Paljudes ajalehtedes ilmusid artiklid koolivägivallast ning sellele hakati rohkem tähelepanu pöörama. Olgugi, et tegelikult see ka enne kogu aeg meie keskel olnud, tõstis Ilmar Raag päevakorda teema, mis on ühiskonnale suureks probleemiks. Seega see film muutis meie arvamust paljude noorte probleemidest. Järgmisena tekivad mulle silme ette pildid vanadest maalidest, kus hakati aina julgemalt inimest kujutama sellisena nagu ta on. Renessanssiaegsed esimesed aktimaalid muutsid kindlasti suurel määral tolleaaegset maailma. Inimesed hakkasid asjadesse vabamalt suhtuma ja õppisid keha ilu hindama mitte häbenema. Näiteks võib tuua Albrecht Düreri esimesed aktimaalid ``Aadam`` ja ``Eeva`` , mis muutsid kindlasti suurel määral ühiskonda ja elanike suhtumist. Düreri jaoks olid Aadam ja Eeva ideaalsete propotsioonide kehastuseks. Usutav on see, et peale nende tööde avaldamist mõistsid inimesed rohkem loomuliku keha ilu olemust
Evald Okas (1915-2011) Haridus Nõmme Linna 1. Algkool Tallinna Linna Poeglaste Reaalgümnaasium Riigi Kunsttööstuskool (1931-1937) Riigi Kõrgem Kunstikool (1938-1940) 1930-date lõpul hakkas osalema näitustel. 1941-1943 oli Punaarmees 1944 hakkas tööle praeguses EKAs 1954 sai Eesti Riikliku Kunstiinstituudi professoriks 1993 sai Tallinna Kunstiülikooli emeriitprofessoriks. Looming Portreed Aktimaalid Ajaloolised maalid Graafika Eksliibrised Estonia teatri laemaal „Talumajad“ „Lilled rohelisel taustal“ „Poolakt“
Inimesed olid kujuteldavas paradiisiaias, eemal argielu probleemidest, kus võis ilmselt isegi alasti olla( seda muidugi sel ajal ainult mõttleiselt, normatiivid olid küll kõrvale heidetud aga kõik oli rangelt piiritletud). Oldi rõõmsalt koos, nauditi teatrit ja saadi selleläbi vabamaks ja õnnelikumaks. Järgmisena tekivad mulle silmeette pildid vanadest maalidest, kus hakati aina julgemalt inimest kujutama sellisena nagu ta on. Renessanssiaegsed esimesed aktimaalid muutsid kindlast suuel määral tolleaaegset maailma. Inimesed hakkasid asjadesse vabamalt suhtuma ja õppisid keha ilu hindama mitte häbenema. Vanasti olid ju enamus asjad tabuteemad, kuid loomeinimesed tõid reaalsuse rahvale näha ja siis mindi natukene vabameelsema vooluga kaasa. Näiteks võib tuua Albrecht Düreri esimesed aktimaalid ``Aadam`` ja ``Eeva`` , mis muutsid kindlasti suurel määral ühiskonda ja elanike suhtumist. Düreri jaoks olid Aadam ja Eeva ideaalsete
eluhetke täpne ja aus kujutis. (6) Impressionistide lemmikuks zanriks oli maastik. Selle kujutamisel jälgiti enamasti plen air'i ehk vabaõhumaali põhimõtet. (7) Claude Monet maalis seeriaid ühest ja samast objektist, kus pilt sõltus ilmast ja kellaajast ning see näitas ilmekalt ära valguse tähtsuse maalikunstis. (8) Tähtsamad prantsuse impressionistid: Claude Monet - lemmikteemaks oli looduse muutlikkus; Pisarro päikeseküllased tänavapildid; Renior lemmikteemaks olid aktimaalid; Degas liigutuste kujutamine, balletitseenid; Manet enda vahetu taju kujutamine (9,10) Eestis avaldusid impressionismi mõjud Ants Laikmaa ja Paul Burmani loomingus. Tänan kuulamast!
-sakraalehitiste osatähtsus vähenes, tulevad tehashooned jne. Prantsusmaal- Madeleine'i kirik Pariisis; Triumfikaar Venemaal oldi barokist tüdinenud. Varaklassistsismi perioodil ehitati : Kaubahoov Gostinõi Dvor Marmorpalee (Rinaldi) Smolnõi Instituut Kunstide Akadeemia hoone (de la Mathe) Kõrgklassitsismil: Börsihoone Admiraliteedihoone Kaasani peakirik Peastaabi kaarhoone(Carlo Rossi) Wihhailovskoja palee IngresKlassistlikud ideaalid.Suured kompositsioonid,portreed,aktimaalid. Vanakreeka, ei tahtnud muudatusi. 19 sajandi ametlikku kunsti on kutsutud Akademismiks. Mütoloogia, portree ja ajalooteema. HISTORITSISM mineviku arhitektuuri eeskujuks võtmine. Klassitsism jäljendab ainult antiiki,aga historitsism võtab ka mujalt stiile. Neogootika Neo neoroomaani Neobarokk Jne Kui kõik segada, siis EKLEKTIKA Eestis Neogooti stiilis Altskivi ja Sangaste loss. 19.saj kirikud neogootis. Neoromaanis Kaarli kirik, Rapla kirik
ilutsevat, isikupärast ja tehnilist · ''Naine puuviljadega'' meisterlikkust · skulptor ja maalikunstnik · Art déco · ''Pallase'' kunstnike eeskuju · väike kunstistiil, värvikirev · Suurbritannia suur mõju moodsat kunsti · armastuse ja muusika teemad, aktimaalid toetavatel teoreetikutel ja kriitikutel · meenutab rokokood · H. Read · plakatid ja raamatukujundused, mööbel ja · 1930. kriitik ja kunstielu korraldaja tarbekunst · tõus skulptuurikunstis abstraktne laad · võib näha realistlikku vormimängu · H. Moore ''Toetuv figuur'' · M. Laurencin
1. Klassikalise kunsti üldiseloomustus. Klassikaline kunst võttis eeskuju antiikkunstist. Oli tõsine, rande ning püüdis väljendada moraalseid ja eetilisi tõekspidamisi. Suunatud oli enam kodanlaste kui aadlike maitsele. See idealiseerid antiikühiskonda ja selle püüdlusi. Põhinõueteks olid õilis lihtsis ja vaikne suurus. Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ning võitlema pahede vastu. 2. Klassikaline arhitektuur (näited) Klassikalise arhitektuuri ehitised olid sümmeetrilised. Neil olid suured siledad seinapinnad ning fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge (sammastik+kolmnurkviil). Näiteks: Madeleine kirik Pariisis, USA Kongressi hoone Washingtonis, Valge Maja. 3. Klassikalise maalikunsti üldiseloomustus Klassikalises maalikunstis hakati jäljendama antiikskulptuuri kõik piirjooned ja inimeste kehavormid maaliti hoolikalt välja. Värvide iseseisvat osa ei rõhutatud, need olid enamastu tuhmivõitu, kantud pildi ...
Mari Hummal Tartu 2014 Miks futurism tekkis ? Itaalia oli mahajäänud provintsiriik, uuenemine aeglane Itaalia rahvusriik 19.saj. lõpul Eri provintside (poolfeodaalsed) traditsioonid olid vastuolus uue elulaadiga, mis tundus noortele futuristidele takistusena Euroopale järele jõudmiseks, rahvas vajas uut kultuuri, taheti selgelt katkevaid sidemeid minevikuga Eesmärk oli traditsioonidele ei öelda (motiivid, aktimaalid) ja edasi liikuda ning hakata väljendama midagi täiesti uut, dünaamikat, kuna oli ju ilu ja Futurism e. tulevikukunst Sõnast futurum (ld.k) e. tulevik Futuristlik kunst sai alguse Itaaliast 1909, Eestisse sõjakäigus Venemaalt (ühine vaimuelu) Futurism sündis kõigepealt teoreetiliselt ja ideoloogiliselt ja siis alles hakati kunstiteoseid looma, Väljendati manifestides, kas rahvakogunemistel või ajakirjanduses kärarikka ja mässleva reklaamiga
ROKOKOO 1.Mis ajal levis rokokoo-stiil kunstis? 1720-1770 2.Missuguses riigis arenes ja levis kõige rohkem rokokoo? Prantsusmaal 3.Kuidas nimetatakse kunstiajaloos veel rokokooajastut? Regendi stiil., Louis XV stiil, Pompadouri stiil 4.Missuguseid ruume eelistati rokokooajastul? Väikseid ja hubaseid 5.Miss. toonid said regendistiilis sisekuju. lemmikvärvides? Roosa, helesinine, heledad toonid 6.Miss. joonistusvahendid võeti lisaks õlivärvidele veel kasutusele(18saj)? Pastellid 7.Millistes. kunstiliikides välj. Rokokooajastu kerge ja muretu iseloom? Arhitektuur, maalikunst ja skulp. 8.Miss. teemasid eelistas rokokooskulptuur? Suplejannad, tiivulised armastusjumalad, putosid, portsel. nipsasjakesed. 9.Iseloom. rokokoo maalisuuna rajaja A.Watteau'd töid. Maalis galantseid kõrgema seltskonna pidusid, teatriteemasid, meeleolu oli kurb ja igatsev. 10.Kes oli Jean Honore Fragonard? Mis sajandis oli tema looming? Rokokoomeister, 18 saj 11.Miss....
.........................................................4 1.1.1 Suhted Giovanni Bellini ja Tizian'i vahel..........................................................................4 1.2. Kuulsuse kogumine (1515- 1526)............................................................................................5 1. 3. Tizian kui portrist.....................................................................................................................5 1.4 Viimane loomeperiood ehk aktimaalid......................................................................................6 1.4.1. Religioossete teemade juurde tagasi pöördumine ............................................................6 1.4.1.1. ,,Kroonimine okaskrooniga" (1570-1576).................................................................7 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS
SURMA, HAIGUST, ÜKSINDUST JA HIRMU, KARTIS SEINAKONTAKTE, VASAKU KÄE KESKMISES SÕRMES ON KUULIHAAV, EI KASUTANUD MUSTA VÄRVI. ,,KARJE", ,,ELUTANTS", ,,MADONNA", ,,AADAM JA EEVA". FOVISM: EKSPRESSIONISMI EELKÄIJAD, HUVI VÄLJENDUSLIKKUSE VASTU, MEELEOLU VÄLJENDAMINE, VÄRVID TEGELIKKUSELE VASTUPIDISED, LOOBUMINE LOODUSE VÄLJENDAMISEST, VÄRVILAIGUD, AKTIMAALID JA PORTREED OLID LIHTSUSTATUD, MOONUTUSED, EMOTSIOONIDE EDASIANDMINE. HENRI MATISSE PRANTSUSE MAALIKUNSTNIK, GRAAFIK, SKULPTOR; MEELEOLU OLI RAHULIK, VÄRVIDEGA ANDIS EDASI TUNDEID, INIMESED POLE SARNASED, MAALIS KÕIKE, MIDA NÄGI, PÕHIVÄRVID HELESININE, ROOSA JA KOLLANE, FIGUURI RÕHUTAS MUSTA PIIRJOONEGA, PUUDUS RUUMILISUS. ,,ELURÕÕM", ,,MUUSIKA", ,,TANTS", ,,KULDKALAD".
Vesivärvide puhul näib võimatu saavutada niisugust mikroskoopilist täpsust, nagu Dürer sellega hakkama on saanud. Võib teha vaid ühe konkreetse järelduse: Dürer uuris looduses iga detaili. "Aadam ja Eeva" Paarismaal. Esimesed elusuuruses aktimaalid Saksa kunstis. Loomulik ning tõepärane teos. "Tarkade kummardamine" Rahulik kunstiteos, milles valitseb pehme selgus. Võrreldes Düreri autoportreedega on inimeste näod kuidagi ebareaalsed ning pisut halvasti välja kukkunud, kuigi värvid sobivad
Tööd võivad olla ülisuurtes mõõtmetes ja erksavärvilised. Ziegler, Wissel, Brecker - natssots. Repin, Hamilton, Hockney, Paolozzi, Oldenburg, Brodsky - sots. Lichtenstein, Warhol Ziegler - Mandunud kunsti puhastamine Hamilton - kasutas uusi masinaid, telekas, raadio, Hitleri soositud kunstnik ja kultuurinõuandja tolmuimeja jne. Kollaazitehnika. Peamiselt kujutab Nude aktimaalid. Kreekalikud allegoorilised siseinterjööri. pildid Naise roll oli allaheitlik. Wissel - Iga detail on väga täpselt välja Paolozzi - mainis teoses Pop'i. Ajalehe väljalõiked joonistatud, iga niit ja nõel on näha. Palju jne.Suur Newtoni kuju, sirkliga midagi mõõtmas. kujutas taluelu. Brecker - juhtide büstid, lokid, klassitsismi Oldenburg - materjaliks madratsitäidis ja erksalt mõjutused
*homofooniline muusika *väga palju kirj instrumentaalmuusikat *usuti inimmõistusesse *arenes pedagoogika *idealiseeriti loodust,lapsepõlve-2 rikkumata asja *haritus, andekus, läbilöögivõime *materialistid,telegraafi aparaat-morse,telefon-Bell, evolutsiooniteooria- Drawin, röntgen, auruvedur,-laev *1720-1760-üleminekuaeg- uued zanrid ja vormid *1760-1780 varaklassitsism *1780-1810 kõrgaeg *Kirjandus-Mattheson-muusikaajakiri *Maalikunst-rahu,lihtsus,suursugusus-Lorraine, portree-ja aktimaalid-Ingres *Arhitektuur-lihtsus,sümmeetria,sambad,kuplid. Nt Tartu Ülikooli peahoone *Skulptuur-valge marmor,antiiksed eeskujud *Filosoofia-Rosseau,Voltaire *Teadus-Rosseau 4.polüfoonia-mitmehäälne muusikateos,kus kõik hääled on meloodiliselt ja rütmiliselt iseseisvad Classicus-lad keeles-parim,esmaklassiline,eeskujulik-sellest tuli sõna klassitsism 4-osaline sonaat-menuettallegrolargomenuett(skertso) Instrumentaalmuusika-ainult pillidel esitatav muusika
tagatud ahvatlevate ornamentidega, on rohkem kui ainult hüve. See saavutab midagi, milleks meessoost partner ei pruugi olla suuteline; see muudab naise ihu seletamatuks kunstiteoseks." (Werner Hofmann) Danae on kõige ekstreemsem näide illustreerimaks Klimti konseptsiooni täielikult autonoomsest naiselikkusest. See iseseisvus on saavutatud läbi distantsi, mis on maalis hoitud iseg läbi stiliseeritud tähenduse ja formaliseeringu. Nagu paljud teisedki Klimti aktimaalid, kajastab see endassesulgunud seksuaalset igatsust, milles alastus ise kujuneb kaunistuseks. Daamide portreed ,,Portree Adele Boch-Bauer I", ,,Portree Emilie Flögest", ,,Judith I" jt - Klimt avas naiste hinge ja tabas nende isikupärasuse, tunded, karakteri ja persooni tähtsuse. Klimtile oli iseloomulik, et kehaosad olid kui fragmendid, kummaliselt eraldatud ülejäänud kehast. Naturalistlike nägude mõju on täiustatud ornamentaalsete ümbrustega, mis mõjuvad
Veneetsia jaoks polnud kompositsioon nii oluline. Veneetslaste kaks lemmikvärvi sügavsinine ja punane. Tiziani kuulsus algas 19 sajandil. ,,Maarja taevaminek" võrdhaarne kolmnurk, spiraal. Punased toonid, sinakad sambad. ,,Kristuse kroonimine" kibuvitsakroon. Sünge. Sinised-mustad toonid. Tsentrisse suunatud valgus. ,,Urbino Venus" pani aluse renessansi aktimaalile. Mitmeplaaniline. Jõukas daam, taustal teenijatüdrukud. Sülekoer. Taustal tükk loodust. Teemad kristlus, aktimaalid, portreemaal. ,,Karl V portree" mitmeplaaniline. Aitab mõista rõivaajalugu. Raffael Itaalia kõrgrenessansi maalikunstnik ja arhitekt. Raffaeli loomingut austati selge vormi ja lihtsa kompositsiooni tõttu. Peetakse koos Michelangelo ja Leonardoga kõrgrenessansi tippkunstnikuks. ,,Sixtuse madonna" kolmnurk. ,,Ateena kool" avatud uksest tükk valgust, kunstnik paigutab ka ennast maalile. Maal otseselt suunatud antiiki.
See niiöelda "Kristuse laadis" pühalik autoportree on töö, mis väljendab Düreri tänu Jumalale talle kingitud ande eest. Nürnbergis maalis Dürer 1507. aastal kaks akti -"Aadama ja Eeva". Need valmisid kohe pärast kunstniku teist reisi Itaaliasse, kus ta oli palju tegelenud inimkeha proportsioonide ja perspektiivi uurimisega. Düreri jaoks olid Aadam ja Eeva ideaalsete proportsioonide kehastuseks. Need maalid on saksa kunstis esimesed elusuurused aktimaalid. "Tarkade kummardamine" jutustab, kuidas Hommikumaa targad tulid kummardama kuninga sündi, mida oli ette kuulutanud kaheksaharulise tähe ilmumine taevasse. Tähe juhatusel leidsid nad Petlemmast üles vastsündinud Jeesuse koos ema Neitsi Maarjaga. Hommikumaa targad avaldasid austust ja tõid Jeesuslapsele kingituseks kulda, viirukit ja mürri. Dürer näitab kolme tarka maailma kolme osa - Euroopa, Aasia, Aafrika - põhirasside esindajatena
’’Amor ja Psyche’’, ’’Mars ja Venus’’ ROOTSI KUNST 19.- 20.saj Naturalism,realism,impressionism,modernism Euroopa mastaabis üsna tagasihoidlik kuni 19.saj Alates 1880.a kahel järgneval kümnendil hakkasid rootsi kunstnikud taaskord tuntust koguma ka väljaspool oma riigipiire Maalikunst Anders Zorn- maalija & skuptor, sai 1889 a maailmanäitusel Pariisis Maastikumaalid, portreed, aktimaalid Armastuse nümf "En premiär" Sommarnöje Midsommarsdans President Clover Cleveland Carl Larsson Töötas Dalarnas ning oli üks rootslaste armastatumaid kunstnikke Akvarellmaalid igapäevaelust Kuj tihti oma pereliikmeid ja kodu Sundbornis (Ett hem) Maalinud ka freskosid ja seinamaale,Kesktalveohver Rahvusmuuseumis Bruno Liljefors
Jäi impr surmani. Noorpõlves figuuri ja zanri pilte. 70ndate algul jõudis impr-i. Impr nimipilt on päikesetõus e impressioon. Kuulsad seeriad- ühte ja sama motiivi erinevatel ajahetkedel. heinakuhjad, paplid. Renoir- osaliselt impr, peam figuurimaal, pehmed õrnad näojooned, ümaramad, daam mustas, tütarlaps piitsaga, etc. Gegas- impr osaliselt, pööras tähelepanu valgusele, maalis heledates toonides, siiski ei hüljanud täielikult lineaarsust. Nt absint, erinevad tantsijad, mitmed aktimaalid. Impr on andnud ka ühe naiskunst Bert Morisot- tütrega aias. NEOIMPRESSIONISM- mõned peavad viimaseks impr etapiks, värvida tuleb spektrivärvidega, panid värve väikeste pintslitõmmetega üksteise kõrvale mosaiigi sarnaselt, pintslitõmmetel kindel kuju (ovaal, nelinurk, punkt. Seurat- esimene selles tehnikas maal (pühapäeva pärastlõuna Grande Jatte saarel), sellele järgnes teisi- rannamotiivid, teatri- ja tsirkuslu. Signac- eelistatumad alad sadama
Arkaadia karjased, seeria Neli Armastuse Gamma, Itaalia koomikud, Napoleoni kroonimine, portreemaalid Õhtupalve, Karjane, kõik aastaaega Les Champs Elysées maaeluga seotu CLAUDE LORRAIN - FRANÇOIS BOUCHER - Madame de JEAN AUGUSTE DOMINIQUE INGRES - GUSTAVE COURBET - Meresadam, Europe Pompadour, The Rising of the Sun, portreed, aktimaalid (Suur obelisk) Matus Ornans'is, maastikud, röövimine, Maastik Apolloni ja The Setting of the Sun, The birth of meremaalid, Hermesega EHK MAASTIK Venus JEAN HONORÉ FRAGONARD - Kiik, Armastuse fontään, Salajane suudlus JEAN SIMÉON CHARDIN - Köögitüdruk, Autoportree, Kanaarilind,
Marati surm surmahetk antud edasi väga haaravalt Pierre Serizat Madame Recamier lemmikmodell Napoleoni kroonimine üks suuremaid grupiportreid ajaloos Madame Serizat Klassitsismi jõudis ka esimene maailmanimega naiskunstnik Elisabeth Louise Vigee- Lebrun. Esimesed tööd olid rokokoolikud Autoportree tütrega Jean-Auguste Dominique Ingres(1780-1867). Sai kuulsaks eduka portretistina. Autoportree Hinnatud kõrgelt ka tema aktimaalid. Türgisaun Valpinconi supleja Klassitsistlik skulptuur Skulptuuris kujutati peamiselt inimest, kes oli hästi arenenud ja harmooniline. Eelistati alastifiguure. Antonio Casanova andis suure tõuke klassitsistliku skulptuuri kujunemisele. Rõhutas rahu, tasakaalu ajastu ideaale vormiselgust ja ilu. Amor ja Psyche Vesta neitsi Magav nümf Etienne Maurice Falconet(1716-1791). Töö: "Vaskratsanik." Jean Antoine Houdon(1741-1828). Voltaire Tüdruku portree
Läks kaasa Suure Prantsuse revolutsiooniga, ühines jakobiinidega (äärmuslikumad, tapsid kuningapere). ,,Napoleoni kroonimine Notre-Dame katedraalis" suurim töö, Napoleon pani endale krooni pähe ning ka enda naisele. Portreed: nt ,,Madame Récamier"- roomlanna riietuses, naisele endale ei meeldinud(Gerard, Davidi õpilane, portreteeris teda edukamalt ja kaunimalt). ,,Madame Sériziat pojaga". ,,Sabiinitarid". Ingres portreed, aktimaalid. Jean Auguste Dominique Ingres oli klassitsistilike ideaalide eestvõitleja ja kõigi uute voolude veendunud vastane. Tema tuntuimaks tööks võiks nimetada ,,Suur supleja" akt selja tagant, väga realistlik. Romantism Inglismaal, Hispaanias ja Saksamaal Romantism tekib Inglismaal 1780nendate alguses, seda esineb ainult kujutavas kujutavad kunstis, ning peamiselt maalikunstis. Inglise romantism avaldub kahes valdkonnas - maastikumaal ja fantastiline maalikunst.
Suurepärased oma lihtsuses ja selguses on Davidi maalitud portreed. Kuni surmani jäi Ingres klassitsistlike ideaalide eestvõitlejaks ja kõigi uute voolude veendunud vastaseks. Ingres püüdis saada ,,kaasaegseks Raffaeliks", mõistmata aga suuri ühiskondlikke ja kunstilisi muudatusi, mis olid toimunud. Ingres'i suured kompositsioonid, mida ta pidas kõige tähtsamaks oma loomingus, huvitavad tänapäeval väheseid. Tema portreed, mitmed aktimaalid ja eriti virtuooslikud joonistused annavad aga tunnistust Ingres'i geniaalsusest. Neis on otsekohene tõetruudus ühinenud rafineeritud ja üldistava joonekäsitlusega. 18. Romantism. Turner, Delacroix, Goya, Gericault Romantismi on raskem määratleda ja iseloomustada, eelkõige selle pärast, et üldiste reeglite asemel on romantikud toonitanud iga kunstniku kordumatud omapära. Nii kunstiloomingus kui ka kunsti tajumises on romantikule esmatähtis üksikisiku sisetunne.
annaabi.ee 
