioonipotentsiaali palju kiiremini kui teised südamelihase rakud. Impulss levib erutusjuhtesüsteemist südamelihasrakkudesse, mis seejärel kontraheeruvad. 1% müokardi rakkudest on võimalised genereerima aktsioonipotentsiaale, see tähendab, et on võimeline kokku tõmbuma ilma välise stimulatsioonita. Siinussõlmes tekib südame kokkutõmbeid käivitav erutus, mis levib mööda kodade muskulatuuri, kodade ja vatsakeste piiril asuva atrioventrikulaarvõlmeni. Sealt läheb erutus edasi His'i kimpu ning mööda Purkyne kiudusid ja hisi kimbi sääri vatsakeste lihasele. Erutuse tekke ja levikuda kaasneb süstol, ehk südamelihaste kokkutõmme.
*tüüp B: keskmine diameeter (2-5 mm), tagasihoidlikult arenenud müeliintupp, aktsioonipotentsiaalide levimiskiirus 3- 30 m/s *tüüp C: väike diameeter (0,5-1 mm), ilma müeliintupeta, aktsioonipotentsiaalide levimiskiirus kuni 2 m/s; B ja C tüüpi on peamiselt ANS neuronite aksonid. Perif NSis mood. aksonid ja nende kimbud närve. Neuronite tüübid Funkts alusel: *aferentseteks e sensoorseteks neuroniteks, mis juhivad aktsioonipotentsiaale perifeeriast KNS suunas *eferentseteks e motoorseteks neuroniteks, mis juhivad aktsioonipotentsiaale KNS-st lihastele, näärmetele *lülineuroniteks e interneuroniteks, mis juhivad aktsioonipotentsiaale ühelt neuronilt teisele. Struktuuri alusel: *multipolaarseid neuroneid, millel on 1 akson ja palju dendriite (enamik neuroneid) *bipolaarseid neuroneid, millel on 1 dendriit ja 1 akson (näit sensoorsed neuronid silmas)
Kogu refraktaarsuse periood kestab seega ca 0,25 s. Kuna südamelihas refraktaarsuse ajal uutele ärritajatele ei reageeri, hoitakse sellega ära vatsakeste kestev kokkutõmme ja tagatakse südame töö rütmilisus. (võrdluseks skeletilihasraku refraktaarsus 0,005s.) Erutusjuhtesüsteem. Süsteemi kuuluvad sinuatriaalsõlm, kodade juhtetee, atrioventrikulaarsõlm ning Hisi kimp, tema sääred ja lõppharud. Erutusjuhtesüsteemi rakud juhivad aktsioonipotentsiaale palju kiiremini kui teised südamelihase rakud. Nii levib erutusseisund kiiresti kogu südamesse. Impulss levib erutusjuhtesüsteemi rakkudest teistesse südamelihase rakkudesse, mis seejärel kontraheeruvad. Südame kontraktsiooni käivitab tavaliselt urke-koja e. sinuatriaalsõlm. Tervel inimesel siinusrütm puhkeolekus 70- 80 lööki minutis. (sinuatriaalsõlm atrioventrikulaarsõlm Hisi kimp purkinje kiud) Südametsükkel:
Kogu refraktaarsuse periood kestab seega ca 0,25 s. Kuna südamelihas refraktaarsuse ajal uutele ärritajatele ei reageeri, hoitakse sellega ära vatsakeste kestev kokkutõmme ja tagatakse südame töö rütmilisus. (võrdluseks skeletilihasraku refraktaarsus 0,005s.) Erutusjuhtesüsteem. Süsteemi kuuluvad sinuatriaalsõlm, kodade juhtetee, atrioventrikulaarsõlm ning Hisi kimp, tema sääred ja lõppharud. Erutusjuhtesüsteemi rakud juhivad aktsioonipotentsiaale palju kiiremini kui teised südamelihase rakud. Nii levib erutusseisund kiiresti kogu südamesse. Impulss levib erutusjuhtesüsteemi rakkudest teistesse südamelihase rakkudesse, mis seejärel kontraheeruvad. Südame kontraktsiooni käivitab tavaliselt urke-koja e. sinuatriaalsõlm. Tervel inimesel siinusrütm puhkeolekus 70- 80 lööki minutis. (sinuatriaalsõlm atrioventrikulaarsõlm Hisi kimp purkinje kiud) Südametsükkel:
Kuulmine: kuidas helisignaal aktsioonipotentsiaaliks saab; kuulmisteed 1. ühe kõrva helisignaalid mõlemasse ajupoolkerra, vastaspoolkerra tugevam Kuulmisnärv → piklikaju → keskaju alumised kolliikulid (ülemistes olid nägemise vahepealsed keskused) → talamus → auditoorne koor(ja sealt muidugi edasi erinevatesse korteksi osadesse) Somatosensoorsete retseptorite ülesanded. mehaaniline energia aktiveerib puudutusele või survele tundlikudretseptorid, mis tekitavad aktsioonipotentsiaale. Valu puhul vabanevad koe kahjustuse korralneurotransmitteritena toimivad kemikaalid, misaktiveerivad valuga seotud närvikiud ja tekitavad AP. • Notsitseptorid – nahas olevad retseptorid, mis vastutavad valuaistingu eest; reageerivad koekahjustustele ja temperatuurile. Aeglane toime. Dendriitide või lähedalasuvate rakkude ärritamine või kahjustamine vallandab kemikaalid, mis tekitavas AP-d. • Haptilised r – puudutus ja surve, nii kiired kui aeglast toimet vahendavad retseptorid
retseptoritelt 2. eferentne e motoorne osa - peamiseks funktsiooniks on aktsioonipotentsiaalide juhtimine KNS-st skeletilihastele PNS eferentne e motoorne osa jaguneb: 1.somaatiliseks motoorseks närvisüsteemiks 3 2.autonoomseks e vegetatiivseks närvisüsteemiks - suunab aktsioonipotentsiaale KNS-st silelihastele, südamelihasele, näärmetele Autonoomne närvisüsteem jaguneb: 1. sümpaatiliseks närvisüsteemiks - avaldab troofilist mõju siseelundite talitlusele. See süsteem on tahtele allumatu. 2.parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. - avaldab siseelunditele funktsionaalset mõju, viib organismi rahulolekusse, taastades selle varusid ja tasakaalu. Neuron on närvirakk, mis juhib impulsse, mille läbi toimub NS funktsioneerimine
Liiga lühikeste sakromeeride puhul kattuvad aktiini-ja müosiinifilamendid nii palju, et libisemisel hakkavad aktiinimolekulid kiiresti kattuma ning see takistab ristsildade teket ja kontraktsiooni. Liiga pikkade sakromeeride puhul kattuvad müosiin ja aktiin liiga vähe. Lihase arendatavat pinget ehk jõudu saab suurendada ,suurendades sagedust, millega lihase aktsioonipotentsiaalid lihaskiude stimuleerivad. Aktsioonipotentsiaale genereerib lihast kontrolliv motoorne neuron. Leiab aset ÜKSIKKONTRAKTSIOONIDE summatsioon- kui lihas ei ole enne uut stiimulit täielikult lõõgastunud, siis kontraktsioonid liituvad. Lõpuks jõuab lihas maksimaalsesse kontraktsiooni- teetanus. Mittetäielik ehk hambuline teetanus- lihaskiud lõõgastub veidi kontraktsioonide vahel. Täielik teetanus e sile teetanus- lõõgastumist ei toimu üldse. Kui lihas väsib,
ÜheAP jooksul läbi rakumembraani liikuv ioonide hulk on kaduvväike. Närvikiud suudaksid levitada sadu tuhandeid närviimpulsse enne kui Na+-K+-pumpseiskuks. Ioonivahe ühtlustumisel impulsid siiski lõppeksid. ·Repolarisatsioonifaasil eristatakse hüperpolariseerivat ja depolariseerivat järelpotentsiaali, millele järgneb potentsiaali jõudmine puhkeoleku tasemele. Repolarisatsiooni faasi lõpul on rakumembraan taas polariseerunud olekus ja valmis uusi aktsioonipotentsiaale genereerima. REFRAKTAARSUS ·Koe erutuvuse langust nimetatakse refraktaarsuseks. Täielikult puudub erutuvus närvikoel AP depolarisatsioonifaasi ajal 0,5...1,0 ms jooksul (vrd südamelihasrakul 200ms), seda nimetatakse absoluutse refraktaarsuse perioodiks. Sellele järgneb suhtelise refrataarsuse periood ca 3ms (vrd südamelihasrakul 20-50ms). ·AP tekke momendil koe erutuvus langeb, uusi ärritajaid selles piirkonnas vastu ei võeta ja erutus
annaabi.ee 
