Aktsionär on se e g a aktsias eltsi (ettevõtte ) üks omanik e st. Ettevõte aktsionärid omav a d koo s kogu ettev õtet. Se e g a on ettev õtte suurim e e s m ä r k suure n d a d a aktsionärid e vara . · Aktsionärid el võivad olla firma suhte s erinev ad õigus e d vastavalt sellel e, milliseid aktsiaid nad om av a d . Tavalis elt on h ääle õi gu s kõikidel aktsiatel võrdn e . Se e tähend a b, et 1 % aktsiate om a mi s e l saab aktsionär hääleta mi s e l hääletad a 1 % kogu häälte st. Kuid on ka teistsugu s e üles e hitus e g a ettev õtteid. Lisaks on aktsion ärid el õigus ettevõtte kasu mile ja õigus osta uusi aktsaid, mida annab välja ettevõte. · Aktsionär e pe etak s e ühek asjaoss aliste
jälgida, mis aktsiaturgudel toimub, otsustasime osta 50 000 euro eest fondiosakuid ja oleme valmis oma raha paigutama fondi viieks aastaks. Olles keskmise riskitaluvusega investorid, kes tahavad, et nende alginvesteering jääks alles, kuid samas on valmis võtma ka tulu teenimiseks riske, valisime investeerimiseks SEB strateegiafondi, kuna selle eesmärk on teenida tulu, mis on stabiilsem kui traditsioonilistel varaklassidel ehk aktsiatel ja võlakirjadel põhinevate fondide tulu. Investeerimiseks valisime strateegiafondide seast fondi SEB Strategy Balanced, kuna sellel on keskmine riskitase. SEB Strategy Balanced fondi näol on tegemist üsna uue fondiga, mis asutati 2008. aastal, ostuklass käivitati aga alles aastal 2012. Fondivalitsejaks on Seb Asset Management S. A, mis asutati 15.07.1988 ja asub Luksemburgis. Ettevõtte aktsiakapitali väärtus on 2 miljardit eurot.
Soodustada kapitali ümberpaigutamist ühest ettevõttest ja tööstuharust teise. Börsil müüakse ja ostetakse vaid registreeritud ehk märgitud aktsiaid. Registreerimise käigus kontrollitakse börsile aktsiaid müügiks pakkuva ettevõtte majanduslikku seisukorda, kapitali ja kasumi minimaalväärtust ning tehakse järeldus firma usaldusväärsuse kohta. Väärtpaberid ostetakse ja müüakse fondibörsil nende börsikursi alusel, mis kujuneb nõudluse ja pakkumise alusel. Aktsiatel on börsil ostuhind- kõrgeim hind, mida keegi on nõus selle eest maksma ja müügihind- madalaim hind, mille eest ollakse nõus seda aktsiat müüma. Informatsioon aktsiate hindade kohta sisaldab harilikult järgmisi andmeid: ettevõtte nimetud, aktsia kõrgeim ja madalaim hind eelmise aasta jooksul, aastadividend, aktsiatulu määr protsentides, eelmisepäeva madalaim ja kõrgeim hind, sulgemishind- hind,
ebapiisavaks ja seega takistada isiklike investeerimiseesmärkide saavutamist. Alltoodud punktid seletavad kõige tähtsamaid riske: Tururisk (kutsutakse ka süstemaatiliseks riskiks) on seotud aktsiatega ja mõjutab aktsionäre juhul, kui kogu turg kokku kukub ja riski hajutamine (portfelli mitmekesistamine) seetõttu oluliselt keerukamaks osutub. Selliste riskide eest ei ole keegi kahjuks kaitstud. Nii nagu teistel varadel, on aktsiatel valuutarisk. Ka suurte arenenud riikide valuutad võivad teineteise suhtes liikuda piisavalt suurtes piirides, luues olukorra, kus investori põhivaluuta mängib kasumi või kahjumi moodustumisel suurt rolli. Emitendi risk on võimalus, et instrumendi väärtus langeb emitendi halbade finantsnäitajate, majandusraskuste või muude emitendi tegevusest tingitud asjaolude tõttu. Näiteks tarbijate eelistus on muutunud, juhtkond muutub vms.
Aktsiakapitali nimetatakse ka riskikapitaliks, sest aktsiate ostmisel loovutatud raha on antud aktsiaseltsi käsutusse niiöelda igaveseks, see tähendab aktsiaselts pole kohustatud aktsiaid tagasi lunastama." (Saario, 2009:34) Järgnevalt on ära toodud Leedu aktsiate tootluse protsendid. Tabel Allikas: https://fp.lhv.ee/forum/invest/ ,,Aktsiatel on nimi- ja turuväärtus. Nimiväärusel (aktsiale trükitud väärtusel) on investeerija seisukohalt tähtsust vaid siis, kui selgitatakse kasumi jaotamist - makstavad dividendid väljendatakse tihtilugu protsentidena nimiväärtuse suhtes. Investeerija jaoks on hoopis huvipakkuvam aktsia turuväärtus ehk kurss, millega aktsiaid tegelikult müüakse ja ostetakse. Aktsiakursside üldise muutumise iseloomustamiseks kasutatakse erilisi indekseid, mis mõõdavad
hästitoimiv kapitaliturg loobki eeldused investeerimiskapitali aktiivseks liikumiseks. See tegevus on omane lokaalsele tegevusele. Fikseeritud tulususega väärtpaberid Neid väärtpabereid iseloomustab see, et nende tagasiostu tähtaeg on täpselt fikseeritud. Lepinguliselt on määratud intressimaksete suurus ja kord. Seega teab investor, et mingil kindlal päeval tema investeering aegub ning ta saab oma raha koos intressidega tagasi. Dividende makstakse aktsiatel, muudel juhtudel maksame intresse. Seda tüüpi enamlevinud väärtpaberiks on võlakirjad, mida tavaliselt emiteerivad tuntud ning suuremad asutused. Pangad nt emiteerivad võlakirju ja riigi- ja omavalituse ka nemad väljastavad võlakirju. Võlakirjad võivad tänapäeval küllaltki riskantsed olla. Ka fikseeritud tulususega väärtpaberi hind allub järelturu muutustele. Nt kui mingi võlakirja intresstulu langeb, siis tõuseb automaatselt selliste võlakirjade hind
riikide vastu. Konkreetselt Ukrainaga on seotud ka minu investeerimisportfelli kuuluvad Tallinna börsil kauplevad Olympic EG ja Silvano Fashion Group (endine Klementi), millega seotud riikide toimimismehhanismide mõistmist väikeaktsionärina väga oluliseks pean. Olympicu juht Armin Karu oli ka üks ärimeestest, kes Ansipiga ,,ühe daami" reisil kaasas käis. Kuid küsimus ei olegi niivõrd konkreetsetel aktsiatel ja investeerimise kaudu raha tegemisel, vaid meile küllaltki sarnase, kuid inimeste hulgalt ligi 35 korda suurema riigi mõistmises. Essee ajalooline pool ja konkreetsed faktid põhinevad valdavalt Dmitri Popovi ja Ilja Milsteini teosel ,,Oranz printsess" ning teemakohastel Eesti meedias levinud artiklitel. Inspiratsiooni on saadud ka Mart Helme teostest ,,Kremli tähtede all" ja ,,Pronksiöö proloog." Töö lihtsamaks lugemiseks on see vahepealkirjadega jaotatud x osaks
Ettevõtte peamiseks eesmärgiks on maksimaalse puhaskasumi saamine ning aktsionäride maksimaalse tulu teenimine. Ettevõtte maksimaalse puhaskasumi saamiseks on firma lühajaline eesmärk. Ettevõtte majandustegevust hinnatakse iga majandusaasta lõpul st. lühiajaliselt. Aktsionäride puhas tulukasv on pikaajaline eesmärk, kuna reeglina ei suuda ükski ettevõte korvata aktsionäride kulusid lühiajaliselt ehk ühe aasta jooksul. Üheks ettevõtlusvormiks on AS on aktsiatel põhinevale kapitalile tegutsev ettevõte, mis on loodud kasumi teenimise eesmärgil. AS vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga ning aktsionärid oma isikliku varaga AS kohustuste eest ei vastuta. Aktsiakapital võib moodustuda rahalistest või mitterahalistest sissemaksetest ja aktsionäriks võivad olla nii juriidilised kui ka füüsilised isikud. Aktsia on väärtpaber, mis tõendab selle omaniku õigust osal ettevõtte varast ning kasumist. Aktsiad on kõige riskantsemad
1 Maksimaalse kasumi saamiseks on firma lühajaline eesmärk. Ettevõtte majandustegevust hinnatakse iga majandusaasta lõpul st. lühiajaliselt. Aktsionäride puhas tulukasv on pikaajaline eesmärk, kuna reeglina ei suuda ükski ettevõte korvata aktsionäride kulusid lühiajaliselt ehk ühe aasta jooksul. AS on aktsiatel põhinevale kapitalile tegutsev ettevõte, mis on loodud kasumi teenimise eesmärgil. Aktsiakapital on jaotatud aktsiateks vastavalt nimiväärtusele (alates 01.01.2011 on võimalikud ka nimiväärtuseta aktsiad). Aktsia minimaalne nimiväärtus on 10 krooni ( 0,1 eurot). OÜ minimaalne väärtus on 100 krooni. Aktsiaseltsis võib kasutada kahte liiki aktsiaid: lihtaktsiad ja eelisaktsiad (kuni 1/3 kogu aktsiakapitalist).
Aktsia hinna leidmise vajadus tekib eelkõige ühinemiste ja liitumiste hetkel, kui on vaja määrata, mis hinnaga omandisuhe muutub. Börsiinvesteeringute puhul on selle määramine aga oluline selleks, et selgitada välja, kas aktsia on turul üle- või alahinnatud (lisakasu saamise eesmärgil). Võrreldes võlakirja väärtuse hindamisega, on aktsia väärtuse leidmine keerukam. Põhjus tuleneb sellest, et ei ole teada tulevasi aktsionäridele kättesaadavaid rahavoogusid ning aktsiatel puudub tähtaeg. Lisaks on keeruline määrata ka lihtaktsionäri nõutavat tulunormi. Lihtaktsia väärtust võib vaadata kui tulevikus saadavate dividendide nüüdisväärtust. Sel juhul on tegemist ajaldatud rahavoolise käsitlusega (DCF). Kuna lihtaktsiatel puudub lõpptähtaeg, siis tuleb kõik sellelt saadavad dividendid diskonteerida lõpmatuseni:
organid, asutamisdokumendid, kapital, aruandlus, otsuste vaidlustamise kord, tegevuse lõpetamine, ümberkujundamine). Erinevused Kapitali miinimumsuurus 2 500 ja 25 000 Osakapital on jagatud osadeks (ÄS § 135 lg 1), aktsiakapital on jagatud aktsiateks (ÄS § 222). Osa on jagatav (ÄS § 152), aktsia on jagamatu (ÄS § 224). Osa minimaalne nimiväärtus 1 , aktsiatel 0,1 . 19 Võimalik välja lasta arvestusliku väärtusega aktsiad (ei määrata kindlaks iga aktsia nimiväärtust ja see, kui suur see arvestuslik väärtus on, sõltub ning on paindlikum). Aktsiad registreeritakse EVK-s (ÄS § 228 lg 1), osad võib registreerida EVK-s osanike otsusel (ÄS § 148 lg 7, ÄS § 182 lg 3). Osanike nimekirja peab osaühingu
d) aktsiaselts § ÄS § - asutab 1-... isikut (füüsiline või juriidiline isik) - AS vastutab kogu oma varaga, piiratud vastutus - aluseks: asutamisleping õi asutamisotsus ja selle lisana põhikiri - juhtimine: aktsionäride üldkoosolek, nõukogu (3-...liiget), juhatus (1-.... liiget) - esindusõigus eelduslikult igal juhatuse liikmel - põhineb aktsiatel, min aktsiakapital 400 000 EEK. - aktsionäril õigus osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi ning AS lõpetamisel allesoleva vara jaotamisel õigus saada osa. e) tulundusühistu § TÜS § - äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majan- duslikke huve läbi ühise majandustegevuse. - asutab 5-.... isikut (füüsiline või juriidiline) või 3-..
puhul, kus eesmärgiks ei ole osade suur käive ning kus osanikud on sageli igapäevase majandustegevuse ja selle kontrolliga tihedalt seotud. 5.2. Aktsiaselts versus osaühing Aktsiaselts kui avatud kapitaliühing: I Aktsia: · Aktsiaseltsi aktsiakapitali miinimumsuurus on 400 000 krooni (ÄS § 222). · Aktsiakapital on jagatud aktsiateks (ÄS § 221 lg 1), aktsia on jagamatu (ÄS § 224). · Aktsiatel on ühesugune nimiväärtus (ÄS § 223). · Aktsiad registreeritakse EVK-s (ÄS § 228 lg 1). · Aktsiaraamatut peab EVK (ÄS § 233 lg 2). · Aktsiad on võimalik teha börsil vabalt kaubeldavaks. · Aktsia on vabalt võõrandatav (ÄS § 229 lg 1). · Teiste aktsionäride ostueesõiguse aktsiate võõrandamisel kolmandale isikule võib sätestada põhikirjas (ÄS § 229 lg 2) tehingust tulenev ostueesõigus
Aktsiate märkimine võib toimuda nt AS asutamisel või aktsiakapitali suurendamisel. Aktsia ja aktsionär Aktsia Aktsia mõiste, nimiväärtus, ülekurss ÄS § 221 kohaselt on aktsiaselts äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsiakapitali minimaalne suurus peab olema 25 000 eurot. Aktsia on varaline õigus, mis ei anna aktsionärile õigust midagi füüsiliselt vallata, vaid üksnes õigused aktsiaseltsi suhtes. Aktsiatel on kindlaksmääratud nimiväärtus, mis väljendab aktsionäri proportsionaalseid huve aktsiaseltsis. Aktsiaseltsil saavad olla ainult nimelised aktsiad, mille omanik on identifitseeritav läbi kande aktsiaraamatus. Erinevalt osast on aktsia jagamatu, mis tähendab, et aktsionäril ei ole lubatud aktsiat jaotada erinevateks osadeks ja aktsia käibib tervikuna. Aktsia jagamatuse tõttu lastakse praktikas aktsiad reeglina välja minimaalse nimiväärtusega
annaabi.ee 
