lisakohustuse saaja on siis vastavalt kas käendaja või garant. Rahalise tagatise puhul tagab täitmist võlgnik ise, nt lepingus lepitakse kokku leppetrahvi maksmises või siis võlgnik maksab käsiraha, millega tõendatakse lepingu sõlmimist ja tagatakse selle täitmine. 3. Mida tähendab kõrvalkohustuste aktsessoorsus? Mida tähendab abstraktsus? Millised on aktsessoorsed ja millised abstraktsed kõrvalkohustused? Aktsessoorne kõrvalkohustus on seotud põhikohustusega ehk on seotud põhikohustuse kehtivuse ja põhikohustuse täitmisega. Kui tagatis on aktsessoorne, siis sõltub võlausaldaja nõude kehtivus tagatiskohustuse võtnud isiku vastu põhikohustuse kehtivusest. Aktsessoorne tagatis on põhinõudega seotud ka nõude üleandmise korral (VÕS § 167 lg 1). Aktsessoorsed kõrvalkohustused on käendus ja pandiõigus. Abstraktne kohustus on mitteaktsessoorne kohustus
Samas võivad pooled muuta AÕ-lepingu kehtivaks alustehingu kehtivusest, kui seadusega ei ole välistatud asjaõiguslepingu tingimuslikkus. Võidakse tunnistada tühiseks mõlemad lepingud – nt kui pool oli mõlema lepingu ajal teovõimetu (vigade identsus). Mõlema tehingu tühisuse korral saab esitada kohtusse omandi kaitse hagi ning KR kande parandamise nõude. Ainult kohustustehingu tühisuse puhul saab eristada alusetu rikastumise nõude Käsipant on aktsessoorne pant (AÕS § 284), st pant sõltub nõudest ja lõpeb, kui tagatav kohustus on täidetud. 27. Milliste tingimuste täitmisel registerpant tekib? Registerpant on piiratud asjaõigus, mille alusel on isikul, kelle kasuks registerpant on seatud, õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud eseme arvel. Registerpanti saab seada patendile,kaubamärgile, tööstusdisainilahendusele, kasulikule mudelile, sordile, mikrolülituse
Garantii Garantiiks loetakse seaduse või lepinguga ettenähtud ühe juriidilise isiku kohustust täita võlausaldaja suhtes teise juriidilise isiku võlgnevus täielikult või osaliselt kohustuse mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral. Seega on garantii kohaldatav vaid majandus- või kutsetegevuses. Garantii andjaks ehk garandiks on krediidiasutus või kindlustusselts.Garandi kohustus võlausaldaja ees ei sõltu otseselt põhikohustusest st garantii ei ole aktsessoorne, mis tõttu garandi vastutus on täiesti iseseisev. Aktsessoorne on nõue ka siis, kui on kokku lepitud teisiti. Garantii andja võib võlausaldaja vastu esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid. Garantii andja garantiist tulenev kohustus lõpeb, kui: 1) garantii andja maksab võlausaldajale rahasumma, mille maksmiseks ta garantiist tulenevalt on kohustatud; 2) möödub tähtaeg, milleks garantii on välja antud;
kodanikele ette kirjutada. Pluralism kui erinevaid ühiskondlikke nähtusi ja väärtussüsteeme eeldav ühiskonnakord tingib tolerantse ehk salliva suhtumise. See tähendab, et karistusõigus ei ole relv võistlevate maailmavaadete võitluses ega tohi kaitsta konkretseid usulisi või ideoloogilisi huve · Karistusõiguse aktsesoorsus ja fragmentaarsus- 76. aktsessoorne karistusõiguse ülesandeks on kaitsta olemasolevat riigi- ja ühiskonnakorda ja selle põhiväärtusi, seega õiguskorda, mida ta ise ei loo, vaid leiab need olemasolevana eest, on karistusõigus aktsessoorne ehk olemasolevale lisanduv. fragmentaarsus tähendab selle toimimist põhimõttel äärmise abinõuna. Karistusõigus ei kujuta endast terviklikku ja kõikehõlmavat õigushüvede kaitsesüsteemi, vaid
(seadusjärgne käsipant) Kommertspant –saavad seada vaid registrisse kantud ettevõtjad, seisneb vallasvara pantimises kommertspandiregistrisse registreerimise teel ilma, et vara valdus üle läheks (KomPS § 1 lg 1) Arestipandiõigus– tekib sissenõudjale täitemenetluses arestimise ajast (TMS 65) Laevahüpoteek (erandlik, laeva kinnistusraamatusse seatud )AÕSRS § 13 toob veel ühe ligi – nn ajutine aktsessoorne valduseta pant ehitisele kui vallasasjale (ei ole käsipant ega registerpant) PANDI ESE Pantida võib kõike (asjad ja õigused), mis on käibes ja üleantav ning mille pantimine ei ole seadusega keelatud. AÕS §277.Pandi ese (1) Pantida võib asju ja varalisi õigusi, mille pantimine ei ole seadusega keelatud (pandi ese). (2) Pantida ei saa vara, millele seadusega ei ole lubatud sissenõuet pöörata.
kohustuse täitmise eest kolmandale isikule - isiklikud – käendus, garantii, rahalised- käsiraha, leppetrahv Leppetrahv (§158 lg 1) nii õiguskaitsevahend kui kõrvalkohustus, nõude alus ei ole § 108 lg 2 - leppetrahv = lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma või tegema mingi teo kahjustatud lepingupoole huvides - survefunktsioon - aktsessoorne – kõrvalkohustus ehk ei ole iseseisev kohustus ning on põhikohustusega seotud, tähendab kui põhikohustust ei ole olemas (leping on tühine) siis järelikult on tühine ka kogu jutt leppetrahvi näol. Näited aktsessoorsetest ja mitteaktsessoorsetest kõrvalkohustustest. - Teatud juhtudel täiendatakse ühe isiku võimalusi sellega, et lubatakse tal kasutada teise isiku vastuväiteid, selles osas, on
Garantii Garantiiks loetakse seaduse või lepinguga ettenähtud ühe juriidilise isiku kohustust täita võlausaldaja suhtes teise juriidilise isiku võlgnevus täielikult või osaliselt kohustuse mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral. Seega on garantii kohaldatav vaid majandus või kutsetegevuses. Garantii andjaks ehk garandiks on krediidiasutus või kindlustusselts.Garandi kohustus võlausaldaja ees ei sõltu otseselt põhikohustusest st garantii ei ole aktsessoorne, mis tõttu garandi vastutus on täiesti iseseisev. Aktsessoorne on nõue ka siis, kui on kokku lepitud teisiti. Garantii andja võib võlausaldaja vastu esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid. Garantii andja garantiist tulenev kohustus lõpeb, kui: 1) garantii andja maksab võlausaldajale rahasumma, mille maksmiseks ta garantiist tulenevalt on kohustatud; 2) möödub tähtaeg, milleks garantii on välja antud;
Aktsiate pant (ÄS § 232, AÕS § 314-319.6; EVKS § 16 ja 16.1) Asjaõiguslikest koormatistest on aktsiaid võimalik koormata pandiga, kui põhikiri seda võimalust ei välista. Põhikirja piirang omab kolmandate isikute suhtes (ja pandi kehtivuse seisukohalt) tähendust, kui selle kohta on ka märge EVK-s (EVKS § 9). Pantimine eeldab kirjalikku vormi (käsutustehingut). Pant aktsiale tekib arvates märke tegemisest EVK-s (EVKS § 16 lg 2). Aktsiate pant on aktsessoorne (seotud tagatava kohustusega). Aktsia pant lõpeb tagatud nõude lõppemisel (AÕS § 284). Aktsiate võõrandamine panti ei lõpeta. Pant lõpeb tagatava kohustuse ülevõtmisel (VÕS § 177 lg 2). Aktsiate koormamine. Pant. Ühele aktsiale ei saa seada mitut panti. Pandi realiseerimine toimub kohtutäituri vahendusel toimuva müügi teel, kui põhikiri ei näe ette teisiti (EVKS § 16 lg 6; vt ka AÕS § 292 lg 2; 319.2).
(seadusjärgne käsipant) Kommertspant –saavad seada vaid registrisse kantud ettevõtjad, seisneb vallasvara pantimises kommertspandiregistrisse registreerimise teel ilma, et vara valdus üle läheks (KomPS § 1 lg 1) Arestipandiõigus– tekib sissenõudjale täitemenetluses arestimise ajast (TMS 65) Laevahüpoteek (erandlik, laeva kinnistusraamatusse seatud )AÕSRS § 13 toob veel ühe ligi – nn ajutine aktsessoorne valduseta pant ehitisele kui vallasasjale (ei ole käsipant ega registerpant) PANDI ESE Pantida võib kõike (asjad ja õigused), mis on käibes ja üleantav ning mille pantimine ei ole seadusega keelatud. AÕS §277.Pandi ese (41) Pantida võib asju ja varalisi õigusi, mille pantimine ei ole seadusega keelatud (pandi ese). (42) Pantida ei saa vara, millele seadusega ei ole lubatud sissenõuet pöörata.
Leppetrahv võib olla ka tegu, mille kohustust rikkunud pool peab kannatanud poolele tegema (nt asja üleandmine). Sellisel juhul on tegemist aga pigem kahju hüvitamise kokkuleppega. Mis juhtub kui põhileping on tühine? Kui põhileping on tühine, kuid lepingus oli kokku lepitud hüvitatava kahju summas, siis on tühine ka kokkulepe kahju hüvitamise summa kohta ning kannatanud pool saab nõuda kahju hüvitamist üldises korras. Leppetrahv on oma olemuselt põhikohustusega seotud (aktsessoorne) kõrvalkohustus (VÕS § 163), mis tähendab, et leppetrahvi maksmise kokkulepe on kehtetu, kui põhileping on ise kehtetu. Tavaliselt on leppetrahvi maksmise kohustus üheks lepingupunktiks, kuid pooled võivad leppetrahvi kokkuleppe vormistada ka iseseisva lepinguna. Leppetrahv kui tagatis peab olema vastavalt VÕS § 11 lg-le 3 sõlmitud samas vormis, kui peab olema sõlmitud leping, mille täitmist tagatakse, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
nõuda kahju hüvitamist üldises korras. Seega eelpool toodust järeldub, et: 1. leppetrahv võib olla väljendatud nii rahas kui ka teos; 2. ta on ette nähtud ainult poolte kokkuleppel; 3. tema sissenõudmise aluseks on kohustuse täitmata jätmine, kohustuse mittenõuetekohane täitmine või kohustuse täitmisega viivitamine. Leppetrahv on oma olemuselt põhikohustusega seotud (aktsessoorne) kõrvalkohustus (VÕS § 163), mis tähendab, et leppetrahvi maksmise kokkulepe on kehtetu, kui põhileping on ise kehtetu. Tavaliselt on leppetrahvi maksmise kohustus üheks lepingupunktiks, kuid pooled võivad leppetrahvi kokkuleppe vormistada ka iseseisva lepinguna. Leppetrahv kui tagatis peab olema vastavalt VÕS § 11 lg-le 3 sõlmitud samas vormis, kui peab olema sõlmitud leping, mille täitmist tagatakse, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
nõuda kahju hüvitamist üldises korras. Seega eelpool toodust järeldub, et: 1. leppetrahv võib olla väljendatud nii rahas kui ka teos; 2. ta on ette nähtud ainult poolte kokkuleppel; 3. tema sissenõudmise aluseks on kohustuse täitmata jätmine, kohustuse mittenõuetekohane täitmine või kohustuse täitmisega viivitamine. Leppetrahv on oma olemuselt põhikohustusega seotud (aktsessoorne) kõrvalkohustus (VÕS § 163), mis tähendab, et leppetrahvi maksmise kokkulepe on kehtetu, kui põhileping on ise kehtetu. Tavaliselt on leppetrahvi maksmise kohustus üheks lepingupunktiks, kuid pooled võivad leppetrahvi kokkuleppe vormistada ka iseseisva lepinguna. Leppetrahv kui tagatis peab olema vastavalt VÕS § 11 lg-le 3 sõlmitud samas vormis, kui peab olema sõlmitud leping, mille täitmist tagatakse, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
vastavat menetlusõiguslikku avaldust. Hüpoteegipidaja võib nõuda hüpoteeiga tagatud nõude rahuldamist siis, kui see on muutunud sissenõutavaks, nt kohustuse täitmise tähtpäeva möödumisel. Võlausaldaja nõude võib rahuldada ka omanik, et vältida kinnisasja sundmüüki. Nõude rahuldamisel omaniku poolt muutub hüpoteek omanikuhüpoteegiks. Kohtulik hüpoteek Seaduses sätestatud alusel on seatakse kohtulik hüpoteek haginõude ulatuses ja seega on alati aktsessoorne. Aresthüpoteeks seatakse kohtumääruse alusel mitte täitedokumendi alusel. Kohtulik hüpoteek annab hagi tagamist taotlenud isikule asja koormavate teiste õiguste suhtes samasugused õigused nagu hüpoteek hüpoteegipidajale. Kohtulik hüpoteek kantakse kinnistusraamatusse kohtu algatusel ja tekib kinnistusraamatusse kandmisega. Kinnistusraamatu kande tegemiseks ei ole vaja esitada kinnistasmisavaldust ja puudutatud isiku nõusolekut. Käsipant
annaabi.ee 
