grammi tükk; 200 sigarit; üks kilogramm suitsetamistubakat ja närimistubakat. Väljapoolt EÜ territooriumi võib reisija Eestisse toimetada aktsiisivabalt: 40 sigaretti; 100 sigarillot; 50 sigarit; 50 grammi suitsetamistubakat või närimistubakat. Füüsilisele isikule võib saata aktsiisivabalt: 50 sigaretti; 25 sigarillot; 10 sigarit; 50 grammi suitsetamistubakat või närimistubakat. Tubakatoodete aktsiisimäärad Eestis ja EL aktsiisi alammäärad: Määrad Määrad Määrad Toode kroonides eurodes eurodes ELi alammäärad eurodes 2011 2010 1.01.2011 1.01.2012 Fikseeritud määr (1000
Välismõjud Seminar I Välismõjudeks nimetatakse jõude, mis tekitavad kasu või kahju isikule mitte tema enda tegevusesest, vaid mõne teise isiku majandusliku tegevuse tagajärjel. Välismõjusid on kahte liiki: negatiivsed ja positiivseid. Negatiivseteks välismõjudeks nimetatakse isikule või firmale mõne teise organisatsiooni poolt tekitatud kulu, mis on jäetud hüvitamata. Positiivse välismõju korral aga tekitatakse kasu. Negatiivse välismõju näiteks võib tuua autode rohkuse Tallinna keskklinnas, mis aina suureneb. On küll mugavam ja kiirem lahendus omada autot punktist A punkti B jõudmiseks, kuid selle kõigega kaasnevad paljud probleemid. Kõige suurem mure, mis autodega kaasneb, on eelkõige suunatud meid ümbritsevale keskkonnale. Sellega kaasnevad ka seal piirkonnas elavate inimeste tervise probleemid riik peab tagama kodanikele tervisehoi...
Muu alkohol 14,90 eurot 15,65 eurot etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris Allikas: Maksu- ja Tolliamet Võrreldes teiste Euroopa riikidega kuulub Eesti suhteliselt kõrgelt alkoholi maksustanud riikide hulka, kuid võrreldes lähinaabrite Soome ja Rootsiga on Eesti alkoholi aktsiisimäärad tagasihoidlikud. Ka kange alkoholi edetabelis on Eesti esikümnes. Viina aktsiis on näiteks Lätis 1,5 korda madalam kui meil. Kui kõrvutada Eesti alkoholitarbimist teiste lähiriikidega, siis on üldiselt teadaolev Eesti kõrge alkoholitarbimise tase. Ilma turistide tarbimise kaasaostudeta ning hinnangulise illegaalse tarbimise mahtudeta, kuid koos toitlustusasutustes tarbituga (nn. registreeritud tarbimine) oli EKI andmetele toetudes üldine pilt arvestatuna ühe elaniku kohta järgmine:
nendega maksustatakse tarbimist, näiteks aktsiis, käibemaks, tollimaks. ) · Aktsiis on ühetasandiline maks(Erinevalt käibemaksust on aktsiis on ühetasandiline maks. See tähendab, et aktsiisikohustus tekib vaid üks kord kas kauba tootmisel või Eestisse toomisel (täpsemalt küll aktsiisilaost väljastamisel) ja hilisematel müügietappidel mingit täiendavat maksustamist enam ei toimu. Kuna aktsiisimäärad ei sõltu maksuobjekti väärtusest, vaid on fikseeritud kauba ühiku kohta (erand on tubakaaktsiis, milles osa maksust on seotud toote maksimaalse lubatud jaehinnaga), siis puudub ka vajadus hilisemaid müügietappe maksustada) · Regulatiivne eesmärk(Aktsiisidel on lisaks tavapärasele fiskaalsele eesmärgile märgatav tarbimist piirav ja turgu reguleeriv iseloom[3]. Aktsiisidega piiratakse tervisele või keskkonnale ohtlike kaupade tarbimist
Tarbijad maksavad. Sotsiaalmaks pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajalike rahaliste vahendite kogumiseks pandud maks. Tööandja oma tulult. (33% - 20% pensionikindlustuseks, 13% tervisekindlustuseks) Aktsiis maks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele ja mille tarbimist loodab riik vähendada. Ettevõtted ja organisatsioonid, kes toodavad või veavad kaupu, millele on kehtestatud aktsiisimäärad. 10. Selgita proportsionaalne ja progresseeruva maksusüsteemi. Proportsionaalne maksustatav osa tulust on määratud kõigile ühetaoliselt kehtiva %-ga. (20%) Progressiivne (astmeline) maksumäär suureneb astmeliselt vastavalt tulude suurenemisele. 11. Kas Eestis on mõttekas rakendada progresseeruvat e. astmelist tulumaksussüsteemi? Jah, pole mõtet võtta palju makse inimestelt, kes oma palgaga toime ei tule. 12. Mis on riiklikud ja mis kohalikud maksud?
kogusumma peab olema vähemalt 88 eurot 1000 sigareti kohta. * Alates 1. jaanuarist 2013 kehtivad töötuskindlustusmaksete määrad: töötaja makse 2% (varem 2,8%) ja tööandja makse 1% (varem 1,4%). * Sotsiaalmaksu kuumäär on 2013. aastal 290 eurot. Kuumäärale vastav tööandja minimaalne sotsiaalmaksu kohustus on 95,70 eurot kuus. Kuumäärale vastav FIE sotsiaalmaks on 287,10 eurot kvartalis ja 1148,40 eurot aastas. * Alkoholi aktsiisimäärad tõusevad aastatel 20132016 igal aastal keskmiselt 5%.
samas proportsioonis näiteks toornafta hinnamuutusega. Eestis moodustavad maksud bensiini ja diislikütuste hinnast suure osa: · Aktsiisimaks · Miinimumvarumaks · Käibemaks moodustavad üle 50% nii mootoribensiinide kui diislikütuse hinnast. Peamiseks põhjuseks, miks enamvähem sama maailmaturu hinnataseme juures on mootorikütuste jaehinnad võrreldes paari aasta taguse ajaga mitu krooni kõrgemad, on maksumuudatused. Aktsiisimäärad Baltimaadel 2011 aasta alguses. Allikas: statoil.ee Ülevaade mootorikütuste aktsiisimaksude muutuste kohta (1993-2010; allikas: www.fin.ee): Aktsiis EUR/liiter Bensiin Diislikütus 01.07.1993 0,026 0,016 15.11.1995 0,075 0,054 01.01.1997 0,115 0,057 01.12.1997 0,160 0,103
2009. aasta 1. jaanuaril oli Eestis 1 340 415 elanikku, mis oli vaid 520 inimest vähem kui aasta varem. Rahvaarv ja maksutulu, 2000-2009 Igapäevaelus mõjutasid Eesti elanikke eelmisel aastal kõige enam aktsiisimäärade ning käibemaksumäära tõus aasta teisel poolel ning töötuskindlustuse maksumäära tõus. Samas aitas maksumäärade kasvu tasakaalustada töötavale elanikkonnale seadusega ette nähtud tulumaksusoodustused. Maksumääradest on kasvanud tubakatoodete ja kütuse aktsiisimäärad. 2009. aastal tõusis autokütuse aktsiis ligi 12% võrreldes 2008. aastaga. Käibemaks, mille maksumäär on alates 1992. aastast olnud 18%, kerkis 2009. aasta teisest poolest 20%-le. Erinevalt mõningatest aktsiisikaupadest, mida osa inimesi ei tarbi (nt tubakas ja alkohol), mõjutab käibemaksu tõus kogu elanikkonda. Eriti vaesemat osa elanikest, kuna nende sissetulek on väiksem ja seega kulub sissetulekust maksudeks suhteliselt suurem osa kui rikkamatel leibkondadel.
2011. aastal. Võrreldes 2001. aastaga on alkoholiaktsiisi laekumiste maht suurenenud 2,1 korda. Riigi maksulaekumistest moodustas alkoholiaktsiis 4,1% ja viimaste aastatega võrreldes on jäänudselle osakaal samaks.Alkoholiaktsiisi laekus eelmisel aastal riigieelarvesse 209 miljonit eurot ja see on 7% enam kui eelmisel aastal. Eesti kuulub aktsiisimäära järgi suhteliselt kõrgelt alkoholi maksustanudriikide hulka, samas jäävad Eesti aktsiisimäärad lähinaabrite Soome ja Rootsiga võrreldestagasihoidlikuks. 3.10.1.Aktsiisimäär Piiramaks alkoholi tarbimist on valitsus võtnud nõuks tõsta igal aastal alkohliaktsiisi.Eelmine valtisus kiitis 2012. Aastal heaks alkholiaktsiis seaduse millega tõstetakse ajavaehmikus 2013- 2016 alkoholiaktsiis 5% aastas. 2014.aasta, uus valitsu ja uued aktsiisid. 2015.aastal tõuseb alkoholiaktsiis 15% ja 10% aastatel 2016-2018.Kõigi eelduste kohaselt peaks niiviisi alkoholiaktsiisi 2015
Otsesed maksud – maksukohuslane on ühtlasi ka maksumaksja. (Tm, sotsmaks) Kaudsed maksud – seotud kaupade/teenustega hindadega ning nende puhul ei pruugi maksumaksja (maksustatavat kaupa müüv ettevõte) ning maksu tegelik maksja (kauba lõpptarbija) kokku langeda. (aktsiis) Maksukoormuse ülekandumine – maksu siire maksukohuslastelt teistele majandussubjektidele Maks võib olla täielikult siirdatud tarbijale või siis on osa maksukoormusest ka müüjal. Nt aktsiisimäärad maksab kinni täies mahus tarbija. Samas ravimite puhul on tarbija kanda omaosalus, mis sõltub erinevatest kriteeriumitest. 29. Mida tähendab eelarve defitsiit ja kuidas seda mõõdetakse? Eelarve defitsiit ehk eelarve puudujääk on olukord, kus eelarve kulud ületavad tulusid. EAD = valitsuse kulud – valitsuse tulud 30. Mida tähendab riigivõlg ja kuidas seda mõõdetakse? Riigivõlg on eelarve defitsiidi katmiseks võetud laen. Paljudel riikidel moodustab riigivõlg
perry ja karastusjoogi korduskasutuspakendile, milleks on: 1) klaaspakend; 2) plastpakend. (3) Tagatisraha kehtestatakse õlle, vähese etanoolisisaldusega alkohoolse joogi, siidri, perry ja karastusjoogi ühekorrapakendile, milleks on: 1) klaaspakend; 2) plastpakend; 3) metallpakend 9. Mis on pakendiaktsiis? Pakendiaktsiisi seadusega sätestatakse pakendiaktsiisiga maksustatavad pakendid ja neile vastavad aktsiisimäärad. 10. Millise märgistuse on pakendaja kohustatud pakendile kandma? 3) Pakendi ja pakendijäätmete kogumise, korduskasutuse ja taaskasutuse lihtsustamiseks võib pakendiettevõtja kanda pakendile või etiketile: 1) märgi, mis näitab pakendiettevõtja kohustuste üleandmist vastavalt käesoleva seaduse § 16 lõikele 2; 2) pakendimaterjali iseloomustava märgistuse vastavalt Euroopa Komisjoni otsusele
4) füüsilisest isikust ettevõtja vabastatakse oma metsast saadud metsamaterjali müügi tulu tulumaksust 45 000 krooni ulatuses aastas sarnaselt põllumajandusettevõtjaga; 5) alkoholiaktsiis tõuseb lisaks juba praegu seadustatud 10protsendilisele kasvule aasta alguses juulis veel täiendavad 20 protsenti; 6) tubakaaktsiisi määr tõuseb juuliks 2008 EL miinimummäärani ehk ca 1002 kroonini 1000 sigareti kohta; 7) bensiini ja diiselkütuse aktsiisimäärad tõusevad 2008. aasta jaanuarist EL miinimumtasemele bensiini puhul 5 620 kroonini 1000 liitri kohta ja diislikütuse puhul 5165 kroonini 1000 liitri kohta; 8) maagaasile kehtestatakse aktsiis määraga 157 krooni 1000 m3 kohta; 9) EL liitumisel saadud erand kaugküttena kasutatavale põlevkivikütteõlile kaotatakse ja kehtestatakse aktsiis määraga 235 krooni 1000 kg kohta; 10) elektrienergiale kehtestatakse aktsiis 50kr/MWh kohta (5 senti/KWh). Aktsiis asendab seni tootjatele
( edaspiditeine liikmesriik) soetatudja imporditud pakend. MAKSUDE ARVESTUS (Janek Keskküla), Tallinna Majanduskool 29 RP089 (2009/2010) § 3. Aktsiisi laekumine (1) Käesoleva seadusega kehtestatud aktsiis laekub riigieelarvesse. (2) Aktsiis makstakse täiskroonides. § 4. Aktsiisimäärad (1) Pakend maksustatakse aktsiisiga käesoleva seaduse lisas toodud määrade järgi. (2) Pakendi materjali määramise korra kehtestab keskkonnaminister. § 5. Aktsiisimaksja (1) Imporditud kauba pakendilt maksab aktsiisi isik, kelle poolt või kelle eest deklareeritakse kaup vabasse ringlusesse lubamise tolliprotseduurile ühenduse tolliseadustiku mõistes. Muudel juhtudel maksab sisseveetud kauba pakendi pealt
dokument. Aktsiisid - Euroopa Liidu liikmesriikidele kohustuslike aktsiiside (alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiis) kogumine Eestis praegu ei vasta veel täielikult Euroopa Liidu põhimõtetele. Eestis on aktsiisid kehtestatud: · Alkoholiaktsiis - 2001. aasta 1. jaanuaril jõustunud alkoholiaktsiisi seadusega rakendati alkoholiaktsiisi kogumiseks aktsiisiladude süsteem, mis vastab EL Nõukogu direktiivi 92/12/EEC nõuetele. Alkoholi aktsiisimäärad on kooskõlas EL liikmesriikidelt nõutavate minimaalsete aktsiisimääradega. · Tubakaaktsiis - Tubakaaktsiisiga maksustatakse Eestis toodetud ja Eestisse vabaks ringluseks imporditud suitsetamistubakas, sigaretid, sigarid ja sigarillod, närimistubakas ja muud tubakatooted. Eestis toodetud tubakatoodetelt maksab aktsiisi tootja ja Eestisse toimetatud tubakatoodetelt importija. Aktsiisi makstakse tubakatoodete võõrandamisel tootja poolt ja tubakatoodete importimisel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
