Radioaktiivsus, allotroopia. Mõisted: aatom, keemiline element, elektron, prooton, neutron. 4. Keemia põhiseadused:massi jäävuse seadus, energia jäävuse seadus, koostise püsivuse seadus, ruumalaliste suhete seadus,Avogadro seadus. 5. Keemiline side, sideme pikkus. Keemilise sideme tüübid: Kovalentne side (polaarne ja mittepolaarne), iooniline, metalliline, vesinikside ja doonor- aktseptorside). Aine omaduste sõltuvus keemilise sideme tüübist. 6. Ainete liigitus: Liht- ja liitained. Anorgaaniliste ühendite põhiklassid: Oksiidid ja nende liigitus. Happelised oksiidid, happevihmad. Happed ja nende liigitus, pH lahustes. 7. Hüdroksiidid, nende liigitus ja keemilised omadused. Soolad, liigitus ja keemilised omadused. Anorgaaniliste ühendite nomenklatuur. 8
mittepolaarne - side, milles mõlemad aatomid mõjutavad ühist elektronpaari võrdse jõuga iooniline - ioonide vahel tekkinud keemiline side. mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide elektrilise tõmbumise tulemusena. Iooniline side tekib metalli ja mittemetalli vahel metalliline - metalliioonide ja liikuvate ühistatud elektronide vastastikune tõmbumine metallides vesinikside - täiendav side, mis tekib selliste molekulide vahel, mis sisaldavad H-F; H-N; H-O sidemeid. doonor- aktseptorside - Keemiline side, milles ühe elemendi aatomi elektronpaar läheb teise elemendi aatomi vabale (tühjale) orbitaalile. Elementi, mis annab elektronpaari, nimet. doonoriks. Element, millel on tühi orbitaal - aktseptor.
poole. Mittepolaarne kovalentne side - Kui kovalentne side on tekkinud sama elemendi aatomite vahel, või aatomite vahel, mille elektronegatiivsus on võrdne seovad mõlemad aatomid ühiseid elektronpaare võrdse jõuga. Iooniline side - side, mis on moodustunud erinevate laengutega ioonide vahel. Tekib elektronide ülekandumisel ühelt aatomilt teisele. Koordinatiivne side e doonor-aktseptorside keemiline side, mille ühe elemendi aatomi elektronpaar läheb teise elemendi aatomi vabale orbitaalile. Sideme polaarsus eri elementide vahelised keemilised sidemed ei ole sümmeetrilised. Enamasti on sideme elektronpaar(id) nihkunud ühe või teise aatomi suunas. Polaarne- asümmeetriline; mittepolaarne sümmeetriline. Lewise teooria teised elemendid püüavad keemiliste reaktsioonide kaudu saavutada
jagamata elektronpaar (kahelektroniline orbitaal). Vesinikioonil on vaba 1s orbitaal. NH3 molekuli ja H+ iooni teineteisele lähenemisel satub lämmastiku aatomi kaheelektroniline orbitaal H+ tõmbejõudude sfääri. Seega kaheelektroniline aatomiorbitaal muundub kaheelektroniliseks molekulorbitaaliks ja moodustubki neljas kovalentne side lämmastiku ning vesiniku aatomi vahel. Doonoraktseptorside tekib sageli kahe vastasnimeliselt laetud iooni vahel: + H + :H H : H Doonor aktseptorside tekib samuti katioonide ja vaba elektronpaari omavate molekulide vahel: 2+ 2+ Zn + 4NH3 [Zn(NH3)4] 3+ Joonistage [Ti(OH2)6] molekuli struktuur kasutades "kastikeste" mudelit. Hübridisatsiooniteooria Sageli võtavad sideme tekkest osa aatomi erinevate orbitaalide elektronid (Näiteks süsiniku aatomi üks s ja kolm porbitaali). Sel juhul esineb nn. hübridisatsioon, elektronide orbitaalide esialgne kuju muutub ja tekivad
Mg2+-ioonid: tekib sool · aluseliste lahustega reageerib vahe, sest pinnale moodustub reaktsioonisaadustest kaitsekiht. · Magneesium reageerib ka paljude teiste elementidega, naiteks lammastikuga (kuumutamisel tekib magneesiumnitriid (Mg3N2) · reageerib kergesti halogeenidega 20. Woodi sulami omapärasus. Omapära on, et tema sulamistemperatuur on madalam tema komponentide sulamistemperatuuridest. 21. Kompleksühendid. See on side tekkinud doonor-aktseptor mehhanismi järgi. 22. Doonor-aktseptorside. Doonor-aktseptorside - kus üks sideme partneritest annab mõlemad sideme elektronid. 23. Millest sõltub kompleksühendi värvus? Kompleksühendi värvus sõltub nii metallist kui ligandidest. 24. Kompleksühendite teke. AgCl + NH3 [Ag(NH3)2]Cl PbSO4 + 4NaOH Na2[Pb(OH)4] + Na2SO4 25. Looduslikus vees komplekse moodustavad ligandid. ·Humiinained ·Amiinohapped ·kloriidid (merevees) sünteetilised ligandid: * EDTA (Na-etüleendiamiintetraatsetaat) * NTA (Na-nitrilotriatsetaat)
Keemilised omadused - •aktiivne •lahustub hapetes väga energiliselt •aluseliste lahustega reageerib vähe •Magneesium reageerib ka paljude teiste elementidega, nt. lämmastikuga •reageerib kergesti halogeenidega Magneesiumisulamid •Magneesiumisulameid legeeritakse alumiiniumiga, tsingiga, mangaaniga ja tsirkooniumiga. 31. Reaktsioonid metallidega (hape, alus, vesi). 32. Metallide komplekseerumine. 33. Doonor-aktseptorside. Doonor-aktseptorside - üks sideme partneritest annab mõlemad sideme elektronid. N: heksatsüanoferraatiooni (Fe(CN)63-) puhul. Sellist sidet kujutatakse mõnikord doonorilt aktseptorile suunatud noolekesega. 34. Millest sõltub kompleksühendi kuju? 35. Näiteid kompleksühenditest. • Humiinained • Aminohapped • kloriidid (merevees) Vesi moodustab Lewis'i alusena komplekse enamike d-metallide soolade lahustumisel ja reeglina nende lahused sisaldavadki metallide akvakomplekse. 36. Mittemetallid. 37
lõhkumiseks (või mis vabaneb selle tekkel). mida rohkem energiat tuleb kulutada sideme lõhkumiseks, seda tugevam see on. sideme energia kasvab rühmas alt üles (va viimase perioodini jõudes) KOVALENTNE SIDE kovalentne side on keemiline side, mis tekib ühise elektronpaari abil orbitaalide kattumisel. põhiomadused: küllastatavus, suunalisus, polaarsus ja polariseeritavus. doonor-aktseptorside – üks sideme partneritest annab mõlemad sideme elektronid doonor – aatom, mis annab sideme moodustamiseks kaheelektronilise orbitaali aktseptor – aatom, mis annab sideme moodustamiseks tühja orbitaali sideme küllastatavus – üks aatom saab moodustab vaid teatud arvu kovalentseid sidemeid valents – aatomi poolt moodustatud kovalentsete sidemete arv antud ühendis (aatomi
liiguvad elektronid, mis moodustavad nn. elektrongaasi. K e K+ +e+ eee +e+ "elektrongaas" Metalliline side esineb niisuguste elementide puhul, mille väliselektronkihis on 1 kuni3 elektroni, mis kergesti loovutatakse. Metalliline side eksisteerib vaid siis, kui metall on tahkes või vedelas olekus. Kordinatiivne ehk doonor aktseptorside ... on kovalentse sideme eriliigiks. Doonor aatom või ioon, mis loovutab oma mittejaotunud elektronipaari. Aktseptor aatom või ioon, millel on vakantne orbitaal ja mis elektronipaari vastu võtab. n. ammooniumiooni (NH4+) tekkimine: NH3 + H+ = NH4+ * N aatom on doonor NH3 *H+ - aktseptor H *Tekib kovalentne side, mida nimetatakse doonor aktseptor- ·· sidemeks ehk koordinatiivseks sidemeks.
sulab temperatuuril 70kraadi, lisaks on ta tihedus 9700 kg/kuupm. Eriline on see, et tema koostisosade sulamistemperatuur 5jääb 300°C juurde. 21. Kompleksühendid. ● Keemiline side võib tekkida ka ühe aatomi elektronpaari ja teise aatomi vaba orbitaali kattumisel doonor-aktseptor ehk koordinatiivne side ● Kompleksühendid (-ioonid) - iooni või molekuli moodustavate osakeste vaheline side on tekkinud doonor- aktseptor mehhanismi järgi 22. Doonor-aktseptorside. Metalliaatom võib kompleksis olla neutraalne; ligand. Doonor-aktseptorside - üks sideme partneritest annab mõlemad sideme elektronid. N: heksatsüanoferraatiooni (Fe(CN)63-) puhul. Sellist sidet kujutatakse mõnikord doonorilt aktseptorile suunatud noolekesega. Seipolaarne doonor-aktseptorsideme ehk semipolaarse sideme puhul annab ühise elektronpaari vähem elektronegatiivne aatom, nagu näiteks lämmastikpentoksiidi (N2O5) ja kloorishappe puhul. Doonori oksüdatsiooniaste tõuseb 2 võrra
Sarnaste elementide (X<0,4) vahel tekib kovalentne side · Lihtainetes mittepolaarne kovalentne side HH NN · Liitainetes polaarne kovalentne side - O=C+=O- O- + H H+ Vastandite vahel (X >1,9) tekib iooniline side Na+ Cl:- Metalliline side metallides (Na, Ca, Al, Fe, Cu jne...) Doonor-aktseptorside e. koordinatiivne side :NH3 + H+ NH+4 Vesinikside on doonor-aktseptorsideme erijuht Vesinikside on molekulide vaheline side või molekuli üksikute osadevaheline side (n valgu molekulis). Näited: OH-, NH-2, NH-, HF O- + H H+ O- + H H+ + - elektrofiil (elektronide vaene, elektronide vastuvõtja (akseptor), vaba orbitaal) - - nukleofiil (elektronide rikas, elektronide andja (doonor), liigne elektronpaar (:))
Sarnaste elementide (X<0,4) vahel tekib kovalentne side · Lihtainetes mittepolaarne kovalentne side HH NN · Liitainetes polaarne kovalentne side - O=C+=O- O- + H H+ Vastandite vahel (X >1,9) tekib iooniline side Na+ Cl:- Metalliline side metallides (Na, Ca, Al, Fe, Cu jne...) Doonor-aktseptorside e. koordinatiivne side :NH3 + H+ NH+4 Vesinikside on doonor-aktseptorsideme erijuht Vesinikside on molekulide vaheline side või molekuli üksikute osadevaheline side (n valgu molekulis). Näited: OH-, NH-2, NH-, HF O- + H H+ O- + H H+ + - elektrofiil (elektronide vaene, elektronide vastuvõtja (akseptor), vaba orbitaal) - - nukleofiil (elektronide rikas, elektronide andja (doonor), liigne elektronpaar (:))
happelisteks. Happevihmad avaldavad tuntavat mõju elusloodusele...organismid hukkuvad ja järele jäävad ainult vähesed organismis, kes taluvad happelist keskkonda. 36. Kompleksühendid veekogus. Kompleksühend on kompleksioone või neutraalseid komplekse sisaldav keemiline ühend, mis koosneb tavaliselt kesksest aatomist või ioonist, millega on seostunud mingi arv ioone või molekule (ligande). 37. Doonor-aktseptorside. Metalliaatom võib kompleksis olla neutraalne või katioonina, ligand. 38. Millest sõltub kompleksühendi värvus? Kompleksühendi värvus sõltub nii metallist kui ligandidest (s.t kaasnevad vahetusreaktsioonidega sageli ka värvuse muutused). 39. Kelaat. Mõned ligandid annavad metalliga rohkem kui ühe sideme. Komplekse, kus ligand annab metalliga mitu sidet ja moodustab tsükli, nimetatakse kelaatideks (tsentraalaatom on seotud ligandi mitme aatomiga). 40
lämmastikhappe HNO3. Hävitab taimestiku, hapestab mulda ja veekogusid, kahjustab tervist. 46. Kompleksühendid veekogus: klorofüll, Hemotsüaniin. 47. Kompleksühendite nimetamine ja valemite kirjutamine. Nimetuse andmist alustatakse katiooni(de)st, seejärel nimetatakse anioon(id). Kui tsentraalaatomiga on seostunud erinevad ligandid, siis loetletakse need üles tähestikulises järjekorras (eesliiteid arvestamata). 48. Doonor-aktseptorside- Keemiline side, milles ühe elemendi aatomi elektronpaar läheb teise elemendi aatomi vabale orbitaalile. 49. Millest sõltub kompleksühendi värvus? Värvus sõltub nii metallist kui ka liganditest. 50. Kelaat- Kompleks, kus ligand annab metalliga mitu sidet ja moodustab tsükli. 51. Kompleksühendite teke. Tsentraalaatomi ja ligandide ühinemisel, kompleksi moodustajametall + ligand= kompleksühend. 52. Looduslikus vees komplekse moodustavad ligandid. Humiinained 53. EDTA kasutusala
Happevihmad avaldavad tuntavat mõju elusloodusele...organismid hukkuvad ja järele jäävad ainult vähesed organismis, kes taluvad happelist keskkonda. 36. Kompleksühendid veekogus. Kompleksühend on kompleksioone või neutraalseid komplekse sisaldav keemiline ühend, mis koosneb tavaliselt kesksest aatomist või ioonist, millega on seostunud mingi arv ioone või molekule (ligande). 37. Doonor-aktseptorside. Metalliaatom võib kompleksis olla neutraalne või katioonina, ligand. 38. Millest sõltub kompleksühendi värvus? Kompleksühendi värvus sõltub nii metallist kui ligandidest (s.t kaasnevad vahetusreaktsioonidega sageli ka värvuse muutused). 39. Kelaat. Mõned ligandid annavad metalliga rohkem kui ühe sideme. Komplekse, kus ligand annab metalliga mitu sidet ja moodustab tsükli, nimetatakse kelaatideks (tsentraalaatom on seotud ligandi mitme aatomiga). 40
34. Biodegradeeruvuse määramine: · degradeeruvuse kvantitatiivne hindamine · uuritava aine kontsentratsiooni määramine Võib olla määratud proovi hapnikutarbe kaudu. Võib olla määratud proovi süsiniku sisalduse kaudu. 35. Millest sõltub saasteainete transport vees?: · vee liikumine · ainete lahustuvus vees · jaotumine vesi- õhk vesi- tahke aine 36. Happevihmad: tekke ja toime keskkonnas 37. Kompleksühendid veekogus 38. Doonor- aktseptorside: · metalliaatom võib kompleksis olla neutraalne · ligand · tsentraalioon · ligandid · välisfäär 39. Millest sõltub kompleksühendi värvus? Sõltub nii metallist kui ligandidest (st. kaasnevad vahetusreaktsioonidega sageli ka värvuse muutused). 40. Kelaat: · Mõned ligandid annavad metalliga rohkem kui ühe sideme · Komplekse, kus ligand annab metalliga mitu sidet ja moodustab tsükli, nim kelaatideks. 41
aatomi poole. Mittepolaarne kovalentne side - Kui kovalentne side on tekkinud sama elemendi aatomite vahel, või aatomite vahel, mille elektronegatiivsus on võrdne seovad mõlemad aatomid ühiseid elektronpaare võrdse jõuga. Iooniline side - side, mis on moodustunud erinevate laengutega ioonide vahel. Tekib elektronide ülekandumisel ühelt aatomilt teisele. Koordinatiivne side e doonor-aktseptorside keemiline side, mille ühe elemendi aatomi elektronpaar läheb teise elemendi aatomi vabale orbitaalile. Sideme polaarsus eri elementide vahelised keemilised sidemed ei ole sümmeetrilised. Enamasti on sideme elektronpaar(id) nihkunud ühe või teise aatomi suunas. Polaarne- asümmeetriline; mittepolaarne sümmeetriline. 47. Lewise teooria teised elemendid püüavad keemiliste reaktsioonide kaudu saavutada väärisgaasidega analoogseid (kaheksaelektronilisi)
aatomi poole. Mittepolaarne kovalentne side - Kui kovalentne side on tekkinud sama elemendi aatomite vahel, või aatomite vahel, mille elektronegatiivsus on võrdne seovad mõlemad aatomid ühiseid elektronpaare võrdse jõuga. Iooniline side - side, mis on moodustunud erinevate laengutega ioonide vahel. Tekib elektronide ülekandumisel ühelt aatomilt teisele. Koordinatiivne side e doonor-aktseptorside – keemiline side, mille ühe elemendi aatomi elektronpaar läheb teise elemendi aatomi vabale orbitaalile. Sideme polaarsus – eri elementide vahelised keemilised sidemed ei ole sümmeetrilised. Enamasti on sideme elektronpaar(id) nihkunud ühe või teise aatomi suunas. Polaarne- asümmeetriline; mittepolaarne – sümmeetriline. 47. Lewise teooria – teised elemendid püüavad keemiliste reaktsioonide kaudu saavutada väärisgaasidega analoogseid (kaheksaelektronilisi)
28. Molekulidevahelised jõud - Molekulide küllaldasel lähenemisel üksteisele tekivad nende vahel külgetõmbejõud van der Waalsi jõud.Kohesioon-tõmme ühesuguste molekulide vahel (A-A või BB).Adhesioon-tõmme erinevate ainete molekulide vahel (A-B). 29. Kompleksühendid koordinatiivne side - kompleksühendid moodustuvad lihtsamatest ühenditest ilma uue elektronpaari loomiseta. Koordinatiivne side kui kovalentse sideme eriliik. doonor-aktseptorside ehk koordinatiivne side. Erinevus tavalisest kovalentsest sidemest on kui kovalentse sideme moodustamisel annab kumbki reageeriv aatom elektronpaari tekkeks ühe elektroni siis koordinatiivse sideme tekkimisel annab üks aatomitest elektronpaari, teine vakantse orbitaali. 30. Kompleksühendid looduses - Eluslooduse oluliseim reaktsioon fotosüntees peale kogu elusa materjali alusaine loomise on selle reaktsiooni tulemusena atmosfääris
ito: sulfito. Ligandide arvu tähistatakse eesliidetega di-, tri-, tetra- jne. Kui ligandi nimetuses juba sisaldub selline eesliide (etüleendiamiin) või kui ligand annab metalliga mitu sidet, kasutatakse eesliiteid bis-, tris-, tetrakis- jne. Ligandid loetletakse üles tähestikulises järjekorras, arvestamata arvu näitavat eesliidet. 22. Doonor-aktseptorside. Doonor-aktseptorside - üks sideme partneritest annab mõlemad sideme elektronid. N: heksatsüanoferraatiooni (Fe(CN)63-) puhul. Sellist sidet kujutatakse mõnikord doonorilt aktseptorile suunatud noolekesega. Seipolaarne doonor-aktseptorsideme ehk semipolaarse sideme puhul annab ühise elektronpaari vähem elektronegatiivne aatom, nagu näiteks lämmastikpentoksiidi (N2O5) ja kloorishappe puhul. Doonori oksüdatsiooniaste tõuseb 2 võrra.
Vesiniksidet moodustab tugevalt elektronegatiivsete elementide (F, O, N, S jt) aatomitega seotud vesinik, mis tugeva polarisatsiooni tõttu kannab suhteliselt suurt positiivset osalaengut ja omab selle tõttu osaliselt vaba s orbitaali. Selline orbitaal võib seetõttu osaliselt siduda mõne teise aatomi vaba elektonpaari, mille tõttu tekib nõrk keemiline side vesinikside. Vesiniksidemel on suur tähtsus aine lahustumisel, molekulide assotsatsioonil ja kristallumisel. 3.7 Doonor aktseptorside keemilise sideme energia on aatomitest molekuli tekkimisel eraldunud energia ja mõõdetakse kilodzaul mooli kohta. Keemilise sideme pikkuseks nim. Tuumade vahelist kaugust ergastumaya molekulis 3.8 Kompleksühendid ühendite klassi, kus iooni või molekuli moodustavate ühendite vaheline keemiline side on tekkinud doonor-akseptor mehhanismi järgi nim. Kompleksühenditeks. Tsentraalaatomit, mis seob kindla arvu ioone või molekule nim. Kompleksi moodustajateks. Teme ümber paigutunud
lämmastiku aatom oma vaba elektronpaari ja vesinikioon oma tühja orbitaali kovalentse sideme moodustamiseks. Elektronpaari loovutaja on DOONOR. Tühja orbitaaliga ioon elektroni vastuvõtja - on AKTSEPTOR. 118 Koordinatsioonisidemed skeemil 119 Koordinatiivne side kui kovalentse sideme eriliik Taolisel moel tekkinud kovalentne side on doonor- aktseptorside ehk koordinatiivne side. Erinevus tavalisest kovalentsest sidemest on kui kovalentse sideme moodustamisel annab kumbki reageeriv aatom elektronpaari tekkeks ühe elektroni siis koordinatiivse sideme tekkimisel annab üks aatomitest elektronpaari, teine vakantse orbitaali. 120 Kompleksühendi klorofülli vahenduse toimub
tsentraaliooniks, mis seob endaga kas vastasnimelised ioonid või neutraalsed molekulid. Neid osakesi nimetatakse ligandideks. Neil molekulidel peab olema vabu elektronpaare ja nad moodustavad tsentraalaatomi ümbere sisesfääri. Igale kompleksimoodustajale on iseloomulik kindel ligandide arv ehk koordinatsiooniarv. Kroom(III) korral on see kuus 6-. Kompleksimoodustaja (antud juhul kroom) ja ligandide vahel tekib koordinatiivne side ehk doonor aktseptorside. Moodustub sarnane side kovalentse sidemega, aga tekke mehhanism on erinev: Üks aatom (doonor) annab oma vaba elektronpaari teise aatomi (aktseptori) tühjale orbitaalile ja selle tagajärjel moodustub ühine elektronpaar doonor-aktseptor mehhanismi järgi. Selgituseks saab kasutada ammooniumiiooni tekkemehhanismi. H H H N: + H HNH 38
El- pilved peavad oluliselt kattuma. Stabilisatsioonienergia peamine allikas on elektronide poolt hõivatava ruumiosa kasv. Molekulorbitaalide m: käsitleb elektrone kuuluvana kogu molekulile. Elektronegatiivsus (elektroni erinev tõmme) molekuli moodustavate aatomite poolt põhjustab sideme polariseeritust. Polariseerumine: elektron molekulis eelistab alati madalamal energial asuvat aatomorbitaali, sest see kindlustab madalama koguenergiaga MO. Bioloogia sidemetüübid: doonor-aktseptorside (mõlemad sidet moodustavad elektronid on pärit ühelt ja samalt aatomilt, kuid kasutatakse teise aatomi tühja orbitaali/-e), koordinatsiooniside, vesinikside (polaariseeritud kovalents-sideme ja D-A- sideme kombinatsioon), peptiidside (mood ühe karboksüülrühma COOH ja teise aminohappe aminorühma -NH2 vahel), resonantsside (esineb aatomite konjugeeritud ahelas, aga ka erinevate molekulide vahel). Dipoolmoment tekib kui molekuli positiivse ja negatiivse laengu keskmed ei lange kokku
toodud väärtused on keskmised. Kuna sidemete pikkused võrduvad ligikaudu vastavate aatomite kovalentsete raadiuste summaga; siis on võimalik ennustada tundmatute sidemete pikkusi. Sidemete energiad on ligikaudu seotud keemilise reaktsiooni energeetilise efektiga, teades ühte saab arvutada teist. Sidemeenergiatest lähtudes on juba ilma arvutusteta võimalik ennustada reaktsiooni soojusefekti: Koordinatiivne e. doonor-aktseptorside Keemiline side, milles ühe elemendi aatomi elektronipaar läheb teise elemendi aatomi vabale (tühjale) orbitaalile. Elementi, mis annab elektronipaari, nimetatakse doonoriks. Element, millel on tühi orbitaal, on aktseptor. Selline sidde esineb näiteks ammooniumioonis (NHH4+), oksooniumioonis (H3O+) ja paljudess kompleksühendites.. Amoni agi NH3 molekulis on kolm kovalen set N--HH sidet ja lämmastikul vaba elektronipaar. Vesinikioonil HH+ on tühi s-orbitaal. Nende osakeste
annaabi.ee 
